Hatutan.com, (14 Maiu 2024), Díli— Primeiru-Ministru (PM), Kay Rala Xanana Gusmão husu bá instituisaun Polísia Sientífika Investigasaun Kriminál (PCIC, sigla portugés) atu servisu ho onestu no profisionál.
![](https://www.hatutan.com/wp-content/uploads/2024/05/Xanana-iha-Aniversariu-PCIC-300x176.jpeg)
Primeiru-Ministru (PM), Kay Rala Xanana Gusmão partisipa iha selebrasaun loron ezisténsia PCIC bá dala-10 (2015-2024) ne’ebé hala’o iha salaun Multiusos GMN-Bebora, tersa (14/05/2024). Foto: Elio dos Santos da Costa.
Xefe Governu husu ne’e iha ámbitu selebrasaun loron ezisténsia PCIC bá dala-10 (2015-2024) ne’ebé hala’o iha salaun Multiusos GMN-Bebora, tersa (14/05/2024).
Lee Mós: Reforma Estrutura Lei Ne’ebé La Kompativel Bá PCIC no Iha Ona Relatóriu Reforma Justisa
Nia dehan, maski sai organizasaun autónomu ida, maibé servisu labele haluha koopera ho polísia no mós Servisu Nasionál Intelejénsia.
Bainhira hala’o servisu profisionál maka Xanana sei sente kontente tanba PCIC hadi’a daudaun ona ninia an.
“Ha’u hato’o parabéns bá imi hotu. Tinan-10 tenke halo reflesaun didi’ak bá saida mak imi halo ona. PCIC tenke servisu ho onestu no tenke profisionál. Ida-ne’e mak ita-nia povu husu,” Xanana Gusmão husu.
Liu tiha tinan-10, nia hatutan, tempu ida ne’ebé oportunu tebtebes atu halo reflesaun, tenke servisu hamutuk nafatin atu bele konsolida-an.
PCIC bele hala’o servisu iha ne’ebé de’it, hala’o atividade saida de’it, bele halo ona buat ruma, Xanana dehan, labele kontente ho ida-ne’e maibé tenke tuur halo reflesaun, halo análiza profunda no krítika atu haree hodi hadi’a buat ne’ebé sala no hadi’a di’ak liu tán buat ne’ebé di’ak ona.
Nia kontinua fó-hanoin katak, tinan oin Timor-Leste atu tama iha organizasaun rejionál Association of Southeast Asian Nations (ASEAN), bainhira to’o ona ajénsia sira hanesan sientífika investigasaun kriminál iha mundu atuál ne’e presiza loke ona hanoin no matan bá rejiaun no mundu.
Nia husu ne’e tanba tama ASEAN la’ós prossesu simples atu simu osan ka simu apoiu maibé problema sei barak tebes, nune’e nia hatutan, la’ós buat ruma mosu ona mak foin halo investigasaun.
Nia fó ezemplu katak, intervensaun ka atuasaun PCIC nian iha tinan hirak liu bá, ema uza Timor nu’udár ponte atu hatama droga bá Indonézia no la hatene buat ne’e mai hosi Amérika Latina bá to’o Índia, Singapura no sira mai simu iha aeroportu lori liu bá Indonézia.
“Ne’e ezemplu ida de’it. Katak, droga ne’e la’ós ita atu haree de’it iha fronteira ne’ebá karik buat ruma atu tama, krime organizadu sira ne’e hosi rai do’ok tebtebes maibé tanba ita la konsege prepara a’an didi’ak atu detekta sira uza ida-ne’e,” PM Xanana dehan.
Atu satan netik laloran boot ida ne’e maka husu bá PCIC atu servisu hamutuk ho instituisaun Estadu sira seluk, hanesan Polísia Nasionál Timor-Leste (PNTL) no Servisu Nasionál Intelejénsia (SNI).
Jornalista: Rogério Pereira Cárceres