Hatutan.com, (04 Maiu 2024), Díli—ENERPROCO LLC (pratikamente ENERPROG GROUP), hato’o pedidu arbitrajen (RFA) hasoru TIMOR GAP iha Tribunál Internasionál Arbitrajen ICC Singapura bá rezolusaun disputa kontratu kontra TIMOR GAP, Empreza Públiku (E.P).
Lee Mós: Timor Gap ho Timor Resource Asina Akordu bá Rezolusaun no Revizaun Akordu Operasaun Bloku Rai Maran A no C
ENERPROCO LLC (pratikamente ENERPROG GROUP). Foto/Repro
ENERPROCO LLC nu’udár empreza Teknolojia, Produsaun Petroleu no Gas husi Estadus Unidus Amérika (“ENERPRO”) ho baze iha Houston, Taxas, iha loron 03 fulan-Abríl 2024, fó sai sira-nia komunikadu bá imprensa ne’ebé Hatutan.com asesu, ohin, mensiona ka deskreve katak sira hato’o ona pedidu Arbitrajen (RFA”) iha Tribunál Internasionál Arbitrajen ICC Singapura bá rezolusaun disputa kontratu kontra TIMOR GAP, E.P. (“TIMOR GAP”), korporasaun Estadu no Kompañia Nasional Petroleu no Gas Republika Demokrátika Timor-Leste.
Disputa kontratu ida-ne’e mosu tanba violasaun materiál bá kontratu servisu husi parte TIMOR GAP relativamente ho servisu iha Bayu Undan Faze 2 kona-bá Karbon Capture and Storage (“CCS”) (Projetu”).
Iha deklarasaun ida-ne’ebé hato’o iha loron 03 fulan-Maiu 2024, Ekipa RPC PREMIER LAW hateten katak reklamasaun RFA nian bá TIMOR GAP ho nia Ekipa Jestaun bá: (i) violasaun materiál bá akordu servisu nian liuhusi falla beibeik atu halo pagamentu kompletu bá ENERPRO maske TIMOR GAP nia pedidu bá aprezentasaun téknika no semináriu sira, relatóriu sira-nia submisaun fila-fali, no karta no e-mail sira tuir mai; no (ii) promesa ne’ebé la loos (ho evidénsia maka’as) atu selu hotu fatura ENERPRO nian ne’ebé la’o bá oin ne’ebé nunka materializadu.
Iha ne’e, ENERPRO buka montante finanseiru bá servisu tékniku hotu ne’ebé hala’o, danu, jurus, pena no akuzasaun administrativa, kustu arbitrajen, kustu no despeza konsellu, desembolsu no relief sira hanesan Tribunal Arbitral ICC Singapura konsidera apropriadu.
Atu evita dúvida, Tribunal Internasional Arbitrajen ICC nian prosesu atu halo rezolusaun bá disputa kontratu nian (bá TIMOR GAP nia tusan ne’ebé la hanesan) sei fó impaktu negativu bá reputasaun no valór kréditu Timor-Leste nian (bá delinkuensia sériu husi TIMOR GAP). Ida-ne’e sai aat liu tan bainhira Timor-Leste nia avaliasaun kona-bá kréditu soberanu no devér ne’ebé hetan ona, estraga tan nasaun nia atrasaun bá investidór estranjeiru sira, investimentu bá tempu naruk entre nasaun sira ne’ebé jeopolitiku dook, kresimentu sustentavel, no dezenvolvimentu ekonómiku.
Informasaun seluk ne’ebé Hatutan.com asesu mós katak Tribunál Internasionál Arbitrajen ICC Singapura haruka ona notifikasaun mai iha Prezidente TIMOR GAP. Maske nune’e, to’o notísia ne’e publika seidauk hetan konfirmasaun hosi Prezidente TIMOR GAP.
Jornalista: Vito Salvadór