Connect with us

Nasionál

EDTL,E.P Konstrui Tán Sub-Estasaun Comoro no Rede Transmisaun 150 Kv

Published

on

Hatutan.com, (09 Janeiru 2025), Díli- Eletrisídade Timor-Leste, Empreza Públika (EDTL, E.P), kontrui tán Sub-Estasaun Comoro no Rede Transmisaun ho kapasidade enérjia 150 Kv hodi bele haforsa  distribuisaun enérjia eletrisidade nian bá populasaun iha territóriu nasionál.

Lee Mós: FONGTIL Nota Projetu Adjudikasaun Direita iha EDTL,E.P Laiha Transparénsia

Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão, lansa konstrusaun Sub-Estasaun Comoro no Rede Transmisaun ho kapasidade enérjia 150 Kv iha Fomentu II, Suku Comoro, Postu Administrativu Dom Aleixo, Munisípiu Díli, Kinta (09/01/2025). Foto/Elio dos Santos da Costa

Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão, ne’ebé lansa direta projetu ne’e, Kinta (09/01/2025),  hateten ho konstrusaun foun bá sub-estasaun ne’ebé atu la’o dadauk ne’e bele aumentu tekonolójia liután, atividade komersiais, industriál, uma ninian, nune’e mós instituisaun estadu nian sira rasik, eskola sira, no liu-liu oferese enérjia eletrisídade ne’ebé ho kualidade bá ospitál sira.

“Ita presiza atu garante katak, enérjia ne’ebé mai, oferese hela, bainhira iha problema ruma iha ne’e, responde kedas. Entaun, ida ne’e mak halo ida ne’e. ohin, imi rona tiha ona ministru dehan, buat ida ne’e sa’e tiha ona bá 90, depois, hadi’a tiha, agora kala sa’e fila-fali,” PM Xanana Gusmão, hateten hafoin serimónia lansamentu konstrusaun Projetu Sub-Estasaun Comoro no Liña Transmisaun 150 Kv, iha Fomentu II, Suku Comoro, Postu Administrativu Dom Aleixo, Munisípiu Díli.

Advertisement

Xanana haktuir, iha 2016, populasaun ho pursentu 20 (20%) mak seidauk hetan eletrisídade. Fila-fali mai 2023, nafatin 20%, mais, iha tinan 2024 ho balu nia laran ne’e, governu instala tán ahi eletrisídade bá iha fatin sira ne’ebé dook oitoan.

“Ne’ebé, la’os de’it bá ida ne’e, liu-liu bá dezenvolvimentu ekonómiku, fatin ida ne’e sub-estasaun ida ne’e importante tebes, atu evita iha ne’e taka karik, problema karik, ida ne’e ativa kedas hodi responde. Sei iha nesesidade atu halo ida iha Aileu, hodi iha Hera, ladun forsa karik, bele simu hosi Betano nian mai,” Xanana hateten.

Ministru Obras Públikas (MOP), Samuel Marçal, hatutan, projetu ida ne’e, konsidera hanesan projetu ida ne’ebé ho karáter urjente oitoan. Emerjénsia, tanba durante tinan barak nia laran, nia sempre rona populasaun sira halerik kona-bá ahi-mate, no problema ahi mate ne’e akontese iha fatin hothotu.

“Kuandu ha’u bá ona hanesan ministru, ha’u buka atu hatene tuir problema fundamentál ne’e saida. Saida mak ita bele hadi’a kualidade eletrisídade iha rai ida ne’e nian. Entaun, ha’u diskute ho tékniku sira, diskute ho asesór sira, buat ne’ebé mais importante maka ita tenke hahú atu harii uluk sub-estasaun ida ne’e ninian,” haktuir, Ministru Samuel Marçal.

Tenke harii tán sub-estasaun ida iha Comoro, tanba durante ne’e iha de’it sub-estasaun ida mak iha Kamea-Becora, iha ne’ebé fornese enérjia eletrisidade nian bá Dili, fornese bá Ermera, no bá to’o Aileu, kuandu akontese avaria oitoan, entaun, ahi mate kuaje bá faitn hothotu, tanba laiha sub-estasaun ida atu halo backup.

Advertisement

“Tanba ne’e maka sub-estasaun ida ne’e ha’u husu ona hosi tékniku sira katak, sub-estasaun iha Kamea mós komesa atinje ona sa’e bá 78 ka 70%. Iha tinan hirak bá kotuk, kuaje atinje bá to’o 90%, ita hasoru problema ahi mate barak. Tanba ne’e mak iha tempu VIII Governu, halo estensaun de’it bá iha sub-estasaun Kamea nian para atu rezolve. Mais, foin mak fulan oan hira de’it, tun tiha bá 50%, agora sa’e tiha ona bá 70%. Signifika katak, demanda utilizasaun bá enérjia ne’e, sa’e bá bebeik,” nia haktuir.

Governante ne’e haree katak, iha kapitál Dili laran, Otél sira barbarak mak oras ne’e hamriik, sira sei presiza enérjia barak tebtebes. No Ministru Samuel, fiar katak, iha tempu oin mai, iha investór barak sei mai tán atu halo investimentu, entaun, enérjia eletrisídade ne’e sai hanesan asuntu ida importante tebetebes bá iha investór ne’ebé mak atu mai halo sira nia investimentu iha rai ida ne’e nian, para bele kria servisu bá ita ninia joven sira.

“Hanesan ministru, ita tenke haree mós kona-bá kestaun kualidade bá ita-nia enérjia ninian. Ita rekoñese katak, to’o agora, ita ninia reseitas ki’ik-oan, mais, ida ne’e ita halo hela servisu boot ida, sekretáriu estadu ho nia ekipa, hothotu haree hela kestaun ida ne’e nian, para ita atu haree took halunusá maka bele gastus bá mina ho reseitas ne’e bele iha ninia balansu. Iha ligasaun ilegais, barbarak, buat sira ne’e hotu, ita tenke haree, toma atensaun,” nia afirma.

“Tanba ne’e maka, ha’u fiar katak, iha konstrusaun ida ne’e, depois de sei leva tempu tinan ida liu, ita bele konklui konstrusaun ida ne’e, ita bele hadi’a ona, ho tán buat tuir mai ita sei halo, it abele garante katak, la’os dehan 100%, maibé, ita bele minimíza ona kestaun ahi mate iha Dili, ho iha mós fatin sira seluk,” tenik nia.

Governante ne’e haktuir katak, foin dadauk akontese backout dala-ida, entaun, EDTL atu foti enérjia hosi Betano mós la konsege, tanba laiha sub-estasaun ne’ebé mak bele halo backup. Tanba ne’e maka, Governu mós hanoin hela atu konstrui tán mini sub-estasaun ida iha Aileu, atu nune’e, karik iha situasaun emerjénsia, bele lori enérjia hosi Betano, bele mai fali Dili, para labele mosu tán backout iha rai ida ne’e ninia laran.

Advertisement

Eletrisídade sai tiha ona hanesan kestaun ida ne’ebé mak importante, tebtebes bá ita-nia rai ida ne’e, la’os bá ema boot ninia nesesidade, maibé mós liu-liu bá povu ki’ik hothotu ninia nesesidade. Eletrisidade sai tiha ona hanesan konsume ida ne’ebé fundamentál, báziku tebtebes bá ita-nia komunidade sira hotu.

“Ita ezíje povu hothotu hakarak dehan tenke selu, maibé, governu ninia dever mak tenke hadi’a ninia kualidade. Tanba ne’e, husu bá ita-hothotu, staff sira hothotu, bá diretór sira hothtou, ita hothotu tenke servisu hamutuk, para tau rai ida ne’e nia interesse importante liu, para ita hodi hadi’a ita-ninia nasaun ida ne’e bá oin,” nia hateten.

Prezidente EDTL,E.P, Paulo de Jesus, esplika, projetu ida ne’e ho nia tipu projetu EBC, ka konstrusaun instalasaun bá 120MDA Transformadór, ne’ebé kompostu hosi transformadór 3 unidades, kada ida, 40 MDA. Ho ninia asesóres sira, inklui sistema eskada ne’ebé sei instala iha fatin ida ne’e, nomós rede transmisaun 150TB, ho distánsia besik 199 kilométru.

Durasaun bá implementasaun obra ne’e, maizumenus fulan-15 ho kustu sub-estasaun ninian, Millaun $17,7 resin no rede transmisaun Millaun $7,3 ne’ebé, iha ne’ebé implementadór mak Kompañia TBEA International.

“Objetivu esensial bá iha sub-estasaun ida ne’e, maka ida, atu ajuda halo balansu distribuisaun enéjia iha kapitál Dili, liu-liu iha parte Oeste nian. segundu, hanesan alternativu ida hodi asegura fornesimentu enérjia elétrika bá kapitál Dili, uainhira akontese avaria ruma iha iha Sub-estasaun Kamea,” Paulo de Jesus, esplika.

Advertisement

Objetivu seluk maka, atu fasilita bá nesesidade servisu manutensaun ninian, tanba dadaun, EDTL iha de’it sub-estasaun ida iha Kamea, kuandu tékniku sira halo manutesaun bá iha transformadór sira iha ne’e, laiha alternativu ida. Entaun, ida ne’e, hanesan alternativu ida bá nesesidade manutensaun ninian.

“Ha’u hakarak hato’o mós, dala-ruma ita husu perguntas, tanba sá 120MBA? Seráke ida ne’e koresponde bá enérjia ne’ebé iha, tuir ita-nia projesaun ou lae?, tanba razaun makai da ne’e, atu sai alternativu bá sub-estasaun Kamea, tenke ho kapasidade ne’ebé ekivalente, tanba iha Kamea 102MBA, dadaun ne’e ita nia demanda pipu, to’o ona 85%, entaun, ida ne’e, to’o fulan-6 ka tinan ida tán, nia bele to’o 90 ou 100%, entaun, problema boot mós bá iha ita-nia sub-estasaun,” dehan nia.

“Segundu, ho razaun katak, ita presiza kuandu sai alternativu, mínimu nia ho kapasidade hanesan, ou boot liu. Entaun, ida ne’e orienta ita para depois tau 120MBA,” prezidente EDTL, EP ne’e tenik.

Projetu ida-ne’e lansa ona, ohin, tanba ho baze bá estudu viabilidade ne’ebé hala’o tiha iha tinan ida bá kotuk, hosi Kompñia Kansaltan PT. AMITAS, ne’ebé hala’o no konklui bazeia bá sira nia rezultadu relatóriu maka EDTL hala’o prosesa provizionamentu, no to’o ohin bele hahú lansamentu.

Kona-bá planu bá jestaun implementasaun projetu obra ne’e, EDTL forma ona ekipa tolu, iha ne’ebé kompostu hosi Kansaltan, Unidade Jestaun Projetu hosi EDTL ne’ebé estabelesidu, ida seluk mak kompañia implementadór.

Advertisement

Reprezentante Empréza TBEA, Zhang Mengyang, hateten, sira nu’udár integradór líder mundiál iha setór sistema enérjia, TBEA fiar duni bá filozófia “Projetu Ida, Monumentu Ida”. Sira iha kompromisu atu apoia Timor-Leste nia dezenvolvimentu infraestrutura enérjia ho padraun aas, efisiénsia, no kualidade di’ak.

Iha fulan-Outubru 2022, TBEA bá dala-uluk halo kontratu ho EDTL no hahú kooperasaun, sira kompleta ho susesu Projetu transformadór Sub-estasaun Dili #3, inklui sep xave sira hanesan instalasaun, enkomenda, teste no enerjizasaun, no mós fornese kapasitasaun no transferénsia koñesimentu bá hamutuk enjeñeiru tékniku 28 husi EDTL, E.P.

Iha fulan-Outubru 2023, TBEA kompleta ho susesu Projetu Espansaun Sub-Estasaun Liquiçá iha fulan 5 nia laran, transformadór #2 instala no enérjiza ona iha Abríl 2024, Projetu ida-ne’e hasa’e ona ho signifikativu konfiabilidade fornesimentu enérjia bá Portu Tibar no rejiaun sira Likisá nian.

“Ohin, ami sente haksolok tebes hodi asiste inkluzaun ba Projetu sub-estasaun no liña transmisaun Comoro nian. TBEA sei asegura projetu ne’e atu remata tuir tempu no ho padraun ne’ebé aas liu. Ami iha kompromisu atu transfere koñesimentu no abilidade sira ba enjeñeiru lokál sira, hadi’a konfiabilidade fornesimentu enérjia kapitál nian liuhosi serbisu sira ne’ebé dilijente no profisionál,” dehan Zhang Mengyang.

Bá oin, TBEA sei kontinua esforsu-aan bá Timor-Leste nia infraestrutura podér no dezenvolvimentu sósiu-ekonómiku no moris-di’ak povu nian.

Advertisement

Hafoin tama iha merkadu Timor-Leste iha tinan-tolu liubá, TBEA hetan priviléjiu atu hetan apoiu substansiál hosi governu no EDTL, nune’e mós asisténsia folin-boot hosi Embaixada Xina iha Timor-Leste.

Servisu iha kolaborasaun metin ho parte relevante hotu-hotu, sira kompleta ho susesu Projetu Sub-estasaun Dili no Projetu Sub-estasaun Likisá ho padraun ne’ebé aas no ho kualidade ne’ebé di’ak.

“Lori TBEA nia naran hakarak hato’o ami nia apresiasaun no agradesimentu ba ema hotu ne’ebé kontribui ba susesu projetu rua ne’e,” nia agradese.

Iha tinan-tolu ikus ne’e, TBEA sente kle’an povu Timor nia nesesidade bá fornesimentu eletrisidade ne’ebé konfiável no estável no sira-nia ezijénsia ne’ebé buras ba infraestrutura eletrisidade ne’ebé avansadu, liuliu governu nia determinasaun atu fasilita dezenvolvimentu nasionál ho kualidade aas.

Projetu eletrisídade ne’ebé TBEA kaer la’ós de’it sai hanesan ponte amizade entre ita-nia nasaun rua maibé hakonu mós nesesidade boot hosi povu Timor ba futuru ne’ebé nabilan no prosperidade ekonómika “Ami komprende didi’ak responsábilidade boot ida-ne’e no misaun glorióza,” nia hateten.

Advertisement

Jornalista: Rogério Pereira Cárceres

Continue Reading
Advertisement
Click to comment

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Nasionál

AJTL Dezafia RTTL,E.P ho Tatoli, I.P Hatudu Editoriál Independente

Published

on

By

Hatutan.com, (13 Novembru 2025), Díli—Asosiasaun Jornalista Timor Lorosa’e (AJTL) dezafia média Estatál hanesan Rádiu Televizaun Timor-Leste, Empreza Públiku (RTTL.E.P) ho  Ajénsia Notísioza Tatoli, Institutu Públiku (I.P) hatudu editoriál Independete hodi garantia liberdade espresaun no liberdade imprensa iha  Estadu direitu Demokrátiku Timor-Leste nian.

(more…)

Continue Reading

Nasionál

Filipina Hato’o Agradese Bá Governu Timor-Leste Mas Momentu Ne’e Sira Presiza Liu Apoiu Materiál

Published

on

By

Hatutan.com, (13 Novembru 2025), Díli– Prezidente Filipina, Ferdinand “Bongbong” Romualdez Marcos Jr, kontaktu Primeiru-Ministru Kay Rala Xanana Gusmão, hodi hato’o agradesimentu ba solidariedade ho sira-nia situasaun dezatre naturál, maibé momentu ne’e sira seidauk presiza apoiu umanitária husi forsa tarefa kontijenten Timor-Leste nian, tanba sira-nia ekipa no rekursu sufisiente hela.

(more…)

Continue Reading

Nasionál

Timor-Leste Sei Fó Apoia Sanitáriu Ba Vítima Dezastre Naturál iha Filipina

Published

on

By

Hatutan.com, (06 Novembru 2025),Díli—Estadu Timor-Leste sei  fó apoiu umananitária bá vitíma dezestre naturál ne’ebé akontese iha   Estadu Filipina.

(more…)

Continue Reading

Trending