Hatutan.com, (30 Jullu 2025), Díli—Diretór Jerál Abitasaun no Urbanizmu, Ministériu Obras Publika (MOP), Domingos de Jesus Siqueira, konfirma katak teste soil ka soil test bá rai ba projetu konstrusaun edifísiu sentrál foun Rádiu Televizaun Timor-Leste, Empreza Públika (RTTL,E.P) uluk empreza NIPPON KOIE halo tiha ona no nia rezultadu hatudu la iha dúvida ka di’ak.
Lee Mós: Projetu Edifísiu Sentral RTTL,E.P, Laiha Razaun PT Aulia Multi Sarana Halo Fali Soil Test Analyzes

PT Aulia Multi Sarana lori sai ona sasán balu iha terrenu projetu konstrusuan edifísiu sentral foun RTTL,E.P. Foto/Marcelino Tomae
Domingos de Jesus Siqueira hateten, husi rezultadu teste soil teste NIPPON KOIE nian ne’e mak parte tékniku sira, hanesan UNDP, MOP ho parte relevante sira, aprova no hili nia tipu fundasaun ka fondasi mat ka fundasaun raft.
Fundasaun ka fondasi mat ka fundasaun raft maka tipu fundasaun edifísiu nian ne’ebé maka iha forma baze konkretu (pelat beton) ne’ebé luan no mahar ne’ebé taka área baze tomak edifísiu nian.
Fundasaun ida-ne’e funsiona atu fahe karga edifísiu nian hanesan ba rai iha okos, liuliu iha rai ho kapasidade suporta ne’ebé ki’ik ka bainhira distánsia entre koluna sira besik tebes.
Domingos de Jesus Siqueira esplika, husi prosesu teste soli ne’e tékniku Obras Públika liu-husi konsultor dezeñu iha tempu ne’ebá deside maka fondasi med ka foundation med, temi ho liafuan la’ós téknika ne’e fui plaka ida tomak bá edifisiu ne’e.
“Fondasi med ka fui plaka ne’e iha kondisaun edifísiu tomak mak ami halo ka aplika ona iha edifísiu Tribunál Judisiál Primeira Instánsia Díli nian no edifísiu RTTL,E.P,” nia hateten.
Diretór Jerál Abitasaun no Urbanizmu, Domingos de Jesus Siqueira, esplika terrenu ka rai konstrusaun hanesan Caicoli iha lagua ida, foin ke’e metru ida bee sai ona, tanba ne’e maka sé maka atu halo mudansa bá rai ne’e tenke halo estudu ketak.
“Ha’u atu hato’o de’it katak iha inisíu bá prosesu Detail Engineering Design (DED) ne’e nia prosedimentu ida-ne’ebé maka tuir padraun ka estandarizasaun, husi ida-ne’e, husi insísiu halo teste soil ba kondisaun rai ne’e nia rezultadu, ita la dúvida ho tipu fondasi ida-ne’ebé maka ita termina, tanba nia prosedimentu maka ne’e, ita halo soil teste rai ne’e hotu maka ita termina nia tipu fondasi,” Domingos de Jesus Siqueira hateten hodi responde Hatutan.com iha edifísiu MOP, Kuarta (30/07/2025).
Informasaun ne’ebé MOP simu katak PT Aulia Multi Sarana ne’ebé kaer projetu konstrusaun edifísiu sentrál foun RTTL,E.P halo tan fali teste soil tanba hakarak uliza tipu fondasi boared pile.

Diretór Jerál Abitasaun no Urbanizmu, Ministériu Obras Publika (MOP), Domingos de Jesus Siqueira.
Fundasaun bored pile maka tipu fundasaun kle’an ida ne’ebé halo liuhosi fura-rai to’o profundidade ida, hafoin enxe ho beton armadu. Objetivu maka atu kanaliza karga edifísiu nian ba kamada rai nian ne’ebé kle’an no metin liu, liuliu iha área sira ho kondisaun rai ne’ebé ladún estavel ka iha edifísiu aas sira.
Nia esplika kompañia PT Aulia Multi Sarana katak halo tan soil teste, iha semana kotuk ne’e ekipa tékniku husi obras públiku halo ekontru ho UNDP, parte husi tékniku la duvida atu muda saida de’it, maibé tenke husi estudu analizé, atu nue’e define karik mós nia mundansa ne’e garante nia kondisaun metin nafatin.
“Agora prosedimentu ne’ebé ita muda ne’e nia pontu negatviu ho pozitivu ne’e saída, ami presiza haree bá ida-ne’e, sei ita haree bá pontu pozitivu tanba ita hakarak fondasi ne’e lais, ezemplu sei ita hakarak halo fondasi ne’e lais no efisiensia, entaun, husi ami nia enkontru ho UNDP maka, ami nia hakarak maka se ita hakarak lais ita tenke utiliza fondasi med foundation, maibé sira hakarak utiliza fali fondasi bored pail, sira hakarak muada med foundation bá bored pail,” Domingos Siqueira haktuir.
Nia esplika, haree bá pontu pozitivu hodi ezekuta lalais tuir loloos labele utliza modelu fundasaun bored pail ne’e, maibé utiliza span pail (tiang pancang).
Fundasaun span pail (tiang pancang) uza ai-riin naruk sira ne’ebé tau iha rai hodi suporta edifísiu nia karga. Ai-riin (tiang-tiang) sira-ne’e transfere edifísiu nia karga ba rai-henek ne’ebé metin liu, no estável liu, normalmente iha rai-henek ne’ebé fraku ka kmaan nia okos.
Fundasaun ida-ne’e dala barak uza iha fatin sira ho kondisaun rai ne’ebé la estavel, hanesan área sira ne’ebé nakonu ho rai-maran ka rai-maran, ka iha edifísiu aas sira.

PT Aulia Multi Sarana lori sai ona sasán balu iha terrenu projetu konstrusuan edifísiu sentral foun RTTL,E.P. Foto/Marcelino Tomae
Domingos Sequeira foti rerensia ba edifísiu Tribunál Judisíal Primeirta Instánsia Díli ne’e uza tipu med foundation, ne’e ballansu. Tanba ne’e, MOP rekomenda ba PT Aulia Multi Sarana atu muda fali tipu fondasi sira tenke halo teste no análize tanba tipu ne’e diferensa ona, la henesan ona.
“Tanba ne’e tenke halo komparasaun ho teste soil ida uluk ne’e no ida agora ne’e, tanba teste soil uluk ne’e ita termina ho tipu med foundation, no teste ida uluk ne’e 30 metru bá leten maka ita foin hetan rai ne’e nia to’os . Se PT Aulia Multi Sarana hakarak halo mudansa, ita ejiji para sira halo analizé teste soil, sira tenke halo estudu ketak ida, labele utliza fali dadus ida-ne’ebé ema seluk nian, se sira dúvida ho teste antes ne’e, entaun sira tenke halo estudu ketak ida, utiliza sira nia dadus mesak, la bele utiliza fali dadus ema seluk nian, ne’e regra ida,” Domingos Sequeira afirma.
Deskonfia PT Aulia Multi Sarana Atu Retira
Deskonfia empreza internasionál PT Aulia Multi Sarana, atu retira husi projetu konstrusaun n edifísu Sentrál foun RTTL,E.P. Nune’e, Tersa to’o Kuarta dadeer (29-30/07/2025), tékniku sira ho traballadór lokal muda sai ona sasán balu, inklui lori sia ona ekipa pezadu ne’ebé durante ne’e aluga empreza TINOLINA nian.
Tuir observasaun Hatutan.com iha lokal konstrusaun nian hatudu katak ekipamentu pezadu, hanesan ekavatór ho karreta baskulante ne’ebé durante ne’e utiliza iha terrenu projetu nian laori sai hotu ona no la estasiona iha fatin projetu.

Jornalista Hatutan.com dada-lia ho tékniku PT Aulia Multi Sarana iha terrenu projetu edifisiu sentral RTTL,E.P, Kuarta (30/07/2025).
Iha dada lia ida ho tékniku ka enjeñaria Timoroan ne’ebé lakohi fo nia identidade hateten la’ós kompñia maka rende ka retira, maibé iha problema balun sira sei halo diskusaun.
“Aban ka bainrua hanesan ne’e maka foin rona desizaun. Kompñia ne’e la retira ka hasai nia sasán sira, maibé iha probelma balun ne’ebé sira atu diskute, tanba ne’e maka ohin ami la bá han meiudia ami hein iha ne’e de’it, hodi hein rezultadu desizaun, ne’ebé kona-bá imformasaun ne’ebé ita boot sira hato’o mai katak kompañia rende ne’e la loos,” Timoroan ne’e hateten.
Tuir tékniku katak, problema ne’ebé agora empreza Empreza internasionál PT Aulia Multi Sarana halo diskusasaun ne’e ho UNDP ne’e maka teste soil bá rai no nia rezultadu seidauk sai. Tanba ne’e, nia afiram tan katak, desizaun hotu-hotu sei iha bainhira diskusaun ne’e remata.
Jornalista: Marcelino Tomae