Nasionál
Adeus Pensaun Mensál Vitálisia Ba Eis Deputadu, Eis Membru Governu no Eis Titulár Sira Órgaun Soberanu
Published
5 months agoon

Hatutan.com, (29 Setembru 2025), Díli–Prezidente Repúblika, José Ramos-Horta, promulga ona Lei Nú. 21/2025, ne’ebé revoga pensaun mensál vitalísia (PMV) no benefísiu seluk ba eis-deputadu, eis-membru governu no eis-titulár órgaun soberanu.
Lee Mós: PR Horta Elójia ho Asaun EUTL no Prontu Promulga Lei Halakon Pensaun Vitalísia

PR José Ramos-Horta promulga ona Lei halakon pensaun vitalisia ho efeitu retroativu, Segunda (29/09/2025). Foto/Marcelino Tomae
Prezidente Repúblika José Ramos Horta bá Jornalista sira iha palásiu Prezidensiál Nicolau Lobato, Segunda (29/09/2025,) epslika, lei ne’e sei iha efeitu retroativu hahú hosi loron 20 Maiu 2002, loron restaura independénsia.
Xefe Estadu haktuir promulga ona lei halakon Pensaun Mensál vitalísia no reatrotivu hanesan desizaun ida-ne’ebé marka momentu signifikativu bá demokrásia jovem Timor-Leste, tanba iha dimensaun edukativu, koretivu no sosiál tanba lei ne’e halo koreksaun bá lei anteriór ne’ebé viola prinsípiu ekuidade, no mós iha impaktu bá família Timor-oan balun.
“Ohin, ha’u ko’alia bá ita-boot ho laran-kanek. Nu’udar Xefe Estadu, ha’u tula iha ha’u-nia kabaas responsabilidade ne’ebé todan atu promulga ka lae, Dekretu Parlamentu Nasionál númeru 21/2025, ne’ebé revoga pensaun vitalísia no benefísiu sira seluk ne’ebé fó ba eis-deputadu sira, eis-membru Governu sira, no eis-xefe órgaun soberanu sira. Desizaun ida-ne’e iha efeitu retroativu hahú hosi loron 20 fulan-maiu tinan 2002,” PR José Ramos-Horta hateten.
Lei ida-ne’e hetan aprovasaun husi Parlamentu Nasionál ho unanimidade absoluta, proeza raru iha 23 tinan independénsia. Prezidente Horta kompara votasaun unanimidade ne’e ho konsensu nasional ba Konstituisaun (2002), Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu 2011–2030, no Tratadu Fronteira Marítima ho Austrália (2018)
Nia afirma, ida-ne’e, la hó dúvida, maka momentu signifikativu ida hosi Timor-Leste-nia demokrásia joven. La’ós de’it bá ninia dimensaun edukativa no koretiva, koretiva tanba hadi’a lei anteriór sira ne’ebé viola prinsípiu ekuidade, maibé signifikativu mós ba konsekuénsia umanu no sosiál ne’ebé desizaun ne’e sei iha ba família timoroan balun nia moris.
Nia afirma, lei ida-ne’e hetan aprovasaun hosi Parlamentu Nasionál ho unanimidade absoluta proeza ida ne’ebé di’ak tebes iha tinan 23 independénsia ne’ebé restaura ona.
“Ha’u hakarak fó hanoin ba ita-boot sira katak Konstituisaun Repúblika, ne’ebé aprova iha 2002, nein Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu 2011-2030, nein mós Tratadu Fronteira Marítima ho Austrália (2018) la hetan konsensu tomak hanesan ne’e,” nia hateten.
Lei ida-ne’e reflete ekikuatitivu reprezentante povu hotu-hotu no vontade IX Governu Konstitusionál nian.
Nia afirma, ida-ne’e espresa sentimentu sira hosi persaun boot ida hosi sosiedade, inklui líder polítiku sira ne’ebé, durante kampaña eleitorál sira 2023 nian, publikamente kompromete atu halakon lei pensaun vitalísia nian.
“Hodi promulga lei ida-ne’e, ha’u halo ida-ne’e hafoin konsiderasaun klean. Ha’u hatene sei afeta lider no ativista sira nia moris luta naruk ba ukun rasik-an. Lei ida-ne’e la hasai sira-nia direitu nu’udar veteranu no sira-nia direitu konsagradu ba reforma ida ne’ebé dignu no justu,” nian dehan.
PR Ramos-Horta rekomenda atu Governu konsidera tranzisaun ida ne’ebé rasionál no justu bainhira implementa Lei, hodi garante solusaun sira ne’ebé dignu.
Horta konfesa lei ne’e bele afeta líder nia moris, no ativista sira ne’ebé luta naruk ba ukun rasik-an. Maibé, la hasai direitu hosi veteranu ka benefísiu ba reforma ne’ebé justu no dignu.
Ramos-Horta rekomenda Governu atu halo implementasaun ho tranzisaun justu, hodi evita impaktu ne’ebé pesadu. katak lia-ne’e diskute ona ho Primeiru-Ministru, Prezidente Tribunál Rekursu, Prokuradór Jerál Repúblika, Provedór Justisa, Ministru Asuntu Veteranu, Xefe Estadu Maiór F-FDTL, Jeneral Lere, lider rezisténsia, joven universitáriu no asesór superior sira.
“Ha’u hatene demokrasiá lalais presiza dalan susar, maibé grandeza nasaun sei mak sukat ho korajen reforma no umanidade atu trata sidadán sira ho dignidade,” hatete Ramos Horta
Nia afirma, deklarasaun ho reafirmasaun konfiansa iha maturidade polítika no kapasidade koletiva povu Timor-Leste atu enfrenta dezafiu sira.
“Ohin, hodi promulga lei ida-ne’e, ha’u reafirma ha’u-nia konfiansa iha ita-nia povu nia maturidade polítika no iha ita-nia kapasidade koletiva atu hasoru dezafiu sira ne’ebé ita hasoru iha etapa hotu-hotu. Atu solidariedade no dignidade umanu kontinua orienta ita-nia destinu komún,”maka dehan
Nia afirma hanesan opiniaun públika, iha Timor-Leste, Pensaun Mensál vitalisia mai husi Primeiru Governu, Parlamentu Nasionál Timor-Leste nian, hodi fó Pensaun Mensál vitalisia bá sira ne’ebé servisu tinan lima iha mandatu uluk ne’ebá.
Depois Mandatu sira tuir mai, hotu-hotu Komesa simu hahú husi Primeiru Governu to’o IV Governu konstitusionál, membru Parlamentu Nasionál hotu, tanba ne’e povu haree balun injustu.
Nia dehan, ha’u rasik durante tinan lubuk nia laran ha’u sempre hateten, ita fó Pensaun Mensál vitalílisa, membru Governu ida ka Deputadu ida tinan lima, iha Pensaun Mensál vitalisia, maibé mestre sira no funsionariu oioin servisu to’o tinan 30 no 50 laiha direitu Pensaun Mensál vitalisia.
Husu Governu Tau Matan Líder Rezisténsia Sira
Prezidente Repúblika José Ramos husu bá Governu atu tau matan bá eis titular sira, maske lei ne’e dekreta tiha ona.
“Hanesan ha’u hateten mós ha’u rekomenda bá Governu atu sukat didi’ak, lei ne’e sai ona maibé implementasaun no nia ezekusaun, tenke halo didi’ak ho fuan no respeitu no dingnidade ema sira ne’ebé afetadu,” nia dehan
Nia dehan, bele kumpri lei ne’e, tanba ne’e importante umnaminidade ne’ebé forte, refere opiniaun públiku iha rai laran, balun hateten la justu loos tanba previljiu oioin bá sira ne’ebé boot maibé tenke haree mós ema nia direitu.
Nia haktuir, líder balun la’ós de’it eis Titular, tinan 50 halo servisu no kontribui bá rai ida-ne’e, tenke iha direitu kompensasaun 100%, ne’ebé maka liu-husi lei Veteranus ninian, no mós lei asistensia sosiál.
Kona-bá rejidensia, maske Lei ne’e Vigór Lei ne’e sai maibé implementasaun ne’e, tanba bele fó ema ne’ebé hetan afetadu ne’e aluga, maibé selu kada fulan bá estadu.
Tuir observasaun Hatutan.com iha resintu rejidensia titular, pesoal balun Eis Primeiru Ministru Maria Bin Amude Alkatiri nia sasán balun hasai tiha ona, maibé agora Sekretáriu Jerál FRETILIN ho adjuntu Sekretáriu José Reis dadaun ne’e halo hela viajen bá Inglatera.
Eis Prezidente Repúblika nu’udár mós Primeiru Ministru VIII Governu Konstitusionál Taur Matan Ruak muda tiha ona sasán, bá nia uma privadu iha laletek Metiaut
Eis Prezidente Francisco Guterres “Lu’Olo”, dadaun ne’e, planu atu tula nia sasán bá Osu, tanba uma privadu iha Kapitál Dili seidauk halo, maske iha ona rai privadu iha Manleu no Metinaro.
Jornalista: Marcelino Tomae
You may like

Hatutan.com, (10 Fevereiru 2026), Díli–Totál reajente ne’ebé rejista iha armazén sentrál Intitutu Nasionál Famásia no Produtu Médiku (INFPM) atinji 88%.
Nasionál
PDHJ: Ofisiál Mídia SEKOMS Impede Hatutan.com Halo Kobertura iha Espasu Públiku RTTL,E.P Ne’e Krime
Published
2 days agoon
09/02/2026
Hatutan.com, (09 Fevereiru 2026), Díli– Provedór Direitu Umanu no Justisa (PDHJ), Virgílio da Silva Guterres “Lamukan”, konsidera ofisiál mídia Sektretáriu Estadu Komunikasaun Sosiál (SEKOMS), Tito Livio ne’ebé impede ka limita jornalista Hatutan.com, Marcelino Tomae, halo kobertura iha espasu públiku hanesan iha Rádiu Televizaun Timor-Leste (RTTL,E.P), ne’e krime no fó impaktu ba índise liberdade imprensa.
Nasionál
Kandidatu Ajente PNTL Sei Koordena ho Universitáriu Sira Organiza Manifestasaun
Published
2 days agoon
09/02/2026
Hatutan.com, (09 Fevereiru 2026), Díli-Kandidatu Ajente Polísia Nasionál Timor-Leste (PNTL) kompromete atu koordena ho universitáriu sira atu organiza asaun pasifiku bianhira laiha rezultadu ba sira-nia petisaun ne’ebé sira submete ba Primeiru-Ministru Xanana Gusmão ho Prezidente Parlamentu Nasionál, Maria Fernanda Lay, Segunda (09/02/2026).

Governu Suspende Tempráriu Rekrutamentu Ajente PNTL 2025

Komisaun E Identifika Projetu Uma Dignu 25 iha Manatuto La’o Atrazu

Suspeitu Kazu Violasaun no Koasaun Seksuál iha Hera Aumenta Ba Na’in-Haat

FM Konsidera MI Inkapasidade no Fase-Liman iha Polémika Rekrutamentu Kadete PNTL

Armazén Sentrál INFPM Rejista Total Reajente Atinje 88%

DIT Hahú Introdús ba Estudante Sira Kona bá Seguransa ba Dadus Importante

IGJ Legaliza Corais Timor bá Atividade Futu-Manu

STOP PRESS: Ministru Nino Pereira Konsumu Dose Kontamina ho Frasku Halo Nanál Kanek no Ran

Indonesia dan Timor-Leste Perkuat Kerjasama Ekonomi, Sosial Budaya, dan Pariwisata

Governu Indika BTK Hadi’a Trotoár Naksobu iha Área Bebora

Asesu Gratuita HATUTAN.com

Hafoin Ferias Judisiáriu PGR Sei Ko’alia Kazu Set-top Box RTTL,E.P

Xefe Estadu TL Kondekora Militár Korea Súl Ne’ebé Mate iha Oé-Cusse

PCIC Detein MG Lori Osan Falsu Hosi Inglaterra

PR Simu Karta Kredensial Husi Embaixadór Brunei Darussalam ho Reinu España
Trending
Dili1 week agoOfisiál Mídia SEKOMS Impede Jornalista Hatutan.com Halo Kobertura iha RTTL,E.P
Justisa & Krime1 week agoTribunál Rekursu Deside Estadu Selu Kompensasaun bá Gil da Costa “Puto Naldo Rei”, Antigu Prezidente RTTL,E.P
Dili1 week agoAsidente Tráfiku iha Área Eskola UNAMET, Joven Na’in-rua Lakon Vida
Nasionál1 week agoImpede Jornalista Hatutan.com, AJAR Konsidera SEKOMS ho Nia Subordináriu Prátika Rejime Ditadura Soeharto
Polítika1 week agoKomisaun A Preokupa Servisu Asesór iha Ministériu Sira
Nasionál6 days agoHahalok Ofisiál Mídia SEKOMS Bele Fó Impaktu Ba Índise Liberdade Imprensa Timor-Leste
Nasionál1 week agoKandidatu PNTL Na’in-10.597 Aprovadu Ba Faze Teste Médiku
Nasionál7 days agoImpede Jornalista Hatutan.com, Conselho de Imprensa Konsidera Ofisiál Mídia SEKOMS Komete Violasaun Grave Ba Konstutisaun RDTL








