Connect with us

Ekonomia

Timor-oan Hotu Tenke Halo Advokasia bá Ameasa Mudansa Klimátika

Published

on

Hatutan.com, (20 Marsu 2024), Díli—Prezidente Repúblika (PR), José Ramos-Horta husu atu Timor-oan hotu-hotu hamrik hasoru ameasa mudansa klimátika liu hosi asaun konkreta ruma iha sosiedade, liu-liu halo advokasia ba asaun klimátika iha seitór hotu-hotu.

Prezidente Repúblika (PR), José Ramos-Horta. Foto: Tome da Silva.

Prezidente Repúblika husu ne’e iha abertura Série dahuluk Palestra Prezidensiál bá tinan 2024 kona-bá Mudansa klimátika ho tema “Rise up to climate threats” ka iha lian tetum dehan “Hamrik Hasoru Ameasa Klimátika,” ne’ebé hala’o iha salaun Nobre Ministeriu Negósiu Estranjeiru no Kooperasaun, Kuarta (20/03/2024).

Lee Mós: Ramos-Horta Ezije Nasaun Dezenvolvidu Sira Apoiu Finanseiru Sustentável bá Fundu Mudansa Klimátika

Iha Palestra ne’e halibur hamutuk polítiku seniór sira, akadémiku, diplomata, parseiru dezenvolvimentu sira, reprezentante seitór privadu no sosiedade sivíl sira atu hasa’e konsiénsia públiku kona-bá impaktu katastrófiku hosi mudansa klimátika ne’ebé Timor-Leste hasoru no halo advokasia bá asaun klimátika iha seitór hotu-hotu.

Advertisement

Iha nia diskursu introdutóriu, Prezidente Ramos-Horta foka ba Alertasaun hosi Mudansa Klimátika, Sensibilizasaun no asaun nesesáriu ba Timor-Leste.

Xefe Estadu dehan, nasaun ida-ne’e iha nia esperiénsia rasik ona efeitu la di’ak hosi mudansa klimátika inklui produsaun agríkola ne’ebé menus, inseguransa  ai-han ne’ebé aumenta, falta bee, destruisaun infraestrutura, lakon vida no dezlokasaun umanu.

“Mudansa klimátika nu’udár katastrófiku globál ida-ne’ebé presiza resposta globál ida. Maibé nasaun ki’ik sira hanesan Timor-Leste labele hasoru dezafiu ezisténsia ida-ne’e mesak de’it. Ita presiza reforsa kooperasaun internasionál, transferénsia teknolojia, dezenvolvimentu kapas no apoiu finanseiru atu aumenta reziliénsia, lori esforsu mitigasaun no adapta ba impaktu ne’ebé labele evita iha future,” Ramos-Horta hateten.

Xefe Estadu agradese Governu Timor-Leste bá nia involvimentu ativu iha prosesu negosiasaun ONU nian kona-bá mudansa klimátika hodi  defende interese no influénsia desizaun internasionál sira hodi kombate mudansa klimátika.

Nia dehan, Timor-Leste tenke toma medidas iha dalan ba dezenvolvimentu hodi hamenus karbonu liu hosi promosaun enerjia renovavel, habelar inisiativa reforestasaun, konservasaun jardín nasionál sira, no suporta programa florestál komunitária sira nian.

Advertisement

Nia subliña, nesesidade ba estratéjia klimátika ida-ne’ebé koordenadu ho parte hotu-hotu iha Timor-Leste, ne’ebé envolve governu, parseiru dezenvolvimentu, sosiedade sivíl, akadémiku, setór privadu no komunidade sira atu promove sidade no infraestrutura sira ne’ebé reziliente ba klima iha nasaun laran tomak.

Vise Primeiru-Ministru no Ministru Koordenadór bá Assuntu Ekonómiku no Ministru Turizmu no Ambiente Francisco Kalbuadi Lay hateten, Timoroan hotu-hotu hamutuk iha asaun ida bá hasoru mudansa klimátika ne’ebé afeita mundu no liu-liu iha Timor-Leste.

Nia afirma, mudansa klimátika hanesan issue ida importante ne’ebé IX Governu Konstitusionál tau mós importánsia atu oinsa bele halo adaptasaun no mitigasaun hamutuk ho parseiru sira no mós ajénsia internasionál sira ne’ebé iha Timor-Leste.

“Konvida parte hotu-hotu atu iha inisiativa pozitivu ba mudansa klimátika, ho asaun no advokasia hodi tulun Komunidade vulnerável sira ne’ebé afeita ba impaktu hosi mudansa klimátika,” Francisco Kalbuadi Lay hateten.

Iha fatin hanesan, Espesialista Timoroan ba mudansa klimátika, Adão Soares Barbosa ne’ebé sai hanesan oradór hateten, impaktu hosi mudansa klimátika afeita ba umanidade tomak no fó ameasa ba vida ekonómiku, sosiál no mos vida umana.

Advertisement

Nia afirma, ohin iha atividade serie dahuluk ne’e mós fahe informasaun ba iha parte sira ne’ebé maka bele foti desizaun atu integra asuntu klimátika haree hosi adaptasaun no mitigasaun ne’e ba iha Politika, planu no asaun sektoral sira ba iha mudansa klimátika nian.

Timor-Leste enfrenta impaktu hosi mudansa klimátika ne’e barak no risku tebe-tebes, tamba haree hosi temperatura iha kada tinan sa’e 0,0006oC.

Jornalista: Vito Salvadór

Advertisement
Continue Reading
Advertisement
Click to comment

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Ekonomia

OJE 2026 Aloka Bá MCAE ho Montante Millaun $8 Resin Aprovadu

Published

on

By

Hatutan.com (14 Nobembru 2025),Díli— Bankada CNRT ho PD  trava propósta tolu husi Bankada opozisaun FRTILIN ho PLP, ne’ebé husu atu  hasai tiha  $985.50.000 husi  Orsamentu Jerál Estadu (OJE) 2026 ne’ebé atribui bá  Ministériu Koordenadór bá Asuntu Ekonómia (MCAE).

(more…)

Continue Reading

Ekonomia

Timor-Leste iha Difikuldade Kompete Kuantidade Produtu iha Merkadu ASEAN

Published

on

By

Hatutan.com, (06 Novembru 2025),Díli— Vise-Ministra bá Asuntu ASEAN, Milena Rangel rekoñese  Timor-Leste  iha difikuldade kona-bá kuantidade produtu lokal atu kompete iha merkadu nasaun sira Estadu membru ASEAN.

(more…)

Continue Reading

Ekonomia

Debate OJE 2026 iha Jeneralidade, Komisaun C Hato’o Rekomendasaun Forte Bá Governu

Published

on

By

Hatutan.com,  (05 Novembru 2025),Díli—Debate  Orsamentu Jerál Estadu (OGE-sigla portugés) 2026 iha faze jeneralidad, Kuarta (05/11/2025),  Komisaun C  Parlamentu Nasionál ba asuntu Finansas Públika  hato’o rekomedasaun forte bá IX Governu Konsititusionál  hodi anota no sai hanesan prioridade.

(more…)

Continue Reading

Trending