Connect with us
Pakote Ahi

Nasionál

Kristu Moris Hias Sai Baze Fundamental Bá Katóliku Sira

Published

on

Hatutan.com, (30 Marsu 2024), Díli—Kristu Nia moris hias sai baze fundamental bá ema  nia fiar tanba molok Jesus mate iha krús liu hosi prosesu ne’ebé naruk iha susar no terus oioin nia laran.

Lee Mós: Kinta-Feira Santa, Jesus Presta Mensajen Domin no Haraik Aan Molok Husik Hela Mundu

Páskua katak liafuan pasajen sai hosi nakukun bá naroman, sai hosi mate bá moris, sai hosi sala atu hetan grasa Maromak Nian no  sai hosi tristeza bá ksolok.

Advertisement

Selebrasaun misa Sábadu kalan iha Kapela Na’i Feto Fatima iha Masin-Lidun, Tasi-tolu, Díli. Foto/Lazaro Pereira Quefi

“Iha Sesta-feira Santa ita hotu-hotu hatene katak Jesus tenke hakat liu estasaun 14 monu, hamriik, la’o no Nia eskolante sira mós la’o sees hosi Nia, maibé Nia tuir de’it bá Nia promesa katak, Ha’u mai halo tuir de’it Ha’u Aman Nia hakarak tanba ne’e duni mak Nia moris hias hosi mate. Kristu Nia moris hias sai baze fundamental bá ita-nia fiar,” Padre Acácio de Castro, SDB haktuir  iha nia omilia iha misa Sábadu Aleluia iha Kapela  Na’i Feto Fatima iha Masin-Lidun, Tasi-tolu,  Díli, Sábadu kalan (30/3/2024).

Loos duni  Jesus moris hias hosi mate, maibé Nia liu prosesu naruk ida liuliu iha semana santa tomak nia laran, Nia iha esperiénsia rasik kona-bá susar no terus oioin, hahú kedas iha Domingu paixaun ema kondena no haklalak nia dehan hosana David nia oan, rahun di’ak ida ne’e hodi Nai Nia naran, ikus mai sira dehan hedi Nia ba krús.

Hosi Jesus Nia moris ne’e duni mak Nia apóstolu ho aten brani kontinua fó testemuña kona-bá Jesus Nia moris hias no festa páskua fó garante bá Katóliku sira hotu-hotu kona-bá moris hias, katak isin bele mate maibé klamar sei hetan moris rohan-laek hamutuk ho Maromak iha Lalehan.

Padre Acácio de Casto haktuir, molok hetan moris rohan-laek, terus uluk, tanba ne’e, Jesus moris hias ona maibé Nia liu terus hotu iha estasaun 14 tenke mate iha Krus leten no molok Nia hateten Aman perdua sira tanba sira la hatene buat ne’ebé sira halo.  

“Moris iha mundu iha buat rua de’it mak tristeza no ksolok, manas no malirin, susar no di’ak, tanis no hamnasa, ida-ne’e sempre selebra iha ita-nia moris loron-kalan tanba ne’e festa páskua fó signifikadu bá ita-nia orasaun loroloron nian, katak harohan bá o nia inimigu no perdua o nia inimigu no mós tenke hadomi o nia inimigu,” Padre Acácio de Casto tenik.

Jesus Nia moris hias tanba Nia orasaun ne’ebé halo tuir de’it Aman Nia hakarak no Nia entrega moris tomak, entrega hotu bá Aman Nia liman no Nia harohan bá Nia Aman atu fó perdua bá ema sira ne’ebé mak halo at bá Nia.

Advertisement

Selebrasaun misa Sábadu kalan iha Kapela Na’i Feto Fatima iha Masin-Lidun, Tasi-tolu, Díli. Foto/Lazaro Pereira Quefi

Ohin, Sábadu Aleluia, sarani Katóliku sira tomak selebra Jesus Nia paixaun, nia terus to’o mate no ohin Moris hias hosi mate. Liu hosi selebrasaun ne’e iha parte haat (4) mak hanesan;

Primeiru mak naroman, sunu ahi hafoin sunu lilin iha liu’r depois lori tama bá  iha uma kreda laran, hosi naroman ida ne’e atu simboliza de’it uluk bei’ala sira iha Ejitu moris iha nakukun no terus nia laran, maibé Nai Maromak hanoin sira. Tanba ne’e Nai Maromak lori sira sai hosi nakukun bá fali naroman, husik hela nakukun iha Ejitu ikus mai sira bá rai ne’ebé Nai Maromak promote bá sira.

Segundu nian, kona-bá kriasaun mundu ne’ebé furak, inklui kria mós ema moris iha rai katak Maromak haree sira hadomi tebetebes sira, iha sira-nia moris, maibé ema hirak ne’e sai ua’in liután ikus mai sira bá para iha Ejitu  no sira hetan terus no susar oioin.

Oinsá Nai Maromak liberta Nia povu tanba ne’e mak Nai Maromak bolu Moizés sai lideransa hosi lori sai hosi nakukun sala nian iha Ejitu bá fali rai ne’ebé mak Maromak promete bá sira hafoin sira sai hosi tama ba Exetu prepara an durante tinan 40 nia laran hamoos sira nia an, purifika sira nia an, ikus mai sira tama ba Jeruzalein ne’ebé nakonu ho bani-been no susu-been.

Iha parte terseiru selebra fó bensan bá bee-matan hodi fó hanoin ba batizmu, nune’e ema ne’ebé mak simu ona bee-batizmu nian no promete katak ida-ne’e sai Maromak Nia oan no moris tuir Maromak Nia ukun-fuan sira ne’ebé mak Kristu hanorin. Maibé, momentu páskua ida-ne’e atu renova fila-fali batizmu karik durante ne’e la halo tuir saida mak Kristu hanorin no ohin bele fila sai Maromak oan loloos, moris tuir valores kristaun no evanjellu nian tenke respeitu, fiar no hadomi malu iha moris loroloron nian iha mundu ida-ne’e.

Ikus liu mak selebra eukaristia hodi hanoin fila-fali sakrifisiu ne’ebé mak Jesus husik hela iha mundu, katak kristaun hotu-hotu hakarak atu kontínua no agradese bá Nai Maromak katak bainhira iha Kinta-feira Santa molok Jesus fila bá Nia Aman iha lalehan, nia hadomi nia emar sira to’o rohan ho laran mós, nune’e Jusus husik hela Nia isin no ran mate iha krús santa tanba ne’e mak hosi eukaristia ida-ne’e atu hanoin hikas fali Nia terus no mate liuliu hanoin Nia moris hias.

Advertisement

Jornalista Estajiáriu:  Lazaro Pereira Quefi

 

Kontinua Le'e
Advertisement
Hakarak Hato'o Komentariu?

Husik Hela Komentariu

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Nasionál

Index Liberdade Imprensa iha TL husi Top 10 Tun bá 20, AJTL Konsidera Liberdade Imprensa iha TL Ameasadu

Published

on

Hatutan.com, (04 Maiu 2024), Díli–Buat ne’ebé sai orgullu nasionál Timor-Leste nian iha 2023 mak bainhira RSF (Reporter Without Border) ofisialmente anunsia katak Timor-Leste tama iha ranking index liberdade imprensa TOP 10. Ida-ne’e sai orgullu nasionál ida bá povu Timor tomak, liuliu komunidade mídia no jornalista Timoroan tanba Timor-Leste nu’udár país foun ida, maibé kolokadu nu’udár país ne’ebé tama iha ranking index liberdade imprensa TOP 10 hamutuk ho nasaun boot  180 sira iha mundu.

(more…)

Kontinua Le'e

Nasionál

Konsidera Viola Akordu Kontratuál, ENERPROCO Lori TIMOR GAP bá Tribunál Internasionál Arbitrajen

Published

on

Hatutan.com, (04 Maiu 2024), Díli—ENERPROCO LLC (pratikamente ENERPROG GROUP), hato’o pedidu arbitrajen (RFA)  hasoru TIMOR GAP iha Tribunál Internasionál Arbitrajen ICC Singapura bá rezolusaun disputa kontratu kontra TIMOR GAP, Empreza Públiku (E.P).  

(more…)

Kontinua Le'e

Nasionál

Prezidente Repúblika La Konkorda SEKOMS Intervein Redasaun RTTL,E.P

Published

on

Hatutan.com, (03 Maiu 2024), Díli- Prezidente Repúblika (PR), José Ramos-Horta, la konkorda ho intervensaun ne’ebé Sekretáriu Estadu Komunikasaun Sosiál (SEKOMS), Expedito “Loro” Dias Ximenes halo áa redasaun RTTL.E.P tamba viola liberdade imprensa.

(more…)

Kontinua Le'e
Advertisement

Trending