Connect with us
Pakote Ahi

Nasionál

Xanana: Igreja Katólika Kontribui Bá Harii Nasaun Timor-Leste

Published

on

Hatutan.com, (29 Abríl 2022), Díli- Lider Karizmátiku Kay Rala Xanana Gusmão, rekoñese papél no kontribuisaun igreja katóliku nian bá harii nasaun Timor-Leste boot tebes, liuliu iha área edukasaun no formasaun umana.

Xanana foto hamutuk ho Bispu, Padre, graduadu sira ho korpu dosente ISFIT, 29 Abríl 2022. Foto/Hatutan.com

Iha ámbitu selebrasaun tinan-20 restaurasaun independénsia Timor-Leste (20 Maiu 2002-2022), sosiedade no povu hamutuk ho lider nasionál sira hotu, inklui ukun-na’in sira tenke hateke bá pasadu hodi kompriende dezafiu iha futuru.

Lider nasionál Kay Rala Xanana Gusmão haktuir, iha funu Japonés entre 1942-1945 laiha eskola  ne’ebé mak administrasaun koloniál mak halo, maibé igreja mak tau matan no Soibada mosu hanesan sentru edukasaun iha ne’ebé hanorin professor sira hodi bele koloka sira iha koléjiu no misaun sira atu hanorin husi ensinu báziku hahú husi primeira to’o kuarta klase.

Iha tinan 1960, eskola sira ho nivel sekundária iha de’it eskola Liseu Dr. Francisco Machado no semináriu menór Nosa Señora de Fatima, Dare no husi instituisaun klibur rua ne’e mak timoroan barak hetan formasaun no balun tama iha administrasaun koloniál no balun tama iha tropa koloniál nian no husi timoroan sira ne’ebé estuda iha Liceu no Dare mak mosu lideransa iha tinan 1974 liu husi kria movimentu polítiku atu responde ba situasaun revolusaun dos Flores (loron liberdade) ne’ebé hakotu tiha ditadura no funu koloniál.

Advertisement

Xanana haktuir, husi lider timoroan iha tempu ne’ebá haree katak revolta husi beiala sira mak transmite identidade ida ne’ebé hatudu katak timoroan labele sai atan ba ema rai-li’ur. Iha tempu ne’ebá konsiente dunik katak falta kapasidade atu kompriende mundu no tan ne’e difikuldade atu kompriende difikuldade ne’ebé lao iha rejiaun ho hanoin ne’ebé ho objetivu ba problema ne’ebé mosu iha tempu ne’ebá.

Falta dunik mak kapasidade atu analiza polítika ne’ebé domina iha mundu hodi dudu fali bá tendénsia fasil tebetebes hodi hamosu de’it euphoria katak saida de’it mak ita halo ida ne’e sei di’ak tamba ita mak halo hodi la konsidera konsekuénsia rezultadu negativu ne’ebé bele mosu.

“Igreja esforsa makas dunik liu husi amu no madre sira liu husi sira nia posibilidade atu hamenus populasaun nia terus hodi simu vítima no hodi fó motivasaun ba populasaun tomak atu hetan esperansa foun,”  Kay Rala Xanana Gusmão, hateten bainhira hato’o orasiu Sapientia iha ámbitu graduasaun estudante sira Instituto Superior Filozofia no Teolojia, Dom. Jaime Garcia Goulart iha salaun, S. José, Villa-Verda, Díli,  Sesta (29/04/2022).

Maske hasoru difikuldade no problema oin-oin hanesan masakre, dadur, desterru no terus oin-oin inklui hamlaha no moras, tuir Xanana, populasaun nunka lakon nia fiar. Iha luta libertasaun bá patria fiar kristaun katóliku kaer metin nafatin tradisaun no eransa husi bei’ala sira.

“Relasaun Igreja katóliku ho povu di’ak tebes, padre sira fasilita kontaktu entre gerrilleiru sira no ativu iha servisu klandestina sira no lori informasaun mai Dili hodi haruka bá rai li’ur,” Xanana fó sasin.

Advertisement

Xanana dehan, padre estranjeiru Italianu, Portugal, Filipinu, Española, Indianu hanesan Pe. João Fulgueiras, Pe. Elísio Locateli, SDB Pe. Rolando Fernandes, SDB, Pe. João de Deus, SDB, Pe. Luis, Pe. Afonso Nascer, SDB,  Pe. Sancho no padre sira seluk hatudu sira nia atividade pro-ecclesia ne’ebé sai nu’udár baze ne’ebé metin no sai motivasaun morál bá timoroan sira iha sira nia asaun bá pro-patria.

Husi kontribuisaun no hahalok di’ak sira ne’e hotu, Xanana hatutan, sai hanesan sasukat ida bá kontribuisaun uma kreda nian iha Timor-Leste no obrigasaun ida atu hanoin hikas Bispu  Emeritus Mgr. Carlos Ximenes Belo, SDB ne’ebé merese simu Prémiu Novel bá Pás nu’udár konfirmasaun bá pro ecclesia et patria.

Jornalista: Vito Salvador

 

Advertisement
Kontinua Le'e
Advertisement
Hakarak Hato'o Komentariu?

Husik Hela Komentariu

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Nasionál

Index Liberdade Imprensa iha TL husi Top 10 Tun bá 20, AJTL Konsidera Liberdade Imprensa iha TL Ameasadu

Published

on

Hatutan.com, (04 Maiu 2024), Díli–Buat ne’ebé sai orgullu nasionál Timor-Leste nian iha 2023 mak bainhira RSF (Reporter Without Border) ofisialmente anunsia katak Timor-Leste tama iha ranking index liberdade imprensa TOP 10. Ida-ne’e sai orgullu nasionál ida bá povu Timor tomak, liuliu komunidade mídia no jornalista Timoroan tanba Timor-Leste nu’udár país foun ida, maibé kolokadu nu’udár país ne’ebé tama iha ranking index liberdade imprensa TOP 10 hamutuk ho nasaun boot  180 sira iha mundu.

(more…)

Kontinua Le'e

Nasionál

Konsidera Viola Akordu Kontratuál, ENERPROCO Lori TIMOR GAP bá Tribunál Internasionál Arbitrajen

Published

on

Hatutan.com, (04 Maiu 2024), Díli—ENERPROCO LLC (pratikamente ENERPROG GROUP), hato’o pedidu arbitrajen (RFA)  hasoru TIMOR GAP iha Tribunál Internasionál Arbitrajen ICC Singapura bá rezolusaun disputa kontratu kontra TIMOR GAP, Empreza Públiku (E.P).  

(more…)

Kontinua Le'e

Nasionál

Prezidente Repúblika La Konkorda SEKOMS Intervein Redasaun RTTL,E.P

Published

on

Hatutan.com, (03 Maiu 2024), Díli- Prezidente Repúblika (PR), José Ramos-Horta, la konkorda ho intervensaun ne’ebé Sekretáriu Estadu Komunikasaun Sosiál (SEKOMS), Expedito “Loro” Dias Ximenes halo áa redasaun RTTL.E.P tamba viola liberdade imprensa.

(more…)

Kontinua Le'e
Advertisement

Trending