Connect with us
Pakote Ahi

Nasionál

Koligasaun Sosiedade Sivíl husu Ramos-Horta Tau Atensaun Sériu bá Asuntu Prinsipál 7

Published

on

Hatutan.com, (07 Setembru 2023), Díli- Koligasaun Sosiedade Sivíl no Governasaun Timor-Leste (KSSG-TL) husu Prezidente Repúblika José Ramos-Horta, tau atensaun sériu bá asuntu prinsipál hitu (7)  atu  Timor-Leste bele atinje dezenvolvimentu inkluzivu, kualidade edukasaun, saúde ne’ebé asesivel bá ema hotu, dezenvolvimentu inkluziva, promove diversidade, halo justisa besik bá ema sira marjinalizadu no halo kolaborasaun entre setór sira.

Koligasaun Sosiedade Sivíl no Governasaun Timor-Leste (KSSG-TL) hasoru malu ho Prezidente Repúblika José Ramos-Horta iha Pálasiu Prezidensiál, Díli, 07 Setembru 2023. Foto/Elio dos Santos da Costa

Asuntu prinsipál hitu (7) ne’e mak hanesan;

  1. Oportunidade Ekonómika sira fahe hanesan: Ami fiar atu kria ambiente ida-ne’ebé iha oportunidade ekonómiku ne’ebé asesivel ba sidadaun ida-idak, maske sira-nia background, estatutu Sosioekonómiku, ka fatin jeográfiku. Ida ne’e inklui polítika no aproximasaun sira ne’ebé enkoraja emprezariedade, formasaun vokasionál, no asesu ba kapitál ba komunidade sira transparénsia no akontabilidade.
  2. Kualidade Edukasaun Asesivel ba Ema hotu: Dezenvolvimentu inkluzivu ezije katak edukasaun (baziku no superiór) la’ós priviléjiu ida maibé direitu fundamentál ida Ami advoka ba polítika sira ne’ebé promove edukasaun ho kualidade asesivel no asesivel husi labarik sedu to’o edukasaun superiór, hodi asegura katak laiha ema ida mak husik hela. Ida ne’e inklui asegura asesibilidade iha eskola hotu-hotu, no dezenvolve programa integradu ida, kolabora ho Organizasaun Defisiénsia (DPOs) no Asosiasaun Defisiénsia, hodi suporta profesór sira ne’ebé aprende lian sinál báziku no braille. Ema liu-liu bainhira sira-nia eskola ka klase iha estudante tilun-diuk ka vizaun ne’ebé fraku.
  3. Kuidadu Saude ne’e universal no asesivel: Asesu ba kualidade kuidadu saúde nian mak hanesan komérsiu ida ba dezenvolvimentu inkluzivu. Ami ezije ba governu atu fó prioridade ba estabelesimentu sistema saúde ida-ne’ebé komprensivu no asesivel ne’ebé laiha ema ida-ne’ebé laiha asesu ba informasaun esensiál kona-ba alokasaun orsamentu anuál ba implementasaun DNAP, Persentajen husi orsamentu saúde jerál ne’ebé aloka ba servisu espesífiku defisiénsia sira hanesan liuhusi Saúde iha família no programa saúde mentál.
  4. Dezenvolvimentu inkluzivu labele hetan sein proteje ita-nia ambiente naturál. Ami enkoraja prátika sustentavel sira ne’ebé proteje ami-nia ambiente ba jerasaun agora no futuru. Ita presiza foka liu ba investimentu iha setór produtivu hanesan agrikultura, turizmu, ekonomia kor-azul, indústria prosesamentu no manufatura hanesan parte ida husi diversifikasaun ekonómika relasiona ho setór mina-rai no gás ne’ebé uza fundu mina-rai governu nian maizumenus 90%, tinan-tinan ba orsamentu estadu sei lori ba klif fiskál iha maizumenus tinan 10 husi agora.
  5. Ita tenke promove diversidade, igualdade no inkluzaun iha aspetu hotu-hotu iha ita-nia sosiedade. Ne’e imperativu katak lian husi ema-lubun ne’ebé marjinalizadu. Inklui minoria, feto, no komunidade LGBTQ+, rona tiha ona. Respeitu, no inklui iha prosesu foti desizaun.
  6. Halo justisa besik liu ba ema marjinalizadu no vulneravel sira: Falta kompriensaun kona-ba violénsia hasoru feto no labarik ho defisiénsia sira ne’ebé prevene sira atu asesu ba servisu legál no justisa. Tanba ne’e, asegura integrasaun direitu defisiénsia iha Planu Asaun Nasional foun kona-ba Violensia Bazeia ba Jeneru ne’e importante tebes. Alokasaun orsamentál ne’ebé sufisiente ba implementasaun DNAP 2021-2030 liuhosi Sekretaria Estadu Igualdade Jeneru no Inkluzaun no Ministeriu Justisa. Kapasitasaun ba Setor Justisa Kona-ba inkluzaun defisiénsia, inklui prosesu asesivel hanesan iha tradutór lian sinál iha Tribunal no informasaun asesivel iha sistema judisiáriu ne’e nu’udar nesesidade ida. No asegura prosesu asesivel ba ema hotu atu rekoñese evidénsia ne’ebé fornese husi testemuña sira ne’ebé iha defisiénsia vizaun ka ema tilun-diuk (la konsidera evidénsia ne’e inválidu iha sira-nia defisiénsia nia rai) ka wNomen vítima sira husi SGBV ne’e importante.
  7. Kolaborasaun entre setór sira: Atinji dezenvolvimentu inkluzivu presiza kolaborasaun entre ajénsia Governu, organizasaun sosiedade sivíl, empreza no komunidade sira. Ami promete atu serbisu hamutuk hodi dezenvolve no implementa polítika no inisiativa sira ne’ebé la’o ba oin iha ami-nia vizaun.

Liu husi nota konjunta Sosiedade Sivíl sira ne’ebé Hatuta.com  asesu hafoin KSSG-TL hasoru malu ho Prezidente Repúblika, mensiona dezenvolvimentu inkluzivu la’ós de’it imperativu ekonómiku ida, maibé obrigasaun morál no étika ida-ne’ebé asegura katak sidadaun hotu iha oportunidade hanesan atu moris-di’ak no kontribui bá sosiedade nia moris-di’ak.

Organizasaun sosiedade sivíl hamutuk 14 iha Timor-Leste iha Koligasaun Sosiedade Sivíl no Governasaun Timor-Leste (KSSG-TL) ne’ebé reprezenta grupu marjinalizadu sira hanesan Ema ho Defisiénsia, sobrevivente no vítima sira husi Violénsia Seksuál  Bazeia bá Jéneru,  Juventude, no Ema ho orientasaun seksuál oioin, identidade jéneru, espresaun no karakterístika seksuál, mai hamutuk hodi espresa nia kompromisu koletivu atu Timor-Leste bele iha dezenvolvimentu inkluzivu.

Tuir sensu 2015, ema na’in 38000 (3.2% hosi populasaun) iha defisiénsia. Análize demográfiku no Peskiza Saúde nian kona-bá foin-sa’e sira, ne’ebé hala’o iha tinan 2018, deskobre katak difikuldade barak liu bá mane no feto ho defisiénsia sira ne’ebé preokupa ho vizaun, tuir mai difikuldade atu la’o. Defisiénsia sira ne’ebé komún liu entre labarik no joven sira ho idade 0-19 mak defisiénsia mobilidade.

Advertisement

Governu Timor-Leste ratifika ona Konvensaun Nasoins Unidas nian kona-bá Direitu Ema ho Defisiénsia (DED) iha tinan 2011, ne’ebé hatudu katak atu proteje direitu no hadi’a ema ho defisiénsia sira-nia moris-di’ak no iha tinan 2019, Governu sei hala’o prosesu intensivu, partisipativu no inkluzivu hodi dezenvolve Planu Asaun Nasionál bá Defisiénsia (PAND) bá tinan 2021-2030 iha liña-ministru sanulu-resin-ida.

Maske ratifikasaun bá DED no estabelesimentu PAND, ema ho defisiénsia sira iha Timor-Leste hasoru dezafiu oioin, inklui asesu limitadu bá servisu públiku sira inklui transporte públiku; sistema justisa; espasu polítiku; edukasaun báziku no superiór; kuidadu saúde, reabilitasaun no referénsia ba servisu sira seluk; enerjia ekonómika no atividade emprezariál ki’ik sira; oportunidade empregu; no servisu sosiál sira. Estigma no diskriminasaun hasoru ema ho defisiénsia sira mós prevalente iha sosiedade.

“Koligasaun Sosiedade Sivíl no Governasaun iha Timor-Leste (CSG-TL) dezde tinan 2021 kontribui ona bá hadi’ak kondisaun ema ho defisiénsia sira-nian liuhusi fornese bá dahuluk, formasaun  komputadór ho software espesífiku Asesu bá Defisiénsia Laos Vizuál bá ema na’in 36 iha fulan-Setembru 2023, iha ne’ebé alumni na’in-neen (6) agora sai hanesan treinador atu kontinua formasaun,” mensiona iha nota imprensa KSSG-TL.

Kona-bá Sobrevivente no vítima sira husi Violénsia Seksuál no Bazeia ba Jéneru (SVVBJ), iha tinan 2021, Timor-Leste klasifika nasaun 128 hosi nasaun 187 iha Índise Inkualidade Jéneru ONU.

Iha Timor-Leste, SVVBJ nu’udar kategoria krime boot liu ne’ebé relata áa polísia, ho 59% hosi feto sira ne’ebé ho idade tinan 15-19 hetan violénsia husi parseiru íntimu pelumenus dala ida iha sira-nia moris.

Advertisement

Maske nune’e, númeru ida-ne’e reprezenta de’it parte ida husi kazu reál sira, tanba maioria ezemplu violénsia doméstika foin-sa’e sira trata informalmente no nunka relata ba ezekusaun lei tanba estigma, ta’uk, no falta konsiénsia kona-ba servisu apoiu ne’ebé disponivel. Sub-reportasaun ba insidente SGBV halo difisil atu avalia problema nia luan tomak.

La’ós de’it impaktu ba sobrevivente violénsia no sira-nia família, maibé SGBV atso inklui kustu sosiál no ekonómiku ne’ebé signifikativu, inklui poténsia labarik sira ne’ebé moris ho violénsia iha posibilidade boot liu atu sai sobrevivente sira ne’ebé hetan violénsia ka autór violénsia iha futuru.

Timor-Leste estabelese ona kuadru legál ida atu responde ba SGBV, inklui lei no polítika sira ne’ebé kriminaliza aktu hirak-ne’e. Liu-liu, nasaun ne’e ratifika ona Konvensaun kona-ba Eliminasaun Diskriminasaun hasoru Feto (CEDAW) no Konvensaun Direitu Labarik ratifika ona iha 2003 no Lei Protesaun Labarik iha 2022, no aprova ona Lei Kontra Violensia Domestika iha 2010.

Diretóra Ezekutiva Fokupers, Maria Fátima Pereira Guterres, bá jornalista sira hateten objetivu hasoru malu ho Prezidente Repúblika atu atualiza informasaun sira ne’ebé sira-nia parte halo hanesan parseira konsorsiu organizasaun lubuk ida, La’o Hamutuk, Fokupers, Arkuiris AHMDTL husi organizasaun defisiente nian.

“Ami ko’alia kona-bá progresu lubuk ida ne’ebé durante ne’e hetan apoiu liu husi fundus Norwegia nian, no mós dezafiu balun ne’ebé ami koko hato’o ba Xefe Estadu atu bele hadi’a di’ak liu tan iha futuru ho kolaborasaun hamutuk ho parte hotu-hotu inklui sosiédade sivil no mós governu.” Hateten Maria Fátima Pereira Guterres .

Advertisement

Fundus orsamentu ne’ebé durante ne’e hetan tinan hitu, no ba ida ne’e tama ona iha faze dala neen ninian kontinuasaun husi fundus orsamentu Norwegia ninian ne’e fokus liu ba iha igualdade jéneru no mós inkluzaun sosiál ninian.

Tanba ne’e mak reprezentante sira husi organizasaun sira ne’ebé servisu ba asuntu igualdade jéneru liu-liu ba sobrevivente sira no mós kolega sira husi LGBT ho kolega sira husi ema ho defisiénsia.

Nia subliña nu’udar organizasaun sira ne’ebé kompromete ba dezenvolvimentu inkluzivu husu ho respeitu Prezidente Repúblika  nia administrasaun tenke fó prioridade bá prinsípiu sira ne’ebé esplika ona iha deklarasaun konjunta ida-ne’e.

Organizasaun sosiedade sivíl 14 ne’ebé halibur hamutuk iha KSSG-TL mak hanesan Asisténsia Legal Feto no Labarik (ALFeLa), Associacaon Chega Ba Ita (ACBIT), Associação Halibur Deficiência Matan Timor Leste (AHDMTL), Arcoiris Tinor-Leste, Casa Vida, Foin Sa’e Unidade Dezenvolve Futuru (FUNDEF), Forum Komunikasaun ba Feto Timor-Leste (Fokupers), Judicial System Monitoring Program (JSMP), La’o Hamutuk, Klibur Defisiensia Tilun Timor-Leste (KDT-TL), Psychosocial Recovery & Development in East Timor (PRADET), Mane Ho Visaun Foun (MHVA), Ra’es Hadomi Timor Oan (RHTO), Yayasan Humanis dan Inovasi Sosial (Affiliated with Hivos).

Jornalista: Vito Salvadór

Advertisement

 

 

Kontinua Le'e
Advertisement
Hakarak Hato'o Komentariu?

Husik Hela Komentariu

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Nasionál

Sei Foti Hotu Veíkulu Estadu Ne’ebé Estasiona iha Kargu Xefia Sira-Nia Uma

Published

on

Hatutan.com, (26 Abríl 2024), Díli-Ekipa fiskalizasaun konjunta sei bá foti obrigatóriu veíkulu (karreta ho motór)  Estadu nian ne’ebé durante ne’e estasiona iha utilizadór sira-nia rezidénsia privadu.

(more…)

Kontinua Le'e

Nasionál

Papél Mídia Importante Hodi Kontribui bá Prezerva Memória Pasadu

Published

on

Hatutan.com, (24 Abríl 2024), Díli-Centro Nacional CHEGA! Institutu Públiku (CNC, I.P) konsidera mídia ka jornalista sira-nini papél importante tebes atu bele halo kobertura kona-bá akontesimentu sira istóriku hodi bele kontribui bá prezerva memória sira pasadu nian.

(more…)

Kontinua Le'e

Nasionál

Posibilidade Governu Aprezenta Kandidatu Foun Komisáriu CAC

Published

on

Hatutan.com, (23 Abríl 2024), Díli– Vise-Ministru Asuntu Parlamentár,  Áderito da Costa Hugo, informa proposta Lei, 2ª alterasaun bá Lei n°8/2009, 15 de jullu kona-bá Komisaun Anti-Korrupsaun (CAC siglá portugés), aprova  final global ona iha Parlamentu Nasionál iha loron 22 fulan-Abríl,  ho nune’e, Governu sei haree fali timoroan feto ka mane ne’ebé prenxe rekizitu hodi kandidatu  bá komisáriu CAC atu aprezenta bá Parlamentu Nasionál hodi hakat bá eleisaun.

(more…)

Kontinua Le'e
Advertisement

Trending