Connect with us

Nasionál

Dekretu-Lei Valór Mínimu ba Pensaun Invalidés no Ferik-Katuas Aprovadu

Published

on

Hatutan.com, (25 Maiu 2022), Díli—Konsellu Ministru (KM) aprova projetu Dekretu-Lei valór mínimu ba pensaun invalidés no ferik-katuas, Pensaun Sosiál no kria Sistema Verifikasaun ba Inkapasidade sira, ne’ebé aprezenta hosi Vise-Primeira-Ministra no Ministra Solidariedade Sosiál no Inkluzaun, (MSSI) Armanda Berta dos Santos.

Reuniaun KM. Foto/Média MPKM.

Dahuluk mak projetu Dekretu-Lei ne’ebé aprova valór mínimu ba pensaun invalidés no ferik-katuas.

Lee Mós: Dekretu-Lei ba Aprovasaun Konstituisaun Fundu Rezerva Seguransa Sosiál iha Ona

Objetivu hosi proposta ne’e atu garante valór mínimu pensaun invalidés no ferik-katuas, iha ámbitu rejime kontributivu seguransa sosiál nian, bazeia ba karreira kontributiva traballadór sira nian.

Advertisement

“Nune’e, objetivu maka atu garante katak pensaun sira ne’e, hosi rejime kontributivu, nunka sei iha valór ida-ne’ebé ki’ik duké pensaun sosiál sira, hodi nune’e bele valoriza esforsu kontributivu traballadór sira nian,” Hatutan.com sita komunikadu.

Daruak maka projetu Dekretu-Lei ne’ebé aprova Pensaun Sosiál.

Prestasaun sosiál foun, ne’ebé kria hosi diploma ida-ne’e, ho karáter pensaun sosiál ida no la’ós subsídiu, objetivu maka atu asegura rendimentu ida mínimu ne’ebé dignu ba ema hotu ne’ebé presiza liu, tanba laiha rendimentu seluk no iha situasaun ferik-katuas ka invalidés.

Pensaun sosiál ida-ne’e sei substitui Subsídiu Apoiu ba Ferik-Katuas no Inválidu sira (SAII), hodi halo sistema seguransa sosiál sai justu liután.

Ho alterasaun lejizlativa ida-ne’e pretende alterasaun sira tuirmai ne’e:

Advertisement
  • Muda konseitu, hosi subsídiu ba pensaun sosiál;
  • Altera ámbitu pesoál hodi inklui traballadór sira ne’ebé inklui iha sistema kontributivu, maske laiha direitu ba pensaun;
  • Ajusta valór prestasaun nian, hodi garante katak valór pensaun nian la ki’ik liu duké limite liña pobreza internasionál nian;
  • La permite akumulasaun ho rendimentu seluk ba benefisiáriu foun;
  • Altera periodu ba pagamentu sira, hosi pagamentu semestrál ba pagamentu mensál;

Datoluk maka projetu Dekretu-Lei ne’ebé kria Sistema Verifikasaun ba Inkapasidade sira.

Objetivu hosi projetu ne’e maka atu kria sistema ida hodi halo verifikasaun ba situasaun inkapasidade ba efeitu atribuisaun prestasaun sosiál nian. Ho diploma ida-ne’e, define prosedimentu administrativu ba verifikasaun téknika iha situasaun inkapasidade.

Servisu Verifikasaun Inkapasidade hanesan instrumentu tékniku espesializadu ida, kompostu hosi meius téknikus no materiais, ne’ebé  sei funsiona iha servisu integradu iha Institutu Nasionál no Seguransa Sosiál (INSS): servisu perísia médika no servisu apoiu administrativu.

Jornalista: Vito Salvadór

Advertisement
Continue Reading
Advertisement
Click to comment

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Nasionál

FONGTIL Preokupa ‘Korruptór’ Kalumban Mali, Fujitivu Husi Indonézia Hetan Protesaun iha Timor-Leste

Published

on

By

Hatutan.com, (09 Marsu 2026), Díli– Forum Organizasaun Noun Governamentál Timor-Leste (FONGTIL)  preokupa situasaun ‘kurruptór’ Kalumban Mali sai hanesan fujitivu ka DPO (Daftar Pencarian Orang) Prokuradoria NTT ho Prokuradoria Jerál Repúblika Indonézia nian dezde tinan 2016 ne’ebé hetan protesaun iha Timor-Leste.

(more…)

Continue Reading

Nasionál

Ramos-Horta Alerta Prepara Kondisaun Hasoru Krize Ekonómia Globál

Published

on

By

Hatutan.com, (05 Marsu 2026), Díli–  Funu iha Médiu Oriente entre Amerika hamutuk ho Izraél hasoru Iraun sei afeta ekonomia global, tanba ne’e, Prezidente Repúblika, José Ramos Horta, alerta ona bá Govenrnu  prepara osan husi  fundu soberanu   hodi asegura importasaun ai-han no proteje povu, liu-liu sira ne’ebé kiak liu bainihra mosu  krize ho folin mdrkadu global ne’ebé aas no karun.

(more…)

Continue Reading

Nasionál

Funu iha Médiu Oriente Nia Impaktu Bele Alastra Mai Timor-Leste

Published

on

By

Hatutan.com, (04 Marsu 2026), Díli-Ministru Petroleu no  Rekursu Minerál (MPRM), Francisco da Costa Monteiro, hateten funu iha Médiu Oriente to’o fulan oin nia  impaktu bele alastra mai Timor-Leste hodi fó influensia ba presu konbustivel,  mós impaktu maka’as ba iha ekonomia mundiál.

(more…)

Continue Reading

Trending