Hatutan.com, (12 Fevereiru 2025), Díli–Banku Mundiál iha Timor-Leste, Kuarta (12/02/2025), fó sai sira-nia relatóriu ekonómiku Timor-Leste (Janeiru 2025) hatudu katak Timor-Leste nia merkadu traballu fraku, setór públiku mak domina empregu no fundu petrolíferu bele mohu iha 2035.
Lee Mós: Relatóriu Banku Mundiál: Ekonomia Timor Leste Kontínua Rekupera

Isar Bandeira iha komemorasaun loron proklamasaun unilaterál independénsia Timor-Leste bá dala-XLVIII iha Palásiu Prezidensiál Nicolau Lobato Bairru-Pité, Tersa (28/11/2023). Foto/Elio dos Santos da Costa.
Tuir mai Hatutan.com publika detallu sumáriu sira relatóriu ekonómiku Timor-Leste ne’ebé Banku Mundiál aprezenta liuhosi konferénsia imprensa iha edifísiu Banku Mundiál iha Díli:
Motor sira kreximentu ekonómiku nian:
- Turizmu sa’e 23% – númeru vizitante sira barak liu nivel sira pre-pandemia nian
- Setór telekomunikasaun & transporte buras – subskrisaun telemovel & rejistu veíkulu sira aas liu
- Hadi’a ezekusaun orsamentu no gastu governu nian iha expansaun
Dezafiu sira:
- Merkadu traballu fraku – setór públiku mak domina empregu
- Kreximentu setór privadu limitadu – produtividade tun.
-
Esportasaun Tun, Importasaun Sa’e: Dezekilibradu Komérsiu nian Sai Piór Liután.
Esportasaun Tun:
- Produsaun mina no kafé monu, hamenus reseita sira esportasaun nian.
Esportasaun Servisu Buras:
- Turizmu haburas esportasaun servisu, maski impaktu jerál nafatin ki’ik.
Importasaun Aas Nafatin:
- 59% husi gastu PIB ba importasaun tanba produsaun rai-laran ne’ebé limitadu.
- USD ne’ebé forte liu hasa’e liután demanda importasaun nian
Impaktu:
- Ekilíbriu komérsiu ne’ebé sai aat liután hafraku tiha konta esterna sira
Inflasaun: Hafoin inflasaun aas iha 2022-2023, folin sira tun ba média mensál porsentu 2.8 YoY iha fulan neen dahuluk tinan ida-ne’e nian.
Fatór sira ba folin ne’ebé tun: Diminuisaun ne’e barak liu tanba governu hamenus ka revoga impostu sira ba modo, hemun sira ho modo, tabaku, no taxa importasaun nian.
Maski iha diminuisaun jerál, folin ai-han nian aas nafatin tanba limitasaun fornesimentu, kolleita ne’ebé ladi’ak, no kustu transporte ne’ebé aas.
Sasán sira ne’ebé la’ós ai-han hetan deflasaun, ho folin alkol no tabaku ne’ebé ki’ik liu tanba hamenus impostu no USD ne’ebé maka’as liu.
Kréditu Setór Privadu Sa’e, Maibé Sistema Finanseiru Sei Kloot Nafatin.
Tendénsia xave sira:
- Kréditu setór privadu sa’e to’o 31.1% YoY
- Rásiu empréstimu-ba-depózitu iha 29.2%, iha alvu 36% nia okos
Motor prinsipál sira:
- Kréditu ba individual sira, tuir fali mak indústria no manufatura
- Diminuisaun iha empréstimu sira ba setór transporte, komunikasaun, no konstrusaun
- Taxa juru empréstimu nian no NPL sira ki’ik nafatin iha 2.3%
Dezafiu sira:
- Sistema finanseiru ladún dezenvolve ho di’ak
- Falta integrasaun setór bankária ne’ebé klean
Redusaun Impostu Halo Neineik Kreximentu Reseita, Hasa’e Dependénsia ba Fundu Petrolíferu
- Dependénsia Aas ba Fundu Petrolíferu:
- 80% husi gastu mai husi FP
- Reseita doméstika kobre de’it 14% husi orsamentu
- Lakuna prienxe ho empréstimu, apoiu orsamentu, no rezerva osan
Kompozisaun Reseita (2024):
- 77% husi reseita mai husi Fundu Petrolíferu – aas liu tinan anterior
Risku Futuru nian:
- Ho pasu hanesan ne’e, Fundu petrolíferu bele mohu iha 2035
- Reseita mina-rai tun + levantamentu ne’ebé maka’as aumenta risku fiskál sira.
Ezekusaun Orsamentu Di’ak Maibé Sei Espansionista Nafatin
Progresu iha Ezekusaun Orsamentu:
- 28% husi orsamentu ezekuta ona to’o fulan Setembru – aas liu iha tinan 5 nia-laran
- Gastu transferénsia nian iha 80%, aas liu nivel média tinan 5 nian ho 63%
- Impulsu ne’ebé dudu husi projetu kapital sira T3 nian (ezemplu, preparasaun sira ba vizita Papa nian)
Défisit Orsamentu 2024:
- Boot liu tinan kotuk nian, boot liu nivel sira pre-pandemia nian
- Medida fiskál espansionista sira mak dudu aumentu ne’e
Preokupasaun Xave Sira ba Sustentabilidade Fiskál:
- 80% husi gastu finansia husi Fundu Petrolíferu
- Levantamentu sira ne’ebé maka’as liu ameasa ba ezgotamentu iha dékada ida nia-laran
Perspetiva: Saida mak Tuir Mai ba Timor-Leste?
Perspetiva Kreximentu:
- Espetativa 3.5% iha médiu-Prazu, dudu liuliu husi konsumu no investimentu governu nian hamutuk ho turizmu no osan-haruka sira
Dezenvolvimentu Xave sira
- Negosiasaun sira la’o hela ba kampu gas foun ho Austrália
Dezafiu sira ne’ebé Presiza Tau-matan:
- Baze esportasaun ne’ebé kloot no dependénsia maka’as ba importasaun sira
- Risk sira: Mudansa klimátika, tensaun jeopolítika sira, menus investimentu
Reforma sira ne’ebé presiza:
- Hasa’e dezenvolvimentu setór privadu,
- Hadi’a efisiénsia gastu públiku nian,
- Habelar esportasaun & produsaun lokál.
Orsamentu 2025 : Biliaun $2.16, Maioria Finansia husi Fundu Petrolíferu
Planu Postura Fiskál Espansionista (2025–2029):
- Aumenta 7.5% husi gastu annual atu dudu kreximentu ~5%
- Foku ba investimentu kapitál sira.
Dezafiu Reseita nian:
- Kreximentu reseita marjinál: ~1% tinan-tinan
- Redusaun Rendimentu Fundu Petrolíferu.
Lakuna Fiskál: Oinsá atu Finansia?
- 90% husi lakuna ne’e kobre husi levantamentu estra sira ne’ebé mai husi Fundu Petrolíferu no Rezerva Osan.
Dalan Fiskál La-sustentavel: Gasta $8 ba kada $1 ne’ebé Rekolla
- Timor-Leste gasta dala ualu liu fali ida ne’ebé nia halibur iha reseita, ne’ebé halo nia dalan fiskál la sustentável.
- Reseita mina-rai nian kobre porsaun boot ida hosi gastu governu nian.
- Dependénsia demais ba Fundu Petrolíferu iha risku atu halakon poupansa lalais liu.
- Presiza reforma urjente sira atu hamenus gastu sira no hadi’a kobransa reseita sira
Tansá mak ne’e la-sustentavel:
- Gastu governu nian aas = 85% husi Produtu Internu Brutu (PIB)
- Reseita doméstika < 12% husi PIB
Rezultadu:
- Fundu Petrolíferu sai menus liu nivel sustentavel sira
Risku Xave sira:
- Fundu Petrolíferu bele mohu iha 2035
- Inserteza kona-ba projetu Greater Sunrise aumenta risku fiskál.
Reforma Urjente ne’ebé Presiza:
- La ho reforma sira, ajustamentu fiskál sei estraga servisu públiku no koezaun sosiál sira.
Gasta Barak, Maibé Retornu Ekonómiku Ki’ik
- Multiplikador fiskál, ne’ebé kalkula iha de’it 0.1–0.2, reflete impaktu ekonómiku limitadu, ne’ebé ki’ik liu husi médiu 0.5 to’o 1.4 ba nasaun sira ho redimentu ki’ik ne’ebé hanesan.
- Maski esensiál, investimentu públiku dala barak hetan estragu tanba atrazu, kustu ne’ebé mak liu, no manutensaun la adekuadu. Ida ne’e impede sira-nia abilidade atu kontribui ho signifikativu ba kreximentu ekonómiku.
- Gastu ba kapital umanu mos seidauk rezulta iha melloramentu ne’ebé antesipa, ho rezutadu edukasaun no saúde sira ne’ebé lakon dook husi ninia maluk sira maski ho gastu ne’ebé signifikante.
- Timor-Leste nia sistema sira jestaun aprovizionamentu no investimentu públiku (PIM) hasoru inefisiénsia sira ne’ebé kritiku.
Investimentu Públiku sira:
- Atrazu sira, Kustu ne’ebé Mak Liu, no Manutensaun Ladi’ak
Tansá Mak Projetu Sira Atraza?
- Jestaun kontratu fraku no koñesimentu tékniku limitadu.
- Integrasaun entre aprovizionamentu no orsamentu fraku.
- Finansiamentu la konsistente kauza atrazu sira no inefisiénsia.
Problema Xave sira:
- Preparasaun projetu la-sufisiente.
- Manutensaun ladi’ak no falta supervizaun mak hamenus efetividade.
Dalan ba Sustentabilidade Fiskál: Prioridade Xave sira.
- Redús gastu públiku no hasae reseita naun impostu nian
- Introdús impostu valór-akresentada (VAT), enkuantu adota medida komplementár sira atu garante ekuidade.
- Hadi’a administrasaun reseita nian liuhusi moderniza sistema taxa no investe iha kapasidade.
- Prodús relatóriu regulár sira kona-ba gastu fiskál nian (enkuantu halo planu atu hasai gradualmente).
Hamenus gradualmente défisit fiskál liuhusi kompromisu vinkulativu ba ESI, di’ak liu iha kontestu enkuadramentu fiskál ba médiu prazu nian.
Hadi’a alokasaun rekursu
- Hamenus orsamentu ba sasán & servisu sira
- Hasa’e seletividade (no transparénsia) husi subvensaun públiku sira.
Dezenvolve polítika pagamentu no empregu ne’ebé adekuadu ba servisu sivíl nian no hadi’a planeamentu rekursu umanu nian.
Hasa’e rezultadu aprendizajen nian.
- Haluan asesu ba edukasaun pre-eskolár ho kualidade hodi hadi’a prontidaun.
- Investe iha edukasaun báziku, infraestrutura eskola, programa remedial sira, no inisiativa merenda eskolár sira.
- Hasa’e treinamentu manorin nian no insentivu sira dezempeñu
Garante asesu ne’ebé hanesan ba tratamentu saúde
- Hadi’a planeamentu orsamentu saúde no ezekusaun atu hamenus atrazu sira.
- Desentraliza governasaun ho knar servisu saúde munisipál nian ne’ebé klaru no supervizaun husi sentrál.
- Hatán ba dezigualdade rejionál sira iha asesu ba tratamentu
Reforma Gastu Públiku ba Rezultadu ne’ebé Di’ak Liu
Redús gastu ne’ebé la-efisiente
- Hapara gradualmente transferénsia no subsídiu sira ne’ebé implementa durante pandemia no períodu folin ai-han no enerjia ne’ebé aas.
- Halo balansu hikas gastu protesaun sosiál nian ba programa sira ne’ebé ho alvu ba ki’ak.
- Hadi’a alvu Bolsa da Mãe atu to’o ba uma-kain sira ne’ebé ki’ak liu.
- Implementa rejistu sosiál unifikadu no monitorizasaun atu hamenus duplikasaun.
- Aliña ho objetivu sira dezenvolvimentu kapitál umanu nian (infánsia, nutrisaun, edukasaun).
Kontrola reforma PIM nian atu otimiza alokasaun rekursu no efisiénsia gastu.
- Hametin avaliasaun projetu, selesaun, no prosesu monitorizasaun hodi aliña investimentu ho prioridade nasionál sira.
- Hadi’a enkuadramentu ba prioritizasaun investimentu públiku ho impaktu aas
- Garante utilizasaun rekursu públiku ne’ebé efisiente no sustentavel
- Garante utilizasaun rekursu públiku ne’ebé efisiente no sustentavel
- Adota implementasaun testu lei foun aprovizionamentu nian
- Introdús deklarasaun konflitu interese nian, mekanizmu keixa ne’ebé estruturadu, no monitorizasaun dezempeñu uza KPI.
- Hadi’a relatóriu finanseiru no prosesu auditoria sira atu garante fundu públiku bele maneja ho responsabilidade.
Aliña gastu fiskál ho objetivu sosiál no ekonómiku ne’ebé klaru
- Implementa orsamentu bazeia ba programa atu aliña gastu ho objetivu sira.
- Dezenvolve deklarasaun estratéjia orsamentu ida ba planeamentu fiskál médiu-prazu nian.
- Hatuur mekanizmu sira monitorizasaun no avaliasaun iha tempu-reál atu hadi’a dezempeñu.
Jornalista: Leopoldina de Carvalho