Connect with us
Pakote Ahi

Defeza & Seguransa

Espesialista Superiór Na’in-neen Preparadu ba Misaun Laboratorial, Ministru Justisa “Kuríje” Knaar PCIC

Published

on

Hatutan.com, (07 Janeiru 2022), Díli—Governu liuhosi Ministériu Justisa (MJ), no Policia Ciêntífica Investigação Criminál (PCIC), iha sexta, 07 Janeiru, ofisialmente hala’o tomada-de-pose ba membru espesialista superiór na’in-neen, ne’ebé preparadu atu hala’o misaun iha área laboratóriu. 

Ministériu Justisa (MJ), no Policia Ciêntífica Investigação Criminál (PCIC), ofisialmente hala’o tomada-de-pose ba membru espesialista superiór na’in-neen, ne’ebé preparadu atu hala’o misaun iha área laboratóriu, iha salaun MJ, Sesta (07/01/22). Foto/Hatutan.com.

Diretór PCIC, Vicente Fernandes e Brito, justifika, serimónia tomada-de-pose ba espesialista superiór na’in-neen ne’e, nu’udar karreira espesiál, espesialista ba iha PCIC.

Notisia iha Relasaun:PCIC Rejista Keixa 38, Maiória Krime Furtu Agravadu

Profisionais na’in-neen ne’e, sei integra iha laboratóriu investigasaun siéntífica ba investigação kriminál ninian, nu’udár unidade ne’ebé fó apoiu ba PCIC nia investigasaun kriminál.

Advertisement

“Sira sei ezerse kompeténsia hanesan peskiza, rejista, rekolla no trata restrinjius no realiza perisus diversus mak hanesan, biolójia, dokumentu, toxikolojia, sena do krime, informátika no finanseira kontabilístika,” Diretór PCIC, Vicente Fernandes e Brito, hateten iha salaun MJ, Sesta (07/01/22).

Iha lei orgánika PCIC, konfigura no enkuadra mós Laboratóriu Policia Cientifica (LPC), ne’ebé kompete atu dezenvolve no implementa tipu operísia foun, divulga informasaun tékniku siéntifiku ne’ebé revela pertinente, perante senáriu foun, kriminalidade. Emite pareseis, no presta asesoria téknika sientifíka, tuir kompeténsia no laiha aglomíniu siénsia forensas ho servisu sira seluk ne’ebé legalmente atribuidu.

Laboratóriu polisia sientífika, bele rekorre kolaborasaun ho laboratóriu seluk, ka servisu espesialidade no kolabora ho entidade ofisiál sira, iha ámbitu atu fó satisfasaun ba pedidu sira ne’ebé solisita hosi autoridade judisiáriu, no órgaun polísia kriminiál.

Diretór PCIC ne’e dehan, rekrutamentu ida-ne’e, inisialmente, estabelese planu formativu ida ho objetivu atu proporsiona espesialista superior estajiádu iha kontextu integrasaun, plena iha kultura organizasionál PCIC ne’ebé asenta iha koñesimentu báziku no ordenamentu jurídiku timorense.

Haktuir ba dekretu governu númeru 05/2015, iha 03 jullu, ne’ebé aprova regulamentu kona-bá formasaun no estájiu ba espesialista sira laboratóriu polisia siéntífika nian.

Advertisement

Ho aprovasaun ba regulamentu ida ne’e, bazeia mós ba despaixu hosi diretór nasionál, iha 11 fevereiru 2020, ne’ebé aprova oráriu planu formasaun inisiál ba espesialista superior na’in-neen ho maneira konstitui konsellu estájiu ne’ebé kompostu hosi elementu sira mak hanesan, diretóra estájiu na’in-ida, koordenadór tékniku pedagójiku na’in-ida, orientadór estájiu iha área biolojia no toxikolojia, na’in-ida, no dijitál forénsia ho kontabilidade finanseira na’in-ida.

“Ekipa ida ne’e, enkarregadu halo tarefas, koordenasaun, supervizaun, no akompañamentu iha faze estájiu profisionál, de ingresa espesialista superiór na’in-neen, iha kareira espesiál, espesialista investigasaun siéntifika de investigasaun kriminál,” diretór PCIC ne’e esplika.

Tuir lei, formasaun no estájiu profisionál, sai nu’udár kondisaun ida obrigatóriu, hodi permite ingresu ba karreira, iha konta espesial ba laboratóriu nian, ne’ebé nia durasaun konjunta la inferior hosi tinan ida.

Alende ne’e, konsellu estájiu mós, tenke informa ba diretór nasionál PCIC, kada trimestrál kona-bá progresu hirak ne’ebé alkansa ona, no informasaun seluk ne’ebé maka mostra importante, hodi asegura komprimentu ba artigu 06, dekretu governu nian, 05/2019, iha 03 jullu.

Ministériu Justisa (MJ), no Policia Ciêntífica Investigação Criminál (PCIC), ofisialmente hala’o tomada-de-pose ba membru espesialista superiór na’in-neen, ne’ebé preparadu atu hala’o misaun iha área laboratóriu, iha salaun MJ, Sesta (07/01/22). Foto/Hatutan.com.

Planu ba formasaun inisial, ka estájiu espesialista ba superiór na’in-neen ne’e, aprova iha 21 janeiru 2020, hodi determina komponente formativa ne’ebé maka komprendida iha faze avaliativa rua, mak hanesan, primeiru, avaliasaun formasaun inisial, no segundu, avaliasaun finál estájiu, ka formasaun espesializada.

Iha formasaun inisial ne’e, organiza ho matéria dixiplina hamutuk hitu, ho baze jurídika iha lingua Portugéza. Matéria ho baze jurídika ne’e, dezenvolve diretamente iha laboratóriu PCIC nian, ne’ebé ho akompañamentu no supervizaun hosi respetivu orientadór sira estájiu nian.

Advertisement

Iha periodu formasaun ida ne’e, posivel, komprova duni esforsu, dedikasaun no interese ne’ebé hatudu hosi estajiádu sira, ne’ebé koloka iha prosesu aprendijazen.

Tuir loloos, formasaun ba espesialista superior na’in-neen ne’e, atu hala’o iha iha Portugál no Repúblika Populár Xina, maibé ho situasaun sira markadu hosi pandemia COVID-19, ikus mai, formasaun ne’e hala’o de’it iha rai-laran, liuhosi koolaborasaun rekursu no kooperasaun servisu, ho organizmu sira mak hanesan, Cámara de Contas, Autoridade Nacional de Comunicação, no Laboratório Nacional de Saúde.

Hanesan estabelese ona iha protokolu ne’ebé mak asinadu ho Laboratóriu Nasionál Saúde, Autoridade Nacional Comunicação, iha Ministériu Transportes no Telekomunikasaun, fó enfáze ida katak faze estájiu profisionál iha ámbitu formasaun espesializada, nia objetivu prinsipál maka, proporsiona formandu sira, bele kontaktu direta no akompaña, ligadu ba atividade prátika sira iha servisu no organizmu sira ne’ebé, enkuadra bá.

Tuir relatóriu hosi hosi responsável servisu no organizmu sira hanesan Cámara de Contas, ANC, no Laboratóriu Nasionál Saúde katak, formasaun espesializada ne’e, devidamente avalia ona, no tuir kritériu ne’ebé brevemente estabelesidu, hodi indika katak, espesialista superior sira nain-neen ne’e, hetan susesu totál.

PCIC hanesan korpu superiór polisia kriminál, sei dedika aan eskluzivamente hodi auxilia ba realizasaun justisa penál. PCIC sei deteta, prevene, investiga krime sira ne’ebé mais gráven no kompleksu.

Advertisement

Misaun ida ne’e difísil, maibé PCIC preparadu no kontinua empeña iha vertente kapasitasaun rekursu ba profisionál sira, ho akizisaun ekipamentu foun, tékniku sira, siéntífiku hodi atende no servi sidadaun sira.

Durante funsionamentu, PCIC hatudu ona nia empeñu, dedikasaun, no kapasidade iha rezolusaun, no kuaze atu hakat liu difikuldade sira ne’ebé mosu loro-loron, respeitu ba investigasaun kriminál, iha ámbitu deskoberta krime ho nia ajente sira.

Iha fatin hanesan, Ministru Justisa (MJ), Manuel Cárceres da Costa, konsidera simu kna’ar hanesan ema espesialista, la’ós atu loko aan,  maibé presija haraik aan hodi dada simpatia hosi sosiedade.

“Ba ita-boot na’in-neen, simu kna’ar foun la’ós atu loko aan dehan hau espesialista. Ita loko aan, ema hewai ita, ema hadook aan hosi ita. Nu’udár espesialista, atu manán simpatia, atu manán profisionalizmu ne’ebé di’ak liu ba future tenke hakraik aan. Hakraik aan, la’ós atan ba ema. Hakraik aan, atu habelar, Haluan ita nia influensia profisionál, no ikus fó susesu ba ita, susesu ne’ebé mak ita la mehi. Tanba ida-ne’e, ba ita-boot na’in-neen, todan boot ida,” Ministru ne’e akonsella.

Ministru Justisa “Kuríje” Knaar PCIC

Advertisement

Ministru Justisa, Manuel Cárceres. Foto/Media MJ

Ministru Justisa (MJ), Manuel Cárceres da Costa mós kuríje katak, kna’ar loloos hosi Policia Ciêntífica Investigação Criminál (PCIC) nian, la’ós atu atende fali kazu asidente tráfegu, ne’ebé komunidade keixa, maibé PCIC nia kna’ar atu halo investigasaun ba kazu krime sira ne’ebé mak kompleksu.

Ministériu Justisa ne’ebé tau-matan mós ba PCIC, husu atu labele egoista ho sasán ne’ebé Estadu atribui. PCIC presija loke kooperasaun ne’ebé luan ho Polisia Siéntífika Investigasaun Kriminál (PNSIK). Maibe, ida-idak tenke la’o tuir korridór lei, hodi halo tuir ninia kompeténsia rasik.

“Hakarak apela, ohin ba oin, sé sidadaun ruma mak xoke ema no halai mai PCIC, favór lori nia ba entrega iha Polisia Nasionál Timor-Leste, la monu ba kna’ar PCIC nian, atu investiga asidentes rodoviárias. PCIC nia kna’ar atu investiga krime sira ne’ebé kompleksu. Krime sira ne’ebé ho kakutak de’it, ho matan de’it, ho neon de’it, ita labele haree,” Manuel Cárceres da Costa, apela.

PCIC ninia servisu maka, rezolve kazu krime ho atitude ne’ebé siéntífika, halao ho análiza siéntifíka hodi bele haree no identifika. Sé fen-la’en baku-malu halai ba keixa iha PCIC, kaer sira, lori ba entrega iha polisia, labele tau iha PCIC, nune’e bele evita interpretasaun oioin kona-bá kna’ar PCIC ninian.

Governante ne’e mós husu ba Procuradória Gerál da República (PGR), katak, bainhira atu halo delegasaun ba kompeténsia ruma ba iha investigasaun kriminál ninian, tenke, fó tuir ida-idak nia kompeténsia, tanba bele kria konfuzaun ba Polisia Siéntífika Investigasaun Kriminál (PNSIK) ho Policia Ciêntífica Investigação Criminal (PCIC)  rasik.

Ministru Manuel, fó hanoin ba dirijente sira PCIC nian katak, oras ne’e imajen PCIC nian ladun di’ak iha sosiedade nia leet.

Advertisement

Nune’e, governante ne’e rekoñese sala ida ne’e, tanba la halo desiminasaun lei kona-bá kriasaun PCIC nian bai ha komunidade.

“Tanba ida ne’e, apela diretór jerál, ho dirijentes PCIC hotu-hotu, halo favor, haka’as aan, halo desimisaun ba kuadru normativu ne’ebé regula PCIC ninia servisu,” Nia husu.

Artigu 143 Konstituisaun RDTL fó dalan, tanba ko’alia kona-bá ajente ba seguransa sira, no la temi de’it PNTL.

Jornalista: Rogério Pereira Cárceres

Advertisement
Kontinua Le'e
Advertisement
Hakarak Hato'o Komentariu?

Husik Hela Komentariu

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Defeza & Seguransa

Forsa Konjunta Preende Tabaku Pohon Sagu Kaixa 320 iha Tasi-Tolu

Published

on

Hatutan.com, (19 Abríl 2024), Díli—Forsa konjunta kompostu hosi Polisia Nasionál Timor-Leste (PNTL) liuhosi Departamentu Investigasaun Kriminál (DIK), Servisu Informasaun Polisia (SIP), FALINTIL Forsa Defeza Timor-Leste (F-FDTL) liuhosi Unidade FALINTIL (UF) no Servisu Nasionál Intelijénsia (SNI), halo apreensaun bá evidénsia tabaku ho marka Pohon Sagu hamutuk kaixa 320 iha área Tasi-tolu, Díli.

(more…)

Kontinua Le'e

Defeza & Seguransa

Komandu PNTL Distribui Karreta 47 bá Munisípiu no Unidade Sira

Published

on

Hatutan.com, (18 Abríl 2024), Díli—Komandu Polísia Nasionál Timor-Leste (PNTL) iha Kinta 18 Abríl distribui tán karreta unidade hamutuk 47 bá komandu munisípiu 12, Rejiaun Administrativa Espesiál Oecusse Ambeno (RAEOA), Unidade Espesiál Polísia (UEP), Unidade Polísia Marítima (UPM) ho Unidade Patrullamentu Fronteira (UPF).

(more…)

Kontinua Le'e

Defeza & Seguransa

Vizita Papa Francisco, Seguransa Preparadu no Garantidu

Published

on

Hatutan.com, (16 Abríl 2024), DíliIX Governu Konstitusionál garante sei fó seguransa másimu durante loron tolu vizita Papa Francisco iha Timor-Leste (TL).

(more…)

Kontinua Le'e
Advertisement

Trending