Connect with us
Pakote Ahi

Ekonomia

Ramos-Horta ko’alia kona-ba COVID-19 no rekuperasaun ekonómika

Published

on

Hatutan.com, (08 Setembru 2021), Díli-Pandemia global COVID-19 fó efeitu negativu ba dezenvolvimentu sósiu, ekonomia no psikolójika ema hotu iha mundu, inklui Timor-Leste.

Pandemia COVID-19 ne’e la’ós hamosu de’it krize iha área saúde nian, maibé hamosu mós krize ekonomia ba rai barabarak no  relasiona ho ekonomia Timor-Leste nian, ema barak hato’o kritika no preokupasaun. Tanba dezenvolvimentu la la’o, ema nia rendimentu susar ba beibeik.

Liuhosi entrevista eskluzivu Hatutan.com ho Prezidente Repúblika períodu 2007-2012,  José Ramos-Horta, iha nia rezidénsia Metiaut, Díli,  kuarta (08/09/2021),  hateten, bainhira ko’alia kona-ba ekonomia rai-laran,  labele haluha haree mós ba situasaun ekonomia iha rejionál no global. Nasaun barak iha mundu, liuliu nasaun sira iha Asia, Afrika,  Europa no Amérika Latina, sira-nia ekonomia monu entre 3% to’o 4%. 

Advertisement

José Ramos-Horta. Foto/Hatutan.com

Iha entrevista eskluzivu ne’e, Laureadu Nobel da Pás 1996, konfesa katak iha altura fulan Marsu 2020 mosu COVID-19 ne’e iha Timor-Leste, nia halo dokumentu ba lider nasionál sira hotu ho ain-rua; ida kona-ba tratamentu no prevensaun ba peste letál  COVID-19 ne’ebé tama iha Timor-Leste  no ain ida tan, mak ko’alia kona-ba ekonomia.

Tuir mai “testu entrevista” ho eskluzivu Hatutan.com  (HC) ho Primeiru-Ministru (PM), José Ramos-Horta (RH) periodu 2016 to’o inísiu 2017 ne’e;

HC : Oinsá ita nia pensamentu no ita-nia observasaun ba kondisaun ekonomia Timor nian ohin loron?

RH : Kuandu ita ko’alia kona-ba situasaun ekonomia iha rai Timor-Leste ita labele haluha, ita hola parte iha ekonomia rejionál no mós global. Agora daudaun ne’e, ita bele hateten, pratikamente iha ekonomia rua de’it iha mundu mak ekonomikamente forte hanesan Xina ho Amérika.

Laiha rai seluk tan iha Asia, Afrika,  Europa no Amérika Latina ne’ebé nia kreximentu ekonómiku porsentu haat (4) ba leten, se iha 2% ka 3% u sorte ona no ne’e la’ós kreximentu negativu.

Ita hatene fatór ne’ebé mak afeta ba ida-ne’e mak pandemia COVID-19 ne’ebé afeta rai hotu iha mundu, ameasa saúde publika impaktu maka’as ba produsaun agríkola, industrial, teknolójika setór edukasaun, labarik sira juta atus ba atus la ba eskola hanesan iha India, Afeganistaun, Amérika inklui iha ita nia rain rasik.

Advertisement

HC : Problema saúde públiku ne’e lori impaktu saida de’it mai ita?

RH:  Ita haree labarik sira iha uma, se mak atu akompaña sira nia estudu, se mak atu akompaña maizumenus aman ka inan ida iha uma. Labarik sira sulan iha uma, frustradu halo problema sosiál psikolójiku barak iha mundu no traballadór infantile aumenta.

Problema saúde públiku ida-ne’e iha impaktu sosiál, mental, psikolójiku no impaktu kle’an teb-tebes ba iha ekonomia. Timor ita la eskapa tanba ita hola parte ekonomia rejionál, ne’e-duni difisil uitoan ita atu halo komentáriu hanesan simplisidade  atu hateten kritika Governu.

HC : Perspetiva ema barak nian hateten mandatu Governu ida-ne’e nian la konsege dudu ekonomia TL. Oinsá ita-nia haree rasik?

RH : Laloos ekonomia la la’o, ne’e retórika fasil no normal, ita ser-umanu tentasaun mak ne’e, ita buka atu minimiza malu. Hahú kedas iha fulan-Marsu 2020, ha’u halo dokumentu ida  ba lider nasionál hotu-hotu. Iha dokumentu ne’e iha ain rua, ida kona-ba tratamentu no prevensaun ba moras COVID-19 ne’ebé tama iha ita-nia rain no ain seluk ida mak ko’alia kona-ba ekonomia.

Advertisement

Liu husi karta-ne’e buat ne’ebé ha’u atu dehan nudár nasaun soberania no independente tenke iha desizaun rasik atu halo avaliasaun ba ameasa no dezafiu boot ne’e hodi reflete no halo desizaun para prevene COVID-19 no salva ekonomia nasaun nian.

Ita nia instrumentu atu kombate no hadi’a hikas ita-nia ekonomia mak ita nia fundu mina-rai, se ita laiha ida-ne’e, bele halo planu oin-oin no ko’alia barak, maibé ita sei “ezmola” nafatin ba nasaun sira hanesan Japaun, Xina Austrália no seluk-seluk tan. 

Ita iha fundus soberania ne’ebé  iha billions de dollar iha Estadu Unidus, ho ida-ne’e ita devia kria fundus espesiál ida ho dollar billions rua ka tolu atu bele halo prevensaun ba COVID-19 no rekuperasaun ba ekonomia.

Fundu ne’e paralelu hosi Orsamentu Jerál Estadu nian. Enkuantu orsamentu estadu nian lao nafatin tuir nia prosedimentu norma nafatin liuhusi parlamentu no Governu mak ezekuta tuir programa no polítika ne’ebé iha maibé orsamentu espesiál ne’ebé iha liu de’it parlamentu no buka iha konsensu polítika ida para luta ba kombate COVID-19 no rekuperasaun ba ekonomia.

Momentu ne’e ha’u fó hanoin ona atu planu ne’e ba 2020 to’o 2023 tanba ha’u hatene no haree ho estudu sira ne’ebé ha’u iha katak pandemia ne’e sei la mate iha tempu badak no krize ekonomia ne’e sei lao ba to’o iha 2023. Iha tinan sira ne’e mak ema foin bele haree rekuperasaun ekonomia ida ne’e mak dokumentu ne’ebé ha’u fahe.

Advertisement

HC : Infelizmente dokumentu ne’ebé iha submete ba lider nasionál sira ladún responde to’o agora?

RH : Problema boot ba Timor, COVID-19 akontese hahú iha fulan-Fevereiru-Marsu 2020, oitavu Governu fraku loos, problema internu maka’as no kle’an iha Governu nia laran no lato’o semana ruma Primeiru-Ministru rezigna an. Ne’e hanesan ita funu dau-daun, inimigu hahú invade ka tama ona, Xefe Estadu abandona. Iha situasaun hanesan ne’e Prezidente Repúblika atu hanesan la hatudu lideransa ne’ebé di’ak para halo diálogu ho lider polítiku sira hetan konsensus nasionál para halo governu de unidade e salvasaun nasionál. So ho ida-ne’e de’it maka bele ezekuta saida mak ha’u hanoin. 

HC: Estratéjia saida maka merese atu ita luta hasoru COVID-19 ho  ita-nia situasaun rasik?

RH : Estratéjia atu funu hasoru COVID-19 no rekupera hikas ekonomia presiza iha lideransa ne’ebé iha vizaun, matenek, esperiénsia no hatene halo diálogu. To’o ona iha momentu sira hanesan ne’e presiza Presidente Repúblika la’ós Primeiru-Ministru mak ba halo fali mediasaun tanba Primeiru-Ministru rasik hola parte konflitu iha nia Governu no rezigna an tiha ona.

Iha situasaun no momentu sira nune’e Prezidente  Repúblika de’it maka ema ida iha autoridade nasionál no imparsiál mas ida ne’e mós la akontese tanba Prezidente Repúblika mós ema FRETILIN no iha relasaun ladi’ak ho partidu boot CNRT no lideransa nasionál partidu CNRT tamba ne’e ita laiha Governu durante fulan hira nia laran, tentativa koligasaun foun Maun boot Xanana halo CNRT, PD, KHUNTO maibé Presidente la halo desizaun no derrepente mosu buat seluk, FRETILI, PLP no KHUNTO no laiha diálogu nasionál, laiha diálogu ho partidu sira hotu.

Advertisement

Iha kontextu sira hanesan ne’e maka difisil ka imposivel ha’u nia hanoin ne’e bele implementa. Tanba se ita implementa karik buat ne’ebé ha’u hateten kona-ba COVID-19, prevensaun no tratamentu ha’u hanoin ita nia ekonomia la monu tanba ita nia ekonomia ki’ik, la presiza osan boot demais.

Pelumenus ita iha porsentu rua ka porsentu tolu kreximentu husi agrikultura, husi konsumu no husi infraestrutura tanba ita iha osan para infraestrutura kontinua. Ita iha dezastre dala-rua iha fulan-marsu 2020 no fulan-abríl 2021 ne’ebé estraga buat barak, maibé mós fó oportunidade ba ita atu halo investimentu, hadi’a infraestrutura sira ne’e.

HC : Ita haree iha situasaun sira-ne’e mai Governu ajuda povu liuhosi subsídiu agregadu família ($200.00) no mai tan ho Cesta Bázika. Oinsá ita nia haree ba esforsu sira-nee atu rekupera ekonomia?    

RH : Governu halo desizaun ida di’ak iha 2020 hodi fahe osan ba populasaun sira (osan ba agregadu família), di’ak no nesesáriu dunik, nasaun barak mak halo ida-ne’e. Ida Cesta Bázika ne’e nia intensaun di’ak tanba bele ajuda família sira no ajuda setór privadu nasionál, maibé ezekusaun aat loos tanba setór privadu sira ne’ebé ezekuta projetu ne’e mak manan osan boot liu.  Polítika $25.00 ba kada ema.

Ita hatene iha Timor família ida bele to’o ema nain neen (6) ne’e boot tebes no se ita fó osan de’it sei dura envés de sasán Cesta Bázika. Se ita fó san ema sei lahan osan tahan ka sasán, maibé sira sei ba merkadu atu sosa sira-nia nesesidade iha supermerkadu sira importante ita kontrola merkadu maka’as aviza ba sira, se imi inventa presu sasán tanba imi hatene povu iha osan ami sei fó sansaun ba imi.

Advertisement

Cesta Bázika ladún benefisia populasaun sira, maibé konsege ajuda dunik populasaun sira no ida bokur liu mak setór privadu sira ne’ebé ezekuta projetu ne’e. Fasil atu kritika maibé difisil liu atu haree solusaun ne’ebé di’ak liu.

HC : Buat ne’ebé sai garante mai ita iha futuru maka investimentu tenke di’ak.  Oinsá ita-nia haree kona-ba situasaun investimentu iha ita-nia rain?

RH : Rai ida-ne’e nunka trata investidór sira ho respeita no domin, tantu investidór nasionál no mós nasionál. Ha’u nunka haree rai-ida iha mundu hanesan ita. Governante sira, la’ós de’it Governu atuál, maibé dezde governu AMP kedas la konsege rezolve problema barak kona-ba foreign investment, problema terra no propriedade, problema autorizasaun ba projetu. Ezemplu problema ne’ebé sai piór liu mak Pelicam Paradise, Governu ignora tiha kompaña sira-ne’e, lahatene investimentu saida, la rezolve problema terra no propriedade no meu ambiente no problema seluk relasiona ho investimentu sira ne’e no ikus mai justifika no insulta tan ema katak osan laiha.

Ministru Justisa ida mai halo diálogu hetan solusaun halo akordu ruma, ministru seluk mai muda no halo akordu foun tanba dokumentu antes ne’e la vale, sekretáriu estadu meu ambiente foun mai muda buat hotu no halo estudu foun. Ita halimar liu, amadorizmu ho situasaun sira ne’e.

Timor laiha kredibilidade atu halo promosaun ba investimentu  estranjeiru. Tanba ne’e tenke haree ho di’ak Trade Invest nia problema, SERVE nia problema. 

Advertisement

HC: Ita haree katak esforsu Governu ida ne’e nian, liu-liu kuandu sira nomea embaixadór sira ba estranjeiru sira aposta polítika ida atu embaixadór sira-ne’e halo lobi polítika hodi lori investidór sira mai Timor. Ita haree ida ne’e oinsá bele ajuda?

RH : Embaixadór sira-ne’e iha esperiénsia polítika diplomátika, iha koñesimentu kona-ba ekonomia no iha koñesimentu esperiénsia kle’an kona-ba situasaun ita nia rain rasik. Sira atu halo promosaun iha ne’ebé, atu dada investidór mai kuandu situasaun hanesan ha’u temi iha leten?  Ambiente ba investimentu iha Timor piór liu iha Sudeste Aziátiku exetu Myanmar. Ita la dehan de’it ba Governu atuál tamba sira foin ukun tinan tolu.

HC : Ho ita-nia aplikasaun taxa ne’ebé ki’ik liu iha mundu kompara ho nasaun sira seluk, bele ajuda investidór sira mai investe iha TL?

RH :  Ita nia polítika tasa baixa ha’u mak hahú iha 2006 bainhira sei assume kargu nu’udar primeiru-ministru, ha’u ko’alia ho reprezentante FMI (IFundo Monetário Internacional) atu sira halo proposta ida kona-ba impostu iha Timor tenke tuun. Ikus mai sira entrega iha fulan-Janeiru-Fevereiru 2007 bainhira ha’u hahú ona ha’u nia kandidatura ba Presidente Repúblika. Dokumentu ne’e prontu no entrega ba iha Governu AMP no iha 2008 halo reforma sira ne’e hodi insentiva setór privadu sira. Ne’e de’it la sufisiente, iha problema seluk ho terra no propriedade, kréditu finanseiru, sistema bankária.

HC : saida tan maka presiza kria atu ajuda dudu investimentu iha rai-laran?

Advertisement

RH : Governu tau osan ba Banku Nasional Komérsiu Timor-Leste (BNCTL, sigla portugés) hanesan fali tau osan ba restaurant ida, $4 milloens kada tinan no agora hira ita lahatene. Governu tenke tau ka depózitu iha BNCTL tinan-tinan tenke to’o  milaun $500 no polítika Governu nia ho BNCT mak ida ne’e, tenke iha empréstimu ba setór produtivu, labele fó empréstimu ba sosa karreta, labele fó empréstimu ba halo projetu la hun-la dikin, maibé fó empréstimu ba agrikultura, pekuáriu, ortikultura no hadi’a uma.

Atu hamoris setór agrikultura no ortikultura hodi asesu di’ak ba kréditu nia jurus tenke ki’ik no fó subsídiu liu husi periodu de grasa atu sira iha biban hodi haboot sira nia investimentu.

HC : Ita haree mós katak ita nia setór privadu  balun mós halo investimentu daudaun. Ezemplu; produsaun bee-GOTA no ita rasik dehan investimentu ne’e di’ak, maibé problema mak aquase, aqua  mai husi li’ur nafatin?

RH  : Governu ita nian sira ne’e lahatene buat ida kona-ba ekonomia. Ita prodús bee, maibé ita la proteje ita-nia produsaun hodi husik bee husi li’ur tama mai. Embaixada sira iha Timor orgullu ho GOTA nia kualidade hanesan embaixada Amerika, sira hateten katak GOTA  prodús bee iha Timor nia kualidade estandar internasionál.

Oinsá mak Governu bele apoiu indústria nasionál iha Timor, dalan ida mak hatún folin eletrisidade. Ezemplu otél Timor selu $30,000 kada fulan. Ne’e karun demais no ita presiza adopta saida mak Mexico halo, investor ida mak fó servisu ba ema 50 nia impostu eletrisidade tun, no kuandu nia númeru traballadór aumenta signifika nia impostu ba eletrisidade tun liután. Governu halo ida-ne’e signifika Governu apoiu atu dudu setór privadu ne’e moris no hasae númeru empregu. (bit)

Advertisement

 

Kontinua Le'e
Advertisement
1 Komentariu

1 Comment

  1. Inocencio

    08/09/2021 at 1:28 PM

    Obrigado barak ba Dr. Ramos Horta nia pontu da vista sobre situasaun atual iha mundu inklui Timor-Leste.

    Bravo hatutan.com

Husik Hela Komentariu

Cancel reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Ekonomia

Governu Suspende Temporariamente Jogu Bola Guling

Published

on

Hatutan.com, (27 Marsu 2024), Díli- Inspetór Jerál do Jogu (IGJ, sigla portugés) hasai rezolusaun Nú.14/2024 de 20 de Março, hodi suspende temporariamente atividade jogu bola guling.

(more…)

Kontinua Le'e

Ekonomia

Kada Fulan, Timoroan Lori Millaun $5 bá Kompras iha Atambua

Published

on

Hatutan.com, (27 Marsu 2024), Díli-Prezidente  Kamara Komérsiu no Indústria Timor-Leste (CCI-TL, sigla portugés), Jorge Manuel de Araújo Serrano, hateten timoroan nia osan kada fulan purvolta  millaun $5-resin mak semo bá merkadu Atambua, Timor Osidentál hodi bá kompras produtu báziku sira, hanesan tomate, supermie, sutate, masako, sigaru, trigu, mina dapur nian, raupa ho seluk-seluk tan.

(more…)

Kontinua Le'e

Ekonomia

Vizita Surpreza Vise-PM bá SERVE, I.P, Diretór Ezekutivu Laiha Fatin Tanba Partisipa Kongresu ATCPTL

Published

on

Hatutan.com, (26 Marsu 2024), Díli—Vizita surpreza Vise-Primeiru-Ministru no Ministru Koordenador bá Assuntu Ekonómia no Ministru Turizmu no Ambiente, Francisco Kalbuadi Lay,  bá   Servisu Verifikasaun Emprezarial, Institutu Públiku (SERVE I.P), Tersa (26/03/2024), la bele simu hosi Diretór Ezekutivu SERVE,I.P, Florêncio da Costa Sanches tanba partisipa hela iha kongresu Assosiasaun Transporte Kontentóres Portu Timor-Leste (ATCPTL-sigla portugés).

(more…)

Kontinua Le'e
Advertisement

Trending