Reflesaun semanal konaba konflitu de informasaun iha Ministériu Sáude
Iha loron hirak liu ba, mosu preokupasaun públiku relativamente konaba transparênsia no onestidade informasaun konaba situasaun saude iha rai laran ne’ebe hatoo husi Ministra Saúde, liu liu konaba fraude informasaun vitais relasionadu ho aimoruk ne’ebe públiku presiza tebes. Situasaun mais grave liu wainhira informasaun ne’ebe espalla iha públiku, ne’ebe hatoo husi intereses hanesan mosu versaun rua. Reazen pro no kontra konaba dezentendimentu informasaun husi fontes rua ne’ebe lahanesan, reforsa liu tan públiku nia julgamentu konaba kondisaun atual iha terenu liu liu konaba falta aimoruk ba pasiente sira ne’ebe oras nee baixa hela iha ospital.
Ita hotu hatene katak, iha era ne’ebe karakterizada ho flusu informasaun, kada individu tenke iha responsabilidade hodi divulga informasaun ho verdadeiru no bazeia ba faktus. Nunee wainhira hatoo kestaun sensíveis ba intereses ema barak nian, informasaun vitais ne’ebe mai husi fontes diferente ba situasaun ida deit mak lahanesan ona, ida nee sei prejudika prinsípiu konaba direitu sidadaun nian hodi hetan protesaun husi estadu ba fenomenu nasional balun ne’ebe kada individu presiza hetan protesaun. Ida nee konstitui nu’udar traisaun ba konfiansa públiku husi ninia governu ou estadu.
Hodi ilustra konsequênsias ho nia gravidade hodi desvia husi lia los nee hanesan ita hakarak subar faktus ba kazu balun ne’ebe ita lakohi atu públiku hatene hodi bele kontribui fo solusaun ba problema hirak nee. Fontes dahuluk hakarak mai ho informasaun sensasionaliza hodi justifika ninia aktus, enkuantu fontes ida seluk hakarak koalia faktus hodi bele redus públiku ninia krítikas. Disonânsia konaba situasaun nee laos hamosu deit duvidas, mais halo distorsaun persepsaun konaba verdade.
Nunee, wainhira utiliza espasu públiku hodi buka popularidade ho informasaun bosok, bele afeita ba iha efeitu dominú ho nia konsekuensia impresiona públiku nia hirus no hamihis ona kunfiansa públiku ba sistema hirak nee. Laos nee deit, sei prejudika mos kapasidade instituisaun hodi foti desizaun ne’ebe los no bele konsidera mos katak vontade hodi harí boa governasaun sei labele akontese tamba fontes la konsidera públiku nu’udar nain ba informasaun sira ne’ebe los no klara no ida ne’e konsidera grave wainhira ita koloka asuntu oinsa atu harí estadu de direitu demokrátiku.
Iha pais avansadu sira, saida mak hato’o husi Ministra Saude nee konsideradu ona krimi ho nia konsekuênsia jurídika. Tamba ho intensional hatoo informasaun falsas ne’ebe prejudika ona reputasaun instituisaun no habosok ona públiku. Tuir lolos, fontes ne’ebe deit hodi lahare ba nia kargu ou pozisaun tenke konsiente katak potensiais implikasaun legais bele kona wainhira sira halimar ho espasu públiku, mais pior liu hatoo lia falsu ba buat ne’ebe mak sai esensial ba públiku ninia vida.
Ministra Saude ne’ebe konsideradu nu’udar lider tuir lolos iha responsabilidade moral hodi hatudu ninia onestidade, integridade ho nia kompromisu antes asumi kargu hirak nee. Kuandu ho intensaun hakarak manipula informasaun ba públiku ho desinformasaun, ida nee laos deit estraga konfiansa ne’ebe esensial ba kada lider hodi hamosu governasaun efikaz, maibe ida nee bele konsidera aktu barbaru ne’ebe hakarak halai ses husi responsabilidade hodi oho ninia povu rasik.
Kuandu iha líder instituisaun ida mak ho intensionalmente oreinta ona ba kakutak desinformasaun nian, sira trai tiha ona konfiansa ne’ebe mak públiku depozita hela. Konfiansa públiku sai frájil no wainhira kunfiansa nee destruída tiha ona, susar tebes atu rekonstruí fali. Traisaun nee laos prejudika deit kredibilidade ministra nia, mais prejudika mos governu atual tamba deit hahalok ema ida nian. Tamba hahalok husi Ministra saude rasik hamosu ona iklima septisismu no sinismu entre governantes sira.
Pior liu polarizasaun ba desinformasaun sira nee dalawain kontribui frekuentemente ba divizaun iha instituisaun rasik. Hodi esplora divizoens ezistente sira ,manipulasaun ba sentimentu públiku nu’udar HAL BIASA hodi kria mentalidade “ITA kontra SIRA”. Abordajem hodi hafahe malun sempre hamosu rezistensia, sai inimigu ba malun hodi hamosu kolapsu koezaun sosial mais boot. Polarizasaun rezultante nee enfrakesa tebes forsa serbisu internal instituisaun nian tamba domina ona ho desizaun arogansia konaba “ITA KONTRA SIRA”, no ninia konsekuensia mais grave liu mak lori lia bosok hodi koalia ba públiku konaba situasaun real ne’ebe instituisaun nee enfrenta hodi haksumik husi frakeza sira ne’ebe iha.
Frankamente wainhira iha líder instituisaun ida mak manipula ona informasaun ba públiku ba situasaun real, nia konsideradu halo ona hahalok bárbaru ho manobra polítika infantil. Ida nee nu’udar hahalok atake ba prinsípiu fundamentais konfiansa, demokrasia no hametin unidade nasional. Konsekuênsia husi hahalok hirak nee grave ho nia efeitu boot ne’ebe afeta laos deit ba ninia sidadaun mais afeta mos ba governasaun atual tamba ema ida nia hahalok. Imperativu tebes ba ita hotu hodi kuntinua permanese vijilante no ezizi responsabilizasaun hodi garante prinsípiu onestidade no integridade nu’udar baze sosiedade justa no sivilizada wainhira delibera informasaun ba interese komum nian. Hau sempre dehan “Povu nee mais gosta no respeita wainhira ita koalia lia los ba situasaun real. Hetok ita inventa informasaun, iha nee kedas ita sai inimigu permanese”
Hosi: Renato da Costa