Connect with us
Pakote Ahi

Polítika

Prezidente Repúblika Promulga Alterasaun ba Dekretu-Lei Fundu Rezerva Seguransa Sosiál

Published

on

Hatutan.com, (15 Dezembru 2021), Díli—Liuhosi Dekretu-Lei n°55/2020, 28 outubru, Estadu Timor-Leste harii Fundu Rezerva Sosiál no define ninia modelu jestaun, iha ámbitu rejime kontributivu  foun iha Timor-Leste, Rejime Repartisaun no Fundu Rezerva.

Prezidente Repúblika, Francisco Guterres Lú Olo. Foto/Média PR.

Hafoin tetu situasaun ekonomia mundiál no indikadór ekonómiku no finanseiru, Konsellu Minstru deside foti medida balun, hodi hasa’e rendimentu ba karteira Fundu Rezerva Seguransa Sosiál, maibé ho risku kiik, atu nune’e, Fundu ne’e fó benefísiu beibeik ba sira ne’ebé kontribui fulan-fulan ba rejime kontributivu foun iha Timor-Leste.

Notísia iha Relasaun:Xefe Estadu Promulga Dekretu-Lei Ne’ebé Benefisia Família ho Rendimentu Kiik

“Alterasaun dahuluk ba Dekretu-Lei ida-ne’e hetan promulgasaun hosi Prezidente Repúblika iha 13 Dezembru 2021,” Komunikadu hosi Palásiu Prezidensiál Nicolau Lobato, Díli, (15/12/2021).

Advertisement

Rejime Kontributivu foun seguransa sosiál mak Rejime Repartisaun, obrigatóriu no kontributivu, atu hetan direitu ba benefísiu (prestasaun sosiál), traballadór tenki kontribui ba rejime (kontribuisaun sosiál).

Maibé, traballadór la kontribui mesak.  Fulan-fulan, hosi taxa kontributiva totál (10% hosi saláriu mensál tomak), entidade empregadora  kontribui ho  6%  no  traballadór kontribui ho 4%.

Nune’e, traballadór hotu-hotu no nia entidade empregadora kontribui fulan-fulan ba “karteira komún” (hothotu nian). Osan sira ne’ebé mak akumula iha karteira komún ne’e sei uza atu selu fulan-fulan ba, prestasaun imediata  ezemplu, selu subsídiu ba  maternidade no paternidade, ba sira ne’ebé sei servisu no kontribui hela  (jerasaun traballadór hanesan), selu pensaun traballadór reformadu sira-nian, ezemplu,  ema sira ne’ebé la servisu ona maibé kontribui ona ba rejime (jerasaun anteriór). 

Osan restu tinan-tinan, hafoin halo pagamentu sira temi iha leten, tama fali iha Fundu Rezerva ida atu garante nafatin sustentabilidade sistema nian. Bainhira kontribuisaun la to’ó atu selu prestasaun sosiál, bele foti osan hosi Fundu Rezerva ne’e. 

Diploma refere ba modelu jestaun Fundu Rezerva Seguransa Sosiál (RSSS) hatuur ho aspetu tuir mai: FRSS permite rai osan restu (saldu) hosi rejime kontributivu (kontribuisaun no prestasaun kada tinan), Verba hirak ne’ebé akumula iha FRSS iha futuru, atu selu loos de’it ba prestasaun sosiál ba ema ne’ebé mak kontribui ba Rejime Kontributivu.

Advertisement

Alende ne’e, FRSS pertense ba sistema seguransa sosiál, nune’e integradu iha perímetru orsamentu seguransa sosiál (OSS); FRSS ne’e autonómu no iha modelu rasik ba jestaun; Banco Central Timor-Leste (BCTL) mak responsável ba FRSS nia jestaun operasionál, liuhosi akordu ida ne’ebé sei asina ho  Institutu Seguransa Sosiál.

Jornalista: Vito Salvadór

Kontinua Le'e
Advertisement
Hakarak Hato'o Komentariu?

Husik Hela Komentariu

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Polítika

Taur Informa bá Ramos-Horta, Kazu Asidente iha Atambua Taka Ona

Published

on

Hatutan.com, (24 Jullu 2024), Díli—Eis Prezidente Repúblika, Jenerál reformadu Taur Matan Ruak informa bá Prezidente Repúblika (PR), José Ramos-Horta kona-bá asidente tráfiku iha Atambua provínsia Nusa Tenggara Timur (NTT), Indonézia hafoin fila hosi Rejiaun Administrativa Espesiál Oe-cusse-Ambeno (RAEOA), iha loron 22 fulan-jullu taka ona.

(more…)

Kontinua Le'e

Polítika

PN Preokupa Sigaru Illegál Nakonu iha TL

Published

on

Hatutan.com, (24 Jullu 2024), Dilí—Parlamentu Nasionál (PN) preokupa no husu Governu atu tau atensaun bá kontentór balun ne’ebé mak hatama sigaru la tuir dalan legál no oras ne’e nakonu iha Timor-Leste (TL).

(more…)

Kontinua Le'e

Polítika

Taur Matan Ruak Prontu Kolabora ho Auditoria Ne’ebé Xanana Inisia

Published

on

Hatutan.com, (24 Jullu 2024), Díli- Primeiru-Ministru  iha VIII Governu Konstitusionál,   Jenerál Reformadu Taur Matan Ruak,  prontu kolabora ho prosesu aauditoria internasionál ne’ebé IX Governu Konstitusionál lidera husi Primeiru-Ministru (PM) Xanana Gusmão  sei halo ho intensaun atu hadi’a jestaun institusionál hodi garante boa-governasaun.

(more…)

Kontinua Le'e
Advertisement

Trending