Connect with us

Nasionál

Prosesu To’o Tribunál Arbitrajen Sei iha Risku Kustu Administrativu no Judisiál

Published

on

Hatutan.com, (15 Maiu 2024), Díli –NGO nasionál Lao Hamutuk husu Timor Gap atu klarifika razaun fundamental bá públiku kona-bá risku legal hapara kontratuál ho ENERPROCO no kustu administrativu no kustu judisiáriu bainhira bá Tribunál Arbitrajen Singapura tanba ne’e uza osan Estadu nian.

Lee Mós: Pozisaun Bankada FRETILIN ho CNRT Kona-bá ENERPROCO Lori Timor Gap bá Tribunál Arbitrajen

Peskizadór Lao Hamutuk, Celestino Gusmão Pereira. Foto/Elio dos Santos

Lao Hamutuk haree katak Timor Gap rasik sira presiza profunda sira-nia razaun tanbasá mak sira kansela kontratu kontratuál ne’e ho ENERPROCO tanba agora sira dehan irregularidade de’it entaun ema barak bele ko’alia katak irregularidade saida mak to’o akontese hanesan ne’e lori malu to’o tama iha tribunal  arbitrajen internasionál iha Singapura ne’ebé Timor Gap tenke justifika.

“Klaru katak ita labele nega ida-ne’e tanba Tribunál Arbitrajen  iha Singapura ita la’ós atu la’o-ain bá de’it, maibé presiza iha kustu legál, presiza advogadu, presiza ekipa  no peritu ne’ebé halo analiza atu oinsá defende ita-nia pozisaun iha Tribunál  arbitrajen no mós presiza osan  dezlokasaun. Infelizmente to’o agora ita seidauk iha  estimasaun hosi kustu ida-ne’e liu hosi Timor Gap rasik,” Peskizadór Lao Hamutuk, Celestino Gusmão Pereira hateten bá Hatutan.com iha Ministériu Finansas, Díli, Kuarta (15/5/2024).

Advertisement

Celestino Gusmão hateten, Timor Gap seidauk fó hatene buat ruma bá públiku bá kustu ne’e maibé karik iha tempu tuir mai kazu ne’e la’o efetivu iha tribunal arbitrajen dalaruma  Timor Gap fó hatene bá públiku kona-bá kustu ne’e rasik.

Konsultan hosi ENERPROCO Group rasik fó sai ona nia pozisaun sira fó hatene katak sira lori prosesu ne’e ba Tribunal internasionál Arbitrajen Singapura depois Timor Gap mós fó sai tiha ona mós katak sira rekoñese ida-ne’e no sira hlao suspensaun bá kontratu ida-ne’e no mós sira klarifika hotu ona.

“Hosi Timor Gap rasik sira dehan de’it katak iha irregularidade sériu  bá aprovizionamentu bá kontratu ida-ne’e, maibé sira la esplika kansela kontratu ida-ne’e nia risku ne’e saida ba ita-nia rain. Ita la hatene risku legal ka risku polítika ka risku finanseiru. Timor Gap presiza klarifika bá ita hodi nune’e sai hanesan razaun fundamental atu ita prevene kontraktor ida bele tau ita iha Tribunál ida atu bele tau atensaun entaun Timor Gap loloos fó razaun ida ne’e  tanba Timor Gap ne’e hanesan  instituisaun públiku ne’ebé finansia hosi orsamentu Estadu,”  Celestino Gusmão esplika.

Tuir informasaun Timor Gap sira responsabiliza bá ida ne’e,  maibé Celestino Gusmão fundamenta katak ema hotu hatene katak to’o agora Timor Gap seidauk iha reseita própriu tanba ne’e sira levanta osan hosi fundus petrolíferu liu hosi orsamentu jerál estadu kada tinan transfere bá sira uza bá nia atividade tomak inklui selu saláriu bá funsionáriu hotu Timor Gap nian  uza mós osan Estadu.

Lee Mós: ENERPROCO Vs Timor Gap, Prontu Ona bá Tribunál Arbitrajen iha Singapura

Advertisement

Jornalista Estajiáriu:  Lazaro Pereira Quefi

 

Continue Reading
Advertisement
Click to comment

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Nasionál

FONGTIL Preokupa ‘Korruptór’ Kalumban Mali, Fujitivu Husi Indonézia Hetan Protesaun iha Timor-Leste

Published

on

By

Hatutan.com, (09 Marsu 2026), Díli– Forum Organizasaun Noun Governamentál Timor-Leste (FONGTIL)  preokupa situasaun ‘kurruptór’ Kalumban Mali sai hanesan fujitivu ka DPO (Daftar Pencarian Orang) Prokuradoria NTT ho Prokuradoria Jerál Repúblika Indonézia nian dezde tinan 2016 ne’ebé hetan protesaun iha Timor-Leste.

(more…)

Continue Reading

Nasionál

Ramos-Horta Alerta Prepara Kondisaun Hasoru Krize Ekonómia Globál

Published

on

By

Hatutan.com, (05 Marsu 2026), Díli–  Funu iha Médiu Oriente entre Amerika hamutuk ho Izraél hasoru Iraun sei afeta ekonomia global, tanba ne’e, Prezidente Repúblika, José Ramos Horta, alerta ona bá Govenrnu  prepara osan husi  fundu soberanu   hodi asegura importasaun ai-han no proteje povu, liu-liu sira ne’ebé kiak liu bainihra mosu  krize ho folin mdrkadu global ne’ebé aas no karun.

(more…)

Continue Reading

Nasionál

Funu iha Médiu Oriente Nia Impaktu Bele Alastra Mai Timor-Leste

Published

on

By

Hatutan.com, (04 Marsu 2026), Díli-Ministru Petroleu no  Rekursu Minerál (MPRM), Francisco da Costa Monteiro, hateten funu iha Médiu Oriente to’o fulan oin nia  impaktu bele alastra mai Timor-Leste hodi fó influensia ba presu konbustivel,  mós impaktu maka’as ba iha ekonomia mundiál.

(more…)

Continue Reading

Trending