Connect with us
Pakote Ahi

Opiniaun

Dezvia Informasaun Ne’ebé Vitais Nu’udár Aktu Traisaun bá Konfiansa Públiku

Published

on

Reflesaun semanal konaba konflitu de informasaun iha Ministériu Sáude

Iha loron hirak liu ba, mosu preokupasaun públiku  relativamente konaba  transparênsia no onestidade informasaun konaba situasaun saude iha rai laran ne’ebe hatoo husi  Ministra Saúde, liu liu konaba  fraude  informasaun  vitais relasionadu ho aimoruk ne’ebe públiku presiza tebes. Situasaun mais grave liu wainhira informasaun ne’ebe espalla iha públiku,  ne’ebe hatoo husi intereses hanesan mosu versaun rua. Reazen pro no kontra konaba dezentendimentu informasaun husi fontes rua ne’ebe lahanesan, reforsa liu tan públiku nia julgamentu konaba kondisaun atual iha terenu liu liu konaba falta aimoruk ba pasiente sira ne’ebe oras nee baixa hela iha ospital.

Ita hotu hatene katak, iha  era ne’ebe karakterizada ho  flusu  informasaun, kada individu tenke iha responsabilidade hodi divulga informasaun ho verdadeiru no bazeia ba faktus. Nunee wainhira hatoo kestaun  sensíveis ba intereses ema barak nian, informasaun  vitais ne’ebe mai husi  fontes diferente ba situasaun ida deit mak lahanesan ona, ida nee sei  prejudika  prinsípiu konaba direitu sidadaun nian hodi hetan protesaun husi estadu ba fenomenu nasional balun ne’ebe kada individu presiza hetan protesaun. Ida nee konstitui nu’udar traisaun ba konfiansa públiku husi  ninia governu ou estadu.

Advertisement

Hodi ilustra konsequênsias ho nia gravidade hodi desvia husi lia los nee hanesan ita hakarak subar faktus ba kazu balun ne’ebe ita lakohi atu públiku hatene hodi bele kontribui fo solusaun ba problema hirak nee. Fontes dahuluk hakarak mai ho informasaun sensasionaliza  hodi justifika ninia aktus, enkuantu fontes ida seluk hakarak koalia faktus hodi bele redus públiku ninia krítikas.    Disonânsia konaba situasaun nee laos hamosu deit duvidas, mais halo distorsaun persepsaun konaba verdade.

Nunee, wainhira utiliza espasu públiku hodi buka popularidade  ho informasaun bosok,  bele afeita ba iha efeitu dominú ho nia konsekuensia  impresiona públiku nia hirus no hamihis ona kunfiansa públiku ba sistema hirak nee. Laos nee deit, sei prejudika mos kapasidade instituisaun hodi foti desizaun ne’ebe los no bele konsidera mos katak vontade hodi harí boa governasaun sei labele akontese tamba fontes la konsidera públiku nu’udar nain ba informasaun sira ne’ebe los no klara no ida ne’e konsidera grave wainhira ita koloka asuntu oinsa atu harí estadu de direitu  demokrátiku.

Iha pais avansadu sira, saida mak hato’o husi Ministra Saude nee konsideradu ona krimi  ho nia konsekuênsia jurídika. Tamba ho intensional hatoo  informasaun falsas ne’ebe prejudika ona  reputasaun instituisaun  no habosok ona públiku.  Tuir lolos, fontes ne’ebe deit  hodi lahare ba nia kargu ou pozisaun tenke konsiente katak potensiais implikasaun  legais bele kona wainhira sira halimar ho espasu públiku, mais pior liu hatoo lia falsu ba buat ne’ebe mak sai esensial ba públiku ninia vida.

Ministra Saude ne’ebe konsideradu nu’udar lider tuir lolos iha responsabilidade  moral hodi  hatudu ninia onestidade, integridade ho nia kompromisu antes asumi kargu hirak nee. Kuandu ho intensaun hakarak manipula informasaun  ba públiku ho desinformasaun, ida nee laos deit estraga konfiansa ne’ebe esensial ba kada lider hodi hamosu  governasaun  efikaz, maibe ida nee  bele konsidera aktu  barbaru ne’ebe hakarak halai ses husi responsabilidade hodi oho ninia povu rasik.

Kuandu iha  líder instituisaun ida mak ho intensionalmente oreinta ona ba kakutak desinformasaun nian, sira  trai tiha ona konfiansa ne’ebe mak  públiku depozita hela.  Konfiansa públiku sai frájil no wainhira  kunfiansa nee  destruída tiha ona, susar tebes atu rekonstruí fali.  Traisaun nee laos prejudika deit kredibilidade ministra nia, mais prejudika mos governu atual tamba deit hahalok ema ida nian. Tamba hahalok husi Ministra saude rasik hamosu ona iklima septisismu no sinismu entre governantes sira.

Advertisement

Pior liu polarizasaun ba  desinformasaun sira nee dalawain kontribui frekuentemente ba divizaun iha instituisaun rasik.  Hodi  esplora divizoens  ezistente sira ,manipulasaun ba sentimentu públiku nu’udar HAL BIASA hodi kria mentalidade  “ITA kontra SIRA”. Abordajem hodi hafahe malun sempre hamosu rezistensia, sai inimigu ba malun  hodi hamosu kolapsu koezaun  sosial mais boot. Polarizasaun  rezultante nee enfrakesa tebes forsa serbisu internal instituisaun nian tamba domina ona ho desizaun arogansia konaba “ITA KONTRA SIRA”, no ninia konsekuensia mais grave liu mak lori lia bosok hodi koalia ba públiku konaba situasaun real ne’ebe instituisaun nee enfrenta hodi haksumik husi frakeza sira ne’ebe iha.

Frankamente wainhira iha líder instituisaun ida mak manipula ona informasaun ba públiku ba situasaun real, nia konsideradu halo ona hahalok  bárbaru ho manobra polítika infantil. Ida nee nu’udar hahalok atake ba prinsípiu fundamentais konfiansa, demokrasia no hametin unidade nasional. Konsekuênsia husi hahalok hirak nee  grave ho nia efeitu boot ne’ebe afeta laos deit ba ninia sidadaun mais afeta mos ba governasaun atual tamba ema ida nia hahalok. Imperativu tebes ba ita hotu hodi kuntinua permanese vijilante no  ezizi  responsabilizasaun hodi garante prinsípiu onestidade no integridade nu’udar baze sosiedade justa no sivilizada wainhira delibera informasaun ba interese komum nian. Hau sempre dehan “Povu nee mais gosta no respeita wainhira ita koalia lia los ba situasaun real. Hetok ita inventa informasaun, iha nee kedas ita sai inimigu permanese

 

Hosi: Renato da Costa

Advertisement
Kontinua Le'e
Advertisement
Hakarak Hato'o Komentariu?

Husik Hela Komentariu

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Opiniaun

Liberdade Imprensa iha TL “SIM”, Maibé Kualidade Notísia “NĀO”

Published

on

Ohin 3 Maiu nuudar loron internasional konaba Liberdade Imprensa nian ho lema; “IMPRENSA BA PLANETA:  JORNALISMU  INFRENTA KRIZE AMBIENTAL”, ne’ebé foka liu ba  importânsia liberdade ekspresaun iha kontestu krize ambiental global oras nee. Lema tinan nee fo importansia tebes ba papel hirak ne’ebé  desempeña husi  jurnalista sira hodi  dizemina  informasaun ne’ebé  garante sustentável iha tempu tuir mai inklui respeita ba direitu kada  indivídu ho nia diversidade inklui mos  igualdade jéneru.

(more…)

Kontinua Le'e

Opiniaun

ANALIZA KONABA EVIKSAUN HOSI ASPEKTU FILOSOFIA HUMANU

Published

on

Hosi

Nelion Ornai Monteiro

(more…)

Advertisement
Kontinua Le'e

Opiniaun

Líder Alternativu; Entre Hein Tranzisaun Jerasional ou Buka Konkista Rasik?

Published

on

Hakerek nain; Quintiliano A. Belo 

(more…)

Kontinua Le'e
Advertisement

Trending