Connect with us
Pakote Ahi

Opiniaun

Implikasaun Étika Komunikasaun Bainhira Ita Hato’o Lia Bosok bá Públiku

Published

on

Komunikasaun efikaz nu’udar baze hodi harí  sosiedade ida ne’ebe saudável iha diskursu públiku. Tamba atu hamosu konfiansa públiku,  elementu krusial ida maka onestidade. Wainhira liafuan perante públiku nakonu ho lia bosok ninia konsekuênsia sei  grave. Ida nee laos deit halakon  konfiansa públiku, mais hamosu mos kestaun  fundamentais konaba moral husi  indivídu no  instituisaun ne’ebe nia serve ba.

Iha estudu étika komunikasaun hateten katak prinsípiu husi étika  komunikasaun nian mak  verasidade. Tantu  indivídu no organizasaun naun governamentais no instituisaun estadu sira iha  responsabilidade moral hodi fornese informasaun ne’ebe los no onestu ba públiku. Kompromisu konaba  verdade ou lia los nee  esensial tebes hodi  promove konfiansa, mantein kredibilidade hodi  garanti katak desizaun hotu ne’ebe hatoo ba públiku  bazeia ba lia los hodi nunee  sosiedade bem informadu.

Buat ne’ebe hot hotu tenke konsiente katak, moris iha era ne’ebe  dominada ho informasaun husi fontes oin oin, kestaun hatoo lia bosok ba públiku sai  preokupasaun  premente. Panorama ba diskursu públiku hirak nee, frekuentemente kontaminadu ona ho  manipulasaun no  falsidade absoluta. Hodi  rekupera fali husi lia bosok hirak nee, exige tebes individu hirak nee tenke halo ezame aprofundadu wainhira ita konekta ba asuntu  étika komunikasaun,estudu ne’ebe  investiga  dimensaun  morais konaba oinsa  interasaun umana nian.

Advertisement

Nunee, hatoo lia bosok  ba públiku, tantu husi  indivídu ou instituisaun, sei hamosu konsekuênsia ba tempu naruk.  Sira halakon tiha ona konfiansa  públiku, distorse  realidade hodi hamosu sinismu. Iha kazu barak, hatoo lia bosok ba públiku rezulta husi  dezesu ba poder, halo protesaun ba intereses pesoal.

Karik seidauk tarde atu hodi orienta indivídu ou instituisaun sira aplika  prátika komunikasaun ne’ebe iha  étika liu liu wainhira utiliza espasu públiku. Iha alternativa rua deit wainhira iha individu ou instituisaun sira nee hatoo lia bosok ba públiku.Ida; husu responsabilizasaun ba ninia liafuan nee hodi  promove kultura komunikasaun ne’ebe iha  étika wainhira delibera informasaun ba públiku.Rua; husu evidensia no faktus hodi reforsa lia bosok hirak nu’udar verdadeiru.

Saida mak sei akontese bainhira hato’o ho lia bosok ba públiku

Kuandu  indivídu ida ou entidades balun ho intensaun hatoo lia bosok ba  públiku,nee konstitui ona traisaun ba konfiansa nee rasik. No konfiansa nee sei sai  frágil no presiza  tempu hodi konstruí fali, no bele hetan  destruísaun iha tempu ne’ebe lais  tamba deit fator  desonestidade. Elementus importante seluk wainhira ita abitua ona hodi hatoo lia bosok ba públiku, laos deit prejudika  relasaun  entre individu nee ho  públiku, mais bele kria mos  implikasoens  sosiais  boot konaba moral husi individu nee inklui mos hamosu  erosaun jeral husi públiku ba  instituisaun ne’ebe individu nee lidera.

Fator ida seluk mak persepsaun públiku, katak iha era informasaun ne’ebe mais avansadu,kualker notísia  rapidamente sirkula lais tebes através husi várius kanais. Ida nee sei halo públiku sai mais  vijilante konaba  verasidade husi informasaun sira nee rasik. Falsifika informasaun ou hatoo lia bosok ba públiku ho intensaun, sei hamonu mos kredibilidade husi individu nee rasik. Ninia konsekuensia mak wainhira individu nee lakon ninia kredibilidade, individu nee sei difísil atu  rekupera hodi hetan fali konfiansa  públiku, maske individu nee  rekoñese  lia bosok hirak ne’ebe antes nee nia hatoo tiha ona ba públiku.

Advertisement

Buat ne’ebe ema balun haluhan tiha katak, moris iha pais  demokrátiku, importânsia konaba  komunikasaun verdadeira nee  pronunsiada iha konstituisaun husi artigu 6 konaba Estadu nia objetivu iha pontu (c) Defende no garante demokrasia polítika no povu nia partisipasaun iha solusaun ba problema nasionál. Tamba sidadaun ne’ebe  bem  informada, nee nu’udar baze  demokrasia, maibe kuandu  públiku hetan lia bosok tamba kauza nasional balun, sei prejudika mos kapasidade públiku hodi toma desizaun ba kauza hirak nee. Sei sai mais pior wainhira hatoo lia bosok ba públiku, sei harahun mos prosesu  demokrátiku nee rasik,tamba  distorsaun ba  informasaun sira nee, ita sei obriga públiku hodi lahetan  solusaun ba kauza nasional nee, no ida nee  potensialmente sei hamosu rezistensia husi públiku ba inkapasidade hirak nee tamba haksumik iha lia bosok nia laran.

Iha parte seluk sei hamosu konsekuênsia la diak ba  intituisaun ne’ebe individu nee lidera katak laos deit individu nee mak lakon konfiansa ho nia kredibilidade,maibe instituisaun nee mos lakon kunfiansa husi públiku. Tamba instituisaun refere hetan  traisaun, dezilusaun no diminuisaun konfiansa ba instituisaun ne’ebe públiku tau espetativa ba. Iha senariu mais grave, erosaun konfiansa bele kontribui ba polarizasaun, ajitasaun sosial no bele kebra to ba konflitu horizontal entre apoiantes sira.

Dalan unika mak hato’o fali  lia los nee ba públiku hodi hateten lolos no momos. Maske atu restaura hikas konfiansa nu’udar prosesu  gradual ne’ebe  depende tebes ba étika ne’ebe konsistente. Hanesan hatoo deskulpa ba públiku, halo koresaun hodi retira lia bosok husi públiku nu’udar  etapa krusiais iha jornada hametin sosiadade demokratiku. Transparênte hodi admite  ba eru ne’ebe iha hodi demonstra kompromisu  ho prinsípius ne’ebe nakonu ho étiku sei kontribui hodi  restaura kredibilidade maske presiza tempu barak.Ninia xave mak sinseridade jenuína hodi deklara katak AMI BOSOK ONA IMI NO HUSU PERDAUN BA ERU SIRA NEE.

Ho nune’e,  wainhira iha responsabilizasaun husi  perpetradore sira nee, ita promove ona prátika komunikasaun ne’ebe nakonu ho  étika hodi  rekonstrui konfiansa através husi transparênsia hodi nunee públiku bele  navega konsekuênsia husi lia bosok sira nee ho maduru.

Ikus liu, hatoo lia bosok ba públiku nee  grave no bele hamosu konsekuênsia boot. Tamba estraga ona prinsípiu konaba  verasidade, hamihis konfiansa no bele mos fo risku ba  aliserse paz nian. Diak liu,individu sira ne’ebe gosta hatoo lia bosok ba públiku tenke barani rekuñese ho  responsabilidade étika hodi  defende prinsípiu onestidade no transparênsia hodi mantein konfiansa públiku ne’ebe imi serve ba. Tamba moris iha pais ida ne’ebe gosta hafutar nia an ho lia bosok, ita rasik mak sei destroe future nasaun nian.

Advertisement

Hosi: Renato da Costa

Kontinua Le'e
Advertisement
Hakarak Hato'o Komentariu?

Husik Hela Komentariu

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Opiniaun

Liberdade Imprensa iha TL “SIM”, Maibé Kualidade Notísia “NĀO”

Published

on

Ohin 3 Maiu nuudar loron internasional konaba Liberdade Imprensa nian ho lema; “IMPRENSA BA PLANETA:  JORNALISMU  INFRENTA KRIZE AMBIENTAL”, ne’ebé foka liu ba  importânsia liberdade ekspresaun iha kontestu krize ambiental global oras nee. Lema tinan nee fo importansia tebes ba papel hirak ne’ebé  desempeña husi  jurnalista sira hodi  dizemina  informasaun ne’ebé  garante sustentável iha tempu tuir mai inklui respeita ba direitu kada  indivídu ho nia diversidade inklui mos  igualdade jéneru.

(more…)

Kontinua Le'e

Opiniaun

ANALIZA KONABA EVIKSAUN HOSI ASPEKTU FILOSOFIA HUMANU

Published

on

Hosi

Nelion Ornai Monteiro

(more…)

Advertisement
Kontinua Le'e

Opiniaun

Líder Alternativu; Entre Hein Tranzisaun Jerasional ou Buka Konkista Rasik?

Published

on

Hakerek nain; Quintiliano A. Belo 

(more…)

Kontinua Le'e
Advertisement

Trending