Hatutan.com, (27 Janeiru 2024), Díli—Membru Parlamentu Nasionál hosi Bankada FRETILIN, Nurima Ribeiro Alkatiri nu’udár mós membru Komisaun F ba asuntu Saúde, Seguransa Sosial no Igualdade Jeneru, husu ba Ministériu Públiku atu halo investigasaun kle’an ba Ministériu Saúde (MS) ho empreza Sali-Magu unipessoal, Lda.
Lee Mós: CAC Halo Hela Averiguasaun bá Prosesu Adjudikasaun Direta MS ho Sali-Magu

Armazenamentu Medikamentu kompañia Sali-Magu, Unipesoal, Lda. Foto/Dok.Hatutan.com
Bazeia ba Relatóriu Tribunál Kamara Konta nian katak empreza nasionál Sali-Magu la iha esperiénsia kompras ekipamentu saúde. Nune’e, hamosu duvida boot hosi Bankada FRETILIN oinsá mak Sali-Magu bele hetan kontratu emerjénsia hodi manan projetu fornesimentu ai-moruk ba Ministériu Saúde ho kustu orsamentu millaun $5,99.
Informasaun seluk ne’ebé Hatutan.com asesu hosi na’in ba empreza Sali-Magu, Sansaun Gomes, iha tinan kotuk, katak nia parte iha dokumentu legal kona-bá lisensa fornesimentu ekipamentu médiku no projetu ne’e rasik hetan vistu legal hosi Tribunál Kamara Konta.
“Prosesu hosi kontratu ida-ne’e hatudu falla sira ne’ebé maka’as mak hanesan falta rekizitu tékniku iha selesaun fornesedór sira, Empreza laiha istória relevante ka kapasidade ne’ebé hatudu ona atu hatán ba ezijénsia sira hosi setór saúde nian, Empreza ne’e laiha esperiénsia iha setór saúde no foin hetan lisensa operasionál hafoin hetan konvite husi Ministériu Saúde,iIha atrazu signifikativu ho empreza no fornesimentu ne’ebé la sufisiente, ho de’it 42% hosi ai-moruk sira ne’ebé kontratadu entrega ona to’o loron 19 fulan-Juñu tinan 2024. Ida ne’e kompromete tratamentu krítiku sira iha ospitál no sentru saúde sira, atrazu ida ne’ebé Tribunál Kontas rasik kestiona maibé la simu justifikasaun hosi Ministériu Saúde, Kustu aas kontratu emerjénsia rezulta iha valor kustu sira ne’ebé aas liu duke saida maka aseitavel iha kondisaun normál sira, hamosu ezbanjamentu no desperdísiu rekursu públiku nian,” Deputada Nurima Ribeiro Alkatiri, haktuir iha nia intervensaun iha debate Konta Jerál Estadu 2023 iha PN, Segunda (27/01/2024)
Nia afirma maski iha kontratu entre Ministériu Saúde no Sali-Magu iha kláuzula kontratuál ne’ebé prevee sansaun ba atrazu sira, Governu la implementa kláuzula refere hodi fó penalizasaun ba empreza Sali-Magi, hodi halo falta fiskalizasaun no responsabilidade sai evidente.
Ho ida ne’e Bankada FRETILIN husu ba IX governu atu esplika ba públiku tanba impaktu husi ma-administrasaun IX Governu nian la limita ba númeru de’it. Ida-ne’e introdús ba ospitál sira laiha ai-moruk, pasiente sira la hetan tratamentu ne’ebe presiza, aumentu iha ema mate sira tanba falta asisténsia médiku adekuadu no ema barak nia moris tau iha risku.
“Kritériu saida maka uza hodi hili Sali-Magu? Tanba saida maka empreza ida hanesan Sali-Magu, ne’ebé laiha esperiénsia, hetan kontratu atu fornese item sira ba setór importante ida hanesan Saúde? Prosesu selesaun saida maka adota, no sé maka responsavel ba desizaun ida-ne’e? Haree katak iha atrazu sira ne’ebé signifikativu no sériu, tanba saida maka la implementa kláuzula kontratuál iha kazu inkumprimentu nian? Sé maka ita-boot sira koko atu proteje?,” Nurima Alkatiri kesiona.
Bankada opozisaun konsidera relatóriu ida-ne’e la’ós de’it krítika ida maibé ida-ne’e maka xamada ida ba asaun no husu atu PN labele sai kúmplise ba prátika sira ne’ebé prejudika sidadaun Timoroan sira. Tanba ne’e, nu’udar reprezentante Povu tenke ezije, Transparénsia no responsabilizasaun ba kontratu sira hanesan Sali-Magu.
Prezidente komisaun F PN, Maria Gorumali Barreto husi bankada governu CNRT hateten presiza iha apresiasaun iha fornesimentu ai-moruk husi kompañia Sali-Magu tanba mai ho kualidade.
“Ita ko’alia kona bá kompañia Sali-Magu, h’au konsidera no respeita ba Tribunál Kamara Konta maibé ita presiza haree ba ai-moruk sira ne’ebe kompañia Sali-Magu fornese ba MS ba iha Institutu Nasional Farmásia no Produtu Medikamentu (INFPM) tanba ai-moruk ne’ebé mak Sali-Magu fornese mai ho kualidade, no mós nia data expire ne’e tempu naruk la’ós tempo badak, tanba ne’e mak ai-moruk sira ne’ebe mak sunu ne’e ai-moruk sira ne’e mai husi tempo anterior,” Deputada Maria Gorumali Barreto hateten.
Hatán ba preokupasaun husi PN, Vise-Primeiru-Ministru no Ministru Koordenadór ba Asuntu Sosial no Ministru Dezenvolvimentu Rurál no Abitasaun Komunitária, Mariano Assanami Sabino hateten ho kondisaun ne’ebé enfrenta Timor-Leste rasik sidauk iha fabrika ai-moruk, no estoke ai-moruk ne’ebé menus husi 40%, nune’e governu liuhosi Konsellu Ministru foti desizaun sosa ai-moruk, maibé governu nafatin apresia ho preokupasaun no idea hotu husi deputadu sira no prontu fó klarifikasaun bainhira presiza.
“Kontratu ne’e mós transparente iha mós vistu prevee husi Kámara Konta ne’ebe karik iha buat ruma ne’ebe mak presiza husi ministériu sei nafatin mantein responde ba Kámara Konta ka instituisaun ne’ebe kompetente hakarak haree, mais prosesu hotu-hotu tuir regra no padraun aprovizionamentu,” Mariano Assanami Sabino defende.
Dau-daun ne’e IX governu esforsu atu hadi’ak servisu no ekipamentu hotu tantu iha Ospitál Nasionál Guido Valadares (HNGV) no mós ospitál referral sira, nune’e mós ba oin presiza haree, ai-moruk sira ne’ebé mak mai dalaruma barak liu depois liu ona prazu no tenke estraga de’it.
Jornalista: Leopoldina de Carvalho