Hatutan.com, (03 Maiu 2024), Díli – Provedór Direitus Umanus no Justisa (PDHJ), Virgílio da Silva Guterres “Lamukan” nu’udár mós prezidente Conselho de Imprensa de Timor-Leste períodu 2016-2021 no 2021-2023, husu bá entidade hotu, polítika, sivíl no militár atu la bele halo intervensaun bá independénsia editorial komunikasaun sosial ka mídia sira tanba Konstituisaun RDTL artigu 41 garante bá liberdade imprensa ne’e rasik.
Lee Mós: Deskonfia, Intervensaun Podér Polítika iha Redasaun RTTL,E.P
![](https://www.hatutan.com/wp-content/uploads/2024/05/PDHJ-300x191.jpeg)
Provedór Direitus Umanus no Justisa (PDHJ), Virgílio da Silva Guterres “Lamukan” . Foto/Elio dos Santos da Costa
“Se atentadu ne’e hosi Sekretáriu Estadu Komunikasaun Sosiál (SEKOMS) Expedito “Loro” Dias Ximenes ne’e mak akontese bá iha redasaun RTTL,E.P nian, ne’e grave. Ita husu atu labele mosu intervensaun poder polítika iha redasaun mídis sira tanba ita ko’alia kona-bá Liberdade Imprensa ne’e buat ne’ebé define mak independénsia editorial, katak polítika kona-bá redasaun nian ne’e ita dehan kompeténsia total bá Xefe Redasaun, tanba ne’e mak membru Governu sira no la’ós bá se de’it no mós bá parte ekipa jestaun kompañia ida nian ka iha instituisaun mídia ninian mós labele halo intervensaun bá to’o iha ne’ebá,” Provedór Direitus Umanus no Justisa (PDHJ), Virgílio da Silva Guterres “Lamukan”, hateten bá Hatutan.com iha embaixada Portugal iha Díli, Sesta (03/05/2024).
Hosi atentadu SEKOMS nian bá independénsia editorial RTTL,E.P nian ne’e, PDHJ rasik seidauk hetan keixa ruma, maibé PDHJ hein katak informasaun ne’e laloos, se bainhira Sekretáriu Estadu Komunikasaun Sosiál (SEKOMS), Expedito “Loro” Dias Ximenes halo intervensaun ne’e mak sé tebes ka loos duni, mak presiza komunika malu hodi fó hatene dehan para ho intervensaun ne’e.
Bá buat ne’ebé mak sei sai dadus ka sasukat bá avaliasaun mak iha intervensaun ekonómika, polítika iha polítika editorial ka iha sala redasaun mídia nian, tuir Virgílio Guterres, ida-ne’e akontese entaun asosiasaun sira iha duni dadus no jornalista sira iha duni prova bele sai evidénsia forte atu halo avaliasaun.
“Intervensaun sira hanesan ne’e fó ameasa bá jornalista sira atu hakerek buat ne’ebé loos ho moos ne’e sira ta’uk. Ne’e bele mós fo influensia bá ita-nia índise liberdade imprensa mundiál tun. Jornalista Sira bainhira kobertura mak hetan ameasa hosi públiku mós ne’e fó impaktu hotu. Ha’u ta’uk no preokupa bele tun bazeia ba intervensaun sira hanesan ne’e,” Virgílio da Silva Guterres dehan.
Nia dehan, bainhira iha keixa ruma provedora mós bele halo investigasaun no rekomendasaun ruma bá iha área ne’e tanba provedora bá kualkér atake bá Liberdade Imprensa ne’e atake bá direitus umanus.
Jornalista Estajiáriu: Lazaro Pereira Quefi