Connect with us
Pakote Ahi

Saúde

Ema na’in haat mate tan ho COVID-19, na’in ida iha Viqueque

Published

on

Hatutan.com, (26 agostu  2021), Díli-Ema na’in haat, kinta (26/08/2021),  mate tan ho COVID-19. Sira na’in tolu seluk (feto ida no mane rua)  mate  iha Sentru Izolamentu Vera Cruz ho iha Lahane, Dili, no na’in-ida (mane) mate iha Viqueque bainhira atu transporta ho ambulánsia aero atu mai Dili maka iis-kotu.

Dadus detallu ne’ebé fó sai hosi Sentru Integradu Jestaun Krize (SIJK) liuhosi komunikadu imprensa ne’ebé Hatutan.com asesu, katak, óbitu na’in haat (ema mate ho COVID-19) ne’e, kompostu hosi feto-maluk na’in ida ho mane-maluk na’in tolu.

Feto-maluk ne’ebé mate  idade tinan 65, hela iha Dili, seidauk vasina, iha 24  Agostu 2021 diagnóstiku síndroma insufisiénsia respiratória aguda (SIRA) tanba COVID-19.

Advertisement

Feto-maluk ne’e hahú halo tratamentu iha Vera Cruz, iha loron ne’e kedas. Matebian iha mós istória sofre moras tuberkuloze, ipertensaun no diabetes. Kinta (26/08/2021), tuku 03h30 dadeer, matebian iis-kotu no família koordena hela ho ekipa saúde sira atu hala’o funerál tuir protokolu ne’ebé adopta iha Timor-Leste.

Matebian mane-maluk ida ho idade tinan 69, hela iha Dili, simu ona vasina doze kompletu, iha  loron 23 Agostu 2021, diagnóstiku síndroma insufisiénsia respiratória aguda (SIRA) tanba COVID-19, no hahú halo tratamentu iha Lahane, iha loron ne’e kedas. Matebian iha mós istória stroke hemorájiku. Ohin dadeer 04h30, matebian iis-kotu. Familia koordena hela ho ekipa saúde sira atu hala’o funerál tuir protokolu ne’ebé adopta iha Timor-Leste.

Mane-maluk ida tan, idade tinan 69, hela iha Dili, seidauk simu vasina, iha loron 26  Agostu 2021 diagnóstiku síndroma insufisiénsia respiratória aguda (SIRA) tanba COVID-19, no hahú hala’o tratamentu iha  Ospitál Nasional Guido Valadares (HNGV) iha loron ne’e kedas. Ohin dadeer 02h00, matebian iis-kotu. Nune’e, família koordena hela ho ekipa saúde sira atu hala’o funerál tuir protokolu ne’ebé adopta iha Timor-Leste.

Mane-maluk seluk tan ho idade tinan 23, hela iha Viqueque, seidauk simu vasina, iha 25 Agostu  2021, diagnóstiku síndroma insufisiénsia respiratória aguda (SIRA) tanba COVID-19. Ohin dadeer atu transfere mai Vera Cruz liuhosi ambulánsia aérea, maibé matebian iis-kotu tuku 10h45 dadeer, iha dalan ba aeroportu Viqueque.

Matebian iha mós istória sofre moras tuberkuloze. Nune’e, família koordena hela ho ekipa saúde sira atu hala’o funerál tuir protokolu ne’ebé adopta iha Timor-Leste.

Advertisement

Liuhosi komunikadu imprensa ne’e, Sala Situasaun, Sentru Integradu Jestaun Krize (SIJK) relata mós  kazu pozitivu ba loron 26 Agostu 2021, hamutuk 307, rekuperadu 152, no  kazu ativu 4.203.

Kazu foun  307 kompostu hosi Dili (243), Baucau (30) no munisípiu seluk  hamutuk 34 ne’ebé kompostu hosi mane 154  feto 153.

Hosi totál kazu detetadu foun ba loron ohin nian, ho idade 20-41 (18%) ho idade entre tinan 12-59 na’in 253 (82,4%), idade 60 mai kraik  na’in 13. Hosi kazu detetadu foun ohin 107 kazu  ka 34,8% sintomátiku (hatudu sintoma).

Kumulativu kazu konfirmadu sura hosi loron  21 marsu 2020 to’o loron 26 agostu 2021, hamutuk 15.603. Hosi kuarta mai kinta (25-26/08/2021), teste ne’ebé Laboratóriu Nasionál Saúde halo hamutuk 814  PCR, ho detallu hanesan tuir-mai, vijilánsia sentinela na’in 34, rastreiu ba kontaktu ka Contact tracing  279,  Rastreiu Aleatóriu  ka Random Screening nain 171, viajen sai hosi serka sanitária hosi Dili 263,  viajen internasionál 64 , follow-up iha kuarentena na’in tolu.

Totál testes PCR ne’ebé halo kuarta (25/08/2021) iha munisípiu-sira seluk, RAEOA no HNGV hamutuk 420 ho  detalla hanesan tuir-mai; Maubisse 20, Maliana 47, Viqueque  ualu (8), Suai 75 Baucau 107,  Ermera 10,  RAEOA 48, HNGV 92, Lospalos 13.

Advertisement

Totál doze vasina ne’ebé fó ona ba populasaun elejivel tinan 18 ba leten, to’o kinta dadeer, oras  10H00,  loron 25 agostu tuir sistema informasaun Saúde iha Ministériu Saúde  totál  kumulativu 1ª doze iha Dili (73,4%) no  totál  kumulativu 2ª doze  iha Dili (55,9%). No ema ne’ebé simu ona vasina doze dahuluk iha Timor-Leste  (50,4%) no simu ona doze daruak  (24,9%).

Atu bele hatene surtu ida ninia evolusaun no mós surtu ne’e aumenta ka diminui, indikadór seluk ne’ebé matenek-nain epidemiolojia nian uza, maka insidénsia.

Konvensionalmente, insidénsia sukat totál kazu foun kada loron pur mil abitante, no hatudu risku ne’ebé populasaun iha atu hetan da’et  moras ida.

Hosi insidénsia COVID-19 iha Timor-Leste, durante loron hitu ikus maka 23,5/100 mil abitante,  enkuantu ba de’it munisípiu Dili, 58,1/100 mil abitante.

Iha loron 26 Agostu 2021, insidénsia Covalima ho insidénsia 29,7/100 mil abitante sira, tuir kedas ho munisípiu Baucau ho insidénsia 23,2/100 mil abitante sira, munisípiu Manufahi 15,3/100 mil abitante sira, , munisípiu Ainaro ho insidénsia 11,8/100 mil abitante sira, munisípiu Manatuto ho insidénsia 9,5/100 mil abitante sira, hafoin munisípiu Viqueque ho insidénsia 6,7/100 mil abitante sira.

Advertisement

Dadus iha leten hatudu katak  insidénsia munisípiu Dili, munisípiu Covalima no Baucau tuituir malu aas-liu iha Timor-Leste laran tomak, munisípiu haat seluk – Manufahi, Ainaro Manatuto, Viqueque – mós hatudu risku aas-liu, atu populasaun hetan da’et no hada’et tutan virus SARS-CoV-2, iha komunidade nia leet.

Iha 26 agostu  2021, izolamentu Vera Cruz halo tratamentu ba kazu detetadu na’in 66. Iha área obstetrísia na’in neen (6) no iha medisina interna na’in 49  iha sirurjia na’in neen (6), perinatology nain lima (5).

Iha obstetrísia  na’in neen (6) kategoria kaman hotu. Iha área medisina interna  na’in 49; na’in 24 kategoria grave (lima uza ventiladór), na’in rua (2)  ho CPAP-Continuous Positive Airway Pressure, 15 ho oksijéniu),  na’in 15  kategoria  moderadu, 10  kategoria kaman. Sira na’in neen iha sirurjia kategoria kaman hotu, no na’in lima iha perinatology kategoria kaman.

Númeru kazu moderadu no grave ne’ebé baixa iha Vera Cruz, hatudu  katak, bainhira ema barak liu detetadu pozitivu, barak-liu tan maka sei baixa ho kategoria moderadu no grave.

SIJK Informa mós ba públiku katak iha semana kotuk (loron 16-22 Agostu), ema ne’ebé baixa iha Vera Cruz no Lahane tanba COVID-19, hamutuk hotu 41/54 (76%) mak seidauk simu vasina, kompara ho ema na’in 11/54 (20,3%) ne’ebé mak simu ona vasina kompletu. Ema ne’ebé seidauk simu vasina iha probabilidade boot liu dala-rua, atu baixa iha ospitál, kompara ho ema ne’ebé mak simu ona vasina.

Advertisement

Informa mós katak, ema adultu na’in 14 ne’ebé mate iha semana kotuk (16-22 Agostu), la simu vasina kompletu (iha ema ida deit maka simu doze vasina ida). Ida ne’e hatudu katak iha Timor-Leste ema ne’ebé mak simu ona vasina kompletu, seidauk iha ida mak mate ho tanba COVID-19.

Aproveita informa mós ba públiku katak, fatin atu halo teste PCR maka hanesan tuir mai bainhira sente moras isin-manas, mear, kakorok moras ka sintoma seluk tan bele ba konsulta iha Sentru Saúde ne’ebé besik, atu bele halo swab.

Bainhira atu husu autorizasaun exepsionál sai husi ka tama serka sanitária iha Dili bele ba halo swab iha Centro Convenções Dili (CCD). Bainhira sente katak sai kontaktu-besik ba ema ruma ne’ebé detetadu pozitivu ona, no seidauk hetan kontaktu husi ekipa konjunta saúde bele liga ba númeru 119 atu organiza oinsá foti swab.

SIJK apela ba populasaun iha Dili laran no mós iha munisípiu sira seluk, atu aprezenta-an iha fasilidade públiku saúde (Sentru Saúde ka Ospitál) ne’ebé besik, bainhira sente isin-manas, ka kakorok moras, ka inus-ben, ka mear, hodi bele hetan atendimentu husi profisionál saúde sira. bainhira sedu liu hatene se virus ne’e kona ita ka la’e, di’ak liu, hodi nune’e bele hetan atendimentu sedu liu, no prevene tama ba iha situasaun ne’ebé hanaran síndroma insufisiénsia respiratória aguda (SIRA), ka susar ka difisil atu dada-iis.

Ba populasaun iha Timor-Leste laran tomak, maski karik simu ona vasina, SIJK husu atu respeita nafatin regra prevensaun no ijiene individual, ne’ebé Governu hatuur ona, atu prevene moras COVID-19 da’et ba mai.

Advertisement

Regra sira ne’e maka hanesan uza maskara, fase-liman beibeik ho sabaun ka dezinfetante ruma, evita kose-liman ba matan, inus ho ibun, bainhira kumprimenta malu, la presiza ka’er liman, bensa-liman, rei-malu ka hakuak-malu, evita halibur malu barak, hamriik ka tur do’ok husi ema seluk, mínimu metru ida ho balun. (bit) 

Notísa iha Relasaun : Díli Lockdown, atividade hirak ne’ebé Governu bandu

Kontinua Le'e
Advertisement
Hakarak Hato'o Komentariu?

Husik Hela Komentariu

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Saúde

Kazu 64 iha RAEOA Posibilidade Afeta bá Moras Rabies

Published

on

Hatutan.com, (09 Abríl 2024), Díli-Hosi fulan-Setembru 2023  to’o fulan-Abríl 2024 Ministériu Saúde rejista  kazu 64 asu tata iha Rejiaun Administrativu Espesiál Oé-Cusse Ambeno (RAEOA) no posibilidade afeta bá moras rabies.

(more…)

Kontinua Le'e

Saúde

PN Sei Bolu Ministra Saúde no MAPPF Hodi Diskute Medida Kombate Virus Rabies

Published

on

Hatutan.com, (05 Abríl  2024), Díli– Parlamentu Nasionál (PN), Tersa semana oin, (09/04/2024), bolu Ministra Saúde, Élia A.A dos Reis Amaral  no Ministru Agrikultura Pekuária, Peska no Floresta (MAPPF), Marcos da Crus, hodi halo diskusaun kona-bá medida sira kombate virus Rabies ne’ebé agora daudaun mosu iha Rejiaun Admistrativu Oé-Cusse Ambeno (RAEOA).

(more…)

Kontinua Le'e

Saúde

Sali-Magu Kontínua Fornese Ai-moruk no Konsumaveis bá INFPM

Published

on

Hatutan.com, (03 Abríl 2024), Díli-Kompañia  nasionál Sali-Magu Lda kontinua fornese ai-moruk hanesan Reagentes Microbiologya, Hematologya & Biochemistry, no produtu medíkamentu bá iha Institutu Nasionál Farmásia no Produtu Médiku (INFPM, sigla portugés).

(more…)

Kontinua Le'e
Advertisement

Trending