Connect with us
Pakote Ahi

Nasionál

Negosiasaun Fronteira Terrestre TL-RI Atinje 90%

Published

on

Hatutan.com, (21 Janeiru 2022), Díli—Negosiadór prinsipál ba delimitasaun Fronteira Marítima (FM) ho Fronteira Terrestre (FT), Kay Rala Xanana Gusmão, hamutuk ho ekipa atualiza ba Komisaun B Parlamentu Nasionál (PN), katak prosesu no progressu negosiasaun Fronteira Terrestre Timor-Leste (TL) ho Repúblika Indonézia (RI), atinje ona 90%.

Negosiadór prinsipál ba delimitasaun Fronteira Marítima ho Fronteira Terrestre (FT), Kay Rala Xanana Gusmão, hamutuk ho ekipa atualiza ba Komisaun B Parlamentu Nasionál (PN), Sesta (21/01/2022). Foto/Espesiál.

Atualizasaun ne’e, tanba Negosiadór prinsipál  ho ekipa hetan konvite hosi Komisaun B, atu bele esklarese no atualiza mós prosesu sira ne’ebé durante la’o, nune’e deputadu sira bele hatene.

“Nonook, laiha perguntas no respostas. Atu esklarese de’it katak, komisaun B nia Prezidente mak señor Somotxo, konvida ami hosi ekipa gabinete fronteiras marítimas, atu mai fó hatene saida mak la’o daudaun ona, saida mak sei halo no saida mak halo tiha ona,” Kay Rala Xanana Gusmão, hateten ba jornalista sira, hafoin audiénsia ho Komisaun B, iha PN, Sesta (21/01/2022).

Kay Rala Xanana Gusmăo, esklarese katak  komisaun B ninia papél mak haree kona-bá politika esterna, defeza ho seguransa.

Advertisement
Monta Publisidade

Nune’e, presija duni atu akompaña bebeik asuntu sira kona-bá fronteira tasi ho rai-maran nian, ne’ebé mak sai parte ba Timor-Leste nia direitu.

“Tanba ne’e mak, presija akompaña didi’ak negosiasoens fronteira terrestre ho marítima, maka bolu ami mai, ohin ami aprezenta tiha ona. Ne’ebé ami fó hatene tiha ona,” Xanana hateten tán no lakohi atu iha pergunta hosi jornalista sira.

Prezidente Komisaun B, José Agostinho Sequeira “Somotxo”, esplika durante audiénsia diskute pontu situasaun kona-bá servisu sira ne’ebé hala’o ona hosi komisaun delimitasaun definitiva fronteira marítima, ne’ebé lidera hosi Xefe negosiadór Kay Rala Xanana Gusmăo, tanba ratifika ona akordu fronteira marítima entre Timor-Leste ho Austrália.

“Ho parte ida-ne’ebé hanesan importante bá ita-nia rain fronteira terrestre ho fronteira marítima,” José Agostinho Sequeira “Somotxo”, haktuir.

Negosiasaun Fronteira Terrestre ho RI Atinje 90%

Advertisement
Monta Publisidade

“Konabá prosesu negosiasaun sira ba iha fronteira terrestre Fronteira terrestre mak hanesan iha Mota-ain bá Mota-masin, ne’e problema hotu ona. Konfuzaun balun iha markasaun sira-ne’ebé uluk tau, mais ida-ne’e la’ós problema boot. Kona-bá Oe-cusse, problema hotu-hotu rezolvidu, so Citrana, Naktuka ligadu bá fatuk Sinai, ne’e mós negosiasaun la’o tiha ona kuaze 90%,” Somotxo, hateten.

Durante esnkontru ne’e atu ko’alia segmentu Naktuka hanesan negosiasaun foun entre Indonézia ho Timor-Leste, hahú hosi Batugade bá Ataúro, Ataúro bá Jaco, no bainhira hahú negosiasaun foun  sei  kontinua lidera hosi Kay Rala Xanana Gusmão.

“Konserteza tanba servisu ne’ebé Estadu fó bá Maun Boot Xanana seidauk konklui. Tanba ne’e maka fronteira marítima konklui tiha ona, agora fronteira terrestre entre Timor-Leste ho Indonézia,” nia subliña.

Komisaun B konsidera negosiasaun  entre Timor-Leste ho Indonézia tenki hahú agora, tanba ne’e kualkér negosiasaun tenki prepara an, prepara ninia argumentu ne’ebé la’ós atu fó sai agora.

“Ida-ne’e mak seidauk determina, mais negosiasaun ne’e la’o hela hanesan komisaun konsiliadora ne’e la’o hela, tanba ne’e mak kuaze ita konklui ona fronteira terrestre,” nia dehan tán.

Advertisement
Monta Publisidade

Parte Komisaun B mós haree katak, problema  fatuk Sinai ne’ebé hanesan Indonézia konsidera dehan, la hakerek iha konstituisaun RDTL, maibé liu hosi plataforma kontinentál, Oe-cusse ne’e to’o iha ne’ebá, maski tuir konstitusaun TL nian la sita fatuk Sinai ka illa ruma iha parte Oe-cusse.

“Ida-ne’e mak sira kestiona, maibé la’ós problema boot. Tanba fatin ne’e uluk kedan povu Indonézia ho povu Oe-cusse konsidera hanesan fatin bá kultura rituais, sira halo serimónia rituais iha fatin ne’e,” nia konta tuir.

Jornalista: Rogério Pereira Cárceres

Advertisement
Monta Publisidade

Nasionál

Estadus Unidus Hili Timor-Leste Parseria bá Inisiativa Dezenvolvimentu Demokrátiku

Published

on

Hatutan.com, (31 Marsu 2023), Díli-Administradór hosi Estadus Unidus nia Ajénsia bá Dezenvolvimentu Internasionál (USAID, sigla ingles), Samantha Power anunsia katak Timor-Leste selesiona nu’udár nasaun parseiru ida entre sia (9) bá inisiativa Parseria bá Dezenvolvimentu Demokrátiku (PDD, sigla ingles) durante loron dahuluk iha Simeira bá Demokrasia 2023.

(more…)

Kontinua Le'e

Nasionál

Prezidente Repúblika Husu Komunidade Apreende Hamutuk Ho Voluntáriu Sira Hosi Peace Corp

Published

on

Hatutan.com, (30 Marsu 2023), Díli—Prezidente Repúblika (PR), José Ramos-Horta husu bá Timor oan sira atu apreende hamutuk ho Voluntáriu sira hosi grupu Korpu da Pás (Peace Corp) hosi Amérika atu dezenvolve dezenvolve komunidade, suku no aldeia.

(more…)

Kontinua Le'e

Nasionál

Proposta Alterasaun Lei Kona-bá Kriasaun CAC Tenke Haree bá Interese Estadu

Published

on

Hatutan.com, (29 Marsu 2023), Díli-Senior Managament Comissão Anti-Corrupção (CAC) kompostu hosi Komisáriu Sérgio Hornai, Komisáriu Adjuntu Alexandre Freitas, Augosto Castro, Luis Sampaio ho asesor sira hosi CAC husu bá Parlamentu Nasionál (PN) atu tetu ho prudente no haree bá interese Estadu bainhira halo alterasaun Lei Nu.8/2009 15 Jullu, kona-bá kriasaun CAC.

(more…)

Kontinua Le'e
Advertisement Monta Publisidade

Trending