Hatutan.com, (21 Outubru 2025), Díli-Konfrénsia imprensa iha resintu Universidade Dili (UNDIL), Tersa (21/10/2025), husi vitima asédiu sekxual na’in-neen (6) la konsege la’o ho di’ak tanba mosu intervensaun husi estudante balu, senadu no reitór UNDIL.
Lee Mós: Zero Toleránsia Asédiu Seksuál iha Ensinu Superiór sira iha Timor-Leste

Reprezentante vítima esédiu sexual iha UNDIL halo konferénsia imprensa iha Asosiasaun HAK, Farol, Dili, Tersa (21/10/2025). Foto/Juvinal Cabral dos Santos
Vítima estudante UNDIL na’in-neen (6) pasa informasaun ba jornalista sira atu halo konferénsia imprensa hodi divulga kazu asédiu sexual ne’ebé deskonfia pratika hosi dosente inisiál LMS, maibé mosu impedimentu husi estrutura UNDIL hodi bandu atu la bele halo konferénsia imprensa iha resintu UNDIL tanba konsidera la iha koñesimentu.
Tuir observasaun Hatutan.com iha resintu UNDIL molok atu halo konferénsia imprensa mosu dezentendimentu entre vítima sira atu halo konferénsia imprensa ne’e ho esturutra retoria UNDIL nian.
Reitoria sira ne’ebé kompostu husi estrutura dosente, dekanu no estudante balu, hakilar jornalista sira mai halo saida no jornalista sira-nia prezensa hetan koñesimentu husi se.
Rona lia hirak-ne’e, jornalista SapNews, Mariano de Jesus Pinto, liatun dehan, jornalista sira-nia prezensa tanba simu mensajen husi vítima asédiu sexual sira kona-ba ajenda konferénsia imprensa. Maibé, dosente sira fila hakilar jornalista sira hodi duni sai to’o estudante ida hakat besik jornalista Sapnews Marino de Jesus Pinto, kaer no buti nia faru besik kakorok.
“Ami la presiza imi jornalista mai halo saida.” Estudante ne’e hateten no estudante balun mós husi kotuk hakilar tau sira (jornalista-red), tuku, duni sai tiha. Jornalista sira nafatin ko’alia katak sira lahatene UNDIL iha problema interna, maibé sira-nia prezensa iha UNDIL bazeia ba ajenda konférensia imprensa husi vítima asédiu sexual sira.
Dosente balun intervein tan katak jornalista labele tama ,dalaruma konferensia ne’e iha estrada karik. Ho dezintendimentu ne’e to’o atu baku malu nune’e vítima sira deside halo konferensia imprensa iha Asosiasaun HAK.
Portavóz Delcia da Costa Belo, liuhusi Konferénsia Imprensa iha Asosiasaun HAK, hateten daudaun ne’e mosu polémika oioin kona-bá asédiu sexual, presaun, intimidasaun, violasaun ba direitu no liberdade.
Tuir nia, Kampus la’ós ona espasu ba hahoris siénsia, valor no prinsípiu, produz rekursu umanu ida ne’ebé kualidade hodi liberta an no liberta sosiedade, maibé sai fali fatin eh makina ba produz no reproduz predator sexual, monstru sexual no terorista sexuál.
Situasaun hirak ne’e, halo estudante feto sira sai vítima, trauma, la konfortavél no la seguru atu aprende siénsia sira. Iha ne’ebé, feto sai deit klase da-ruak instrumentu hodi hakonu predator sira-nia kan biolójika.
Reprezentante vítima asédiu sexual na’in-neen (6) iha UNDIL iha Fakuldade Siénsia Polítika, UNDIL husi dosente ho inisiál LMS, Delcia da Costa Belo espresa sira-nia laran susar no la kontente ho aktu asédiu sexual.
Nia hateten asédiu sexual ne’ebé dosente LMS komete iha forma tolu (3). Ida, fizikamente nia prátika, lamas, hakuak, dada vítima sira nian sutian talin, bainhira kaer liman ho estudante sira, nia sempre kebit vítima sira nia liman ho jestu ne’ebé la apropriadu, rua vervalmente nia ko’alia hasoru vítima ho lian “aiii…R*s*, o agora bonita loos ne’e no seksi loos ne’e, leten de’it bonita tiha ona satan okos..
Liuhosi WhatsApp, sempre telfone ba vítima sira iha kalan boot tuku sanulu liu até tuku sanulu resin rua, no mós sei telfone beibeik no chat (mensajen) tutuir to’o tuku rua madrugada.
Estudante ne’e dehan, kazu ida ne’e, la’ós foin mak akontese, maibé,akontese fila-fila ona durante tinan barak. Hahú husi semester rua (2) to’o agora semester neen (6).
“Depois de akontese kazu ne’e, ami mós hato’o direta keixa ba estrutura fakulade Siénsia Polítika. Iha tempu hanesan, Estrutura mós fó ona xamada atensaun ba autor predator ne’e. Maibé, infelizmente autor nafatin kontinua halo asédiu hasoru estudante seluk ne’ebé ikus sai hotu vítima.”
Portavós ne’e hateten iha momentu kuandu, estrutura fakuldade fó xamada atensaun ba LMS rasik ko’alia bá estudante balun katak, buat ita halimar deit mós imi bele hato’o keixa ne’e, imi halo hanesan ne’e, keta halo bá loron ruma imi ezame monografia la liu karik”.
Bazeia ba buat sira ne’e hotu, sira análiza katak, LMS iha duni intensaun atu prátika hahalok aat ne’e ba estudante sira, tanba nia rasik iha kapitál sosiál, ka nu’udar dosente ida ne’ebé bele halo vinga ba estudante sira, bainhira estudante sira reziste no, saida mak nia halo, sorin ida atu hamonok vítima sira para labele kontra aktus dezumanu ne’ebé predator ne’e prátika.
“Maluk estudante sira hotu, bazeia ba aktu predatoria asédiu sexual ne’ebé predator ne’exhalo maka, iha loron 16 Outubru de 2025, reitor liu hósi estudante balun, hodi manda mensajen liu husi WhatsApp katak estudante vítima sira, atu hasoru reitor hodi konsensu ho reitor kona-ba kazu asédiu sexual, depois loron 20 fulan-Outubru tinan 2025, oras: 3:30 otl, Reitor Universidade Díli hasoru malu ho vitima sira ho objetivu atu solusiona problema ida ne’e. Infelizmente, reitor hasoru tiha estudante vítima, loloos ona atu bele foti medida rigorozu hodi demite dosente predator sexual ne’e tuir ezijénsia estudante vítima sira nian ne’ebé preve iha karta petisaun ne’ebé estudante vitima entrega. Maibé, fó fali presaun ba estudante vitima sira katak “bainhira estudante vítima sira reziste hodi halo komunikadu imprensa, reitor rasik sei hasai estudante vítima sira hósi Universidade Dili,” haktuir porta-voz Delcia.
Bazeia ba introdusaun no kronolojia sira iha leten, maka nu’udar vítima nafatin hamrik firme, brani no desididu hodi ezije bá, Reitor Universidade Dili-UNDIL, José da Costa Belo, atu utiliza nia kompeténsia hodi demite Dosente predator ho Inisial LMS.
Husu ba Dekanu Fakuldade Siensia Polítika atu imediatamente foti sansaun rigorozu hodi suspende nia atividade.
Husu bá, exelénsia Ministru Ensinu Superior Siénsia no Kultura, sJosé Honorio no ANAA atu tetu kona-ba akreditasaun ba universidade, no fó atensaun ba estrutura universidade tanba, iha loron 18 fulan-Novembru 2024, ensinu superior rasik hamutuk ho Secretária de Estado para a Igualdade (SEI), no organizasaun internasionál hanesan, KOICA, ONU Mulheres e Juridica Social (JU’s) lansa ona programa Zero Toleránsia ba asédiu seksuál ho objetivu atu prevene no kombate asédiu seksuál iha instituisaun ensinu superior sira iha Timor-Leste.
Iha fatin hanesan, José Macêdo (Lorico), haforsa, dadaun sira asegura vitima sira no sei lori prosesu ne’e ba iha Ministériu Públiku (MP) no instituisaun relevante sira atu prosesu ne’e kontinua la’o.
“Provizoriamente ami registu vitima hamutuk nain neen (6), maibé iha balun ne’ebé hetan presaun barak entaun sira retira tiha, agora dadaun hela de’it nain tolu. Ami hanoin katak atu dehan nain ida de’it mos ami la’o, tanba vitima brandi ona para la’o ba oin, ne’ebé ami iha dadus no evidensia maibé ne’e provizoriamente, ami hatene katak sira seluk seidauk ko’alia sai, UNDIL barak la halimar kuandu akontese asédiu hanesan ne’ebá sempre utiliza poder oioin hodi hamonok vitima sira”.
Aktu asédiu seksuál ne’e beibeik ona akontese iha Universidade Dili, kazu ne’e akontese uluk iha Fakuldade Direitu maibé sira rezolve no hasai ona dosente ne’e, agora Siensia Politika ne’e mak vitima nain neen ne’e hetan asédiu seksuál husi dosente LMS de’it.
Jornalista: Juvinal Cabral dos Santos