Connect with us
Pakote Ahi

Polítika

Estadu Presiza Rekoñese ACBN Nu’udár Forsa Espesiál FALINTIL

Published

on

Hatutan.com, (16 Agostu 2022), Díli- Prezidente Partidu Sosialista Timorense (PST) no Asosiasaun Kombatente Brigada Negra (ACBN, sigla portugés), Avelino Coelho, husu bá Prezidente Repúblika (PR), José Ramos-Horta, atu halo revizaun bá dekretu prezidensiál númeru 51, artigu 6 hodi rekoñese mós ACBN nu’udár forsa espesiál FALINTIL ne’ebé fó mós kontribuisaun iha forsa armada bá libertasaun nasionál.

Prezidente ACBN, Avelino Coelho hala’o enkontru ho Komandante FALINTIL, Taur Matan Ruak ho Saudozu Sub-Xefe Estadu Maior FALINTIL, David Alex “Daitula” ho FALINTIL sira seluk tan iha tempu luta bá libertasaun nasionál. Foto/Dok.ACBN

Avelino Coelho bá jornalista sira iha Palásiu Prezidensiál, Tersa (16/08/2022), klarifika katak objetivu ne’ebé lori ACBN hasoru malu ho Prezidente Repúblika mak hato’o sentidu solidariedade bá inisiativa ne’ebé Xefe Estadu halo daudauk kona-bá fraternidade umana, enkontru lubun ne’ebé halo ne’ebé nesesáriu bele dezenvolve pás no estabilidade hodi hatuur Timor-Leste nu’udár mós Estadu ho imajen di’ak iha rejiaun no mós iha mundu.

ACBN hato’o mós proposta balun kona-bá estatutu ACBN nian tanba ACBN nu’udar mós forsa espesiál FALINTIL ne’ebé Komandante em-Xefe FALINTIL, Kay Rala Xanana Gusmão mak orienta no ACBN nia fundasaun ho estabelesimentu mak hala’o kna’ar gerrilla urbana, nu’udár instrumentu atu kontribui bá libertasaun nasionál.

“Ami haree katak iha dekretu Prezidensiál númeru 51 ladauk hatuur ACBN nu’udár organizasaun ne’ebé integradu iha estrutura FALINTIL nian, Asosiasaun Sosialista Timor (AST) no mós organizasaun sira seluk, hanesan OJETIL, RENETIL ho sira seluk tan ne’ebé iha artigu 6 aline f lei estatutu kombatente ninian prevee hela iha ne’ebá,” Avelino Coelho hateten.

Advertisement

Atu define kona-bá graus, entaun iha dekretu Prezidensiál temi tiha ona brigada soke, brigada vermella, maibé parese tanba lapsu karik haluha tiha ACBN no dalaruma sira ne’ebé momentu prepara dekretu Prezidensiál bá Prezidente Repúblika anterior asina karik la hatama.

ACBN entrega materia sira ne’ebé durante ACBN utiliza iha tempu rezisténsia bá Komandante Em-Xefe FALINTIL, Kay Rala Xanana Gusmão. Foto/dok.ACBN

ACBN ko’alia ho Prezidente Repúblika José Ramos-Horta, se bele karik halo revizaun bá dekretu Prezidensiál númeru 51/2006 atu rekoñese no valoriza organiza hotu-hotu ne’ebé iha tuir ámbitu no kuadru legál ne’ebé prevee hela.

Oportunidade ne’e, ACBN partilla  mós ho Xefe Estadu kona-bá ema sira ne’ebé lakon durante rezisténsia liu-liu iha 6 fulan-Juñu 1980, inan barak lakon to’o agora seidauk hetan.

Família sei hanoin katak sira sei moris no mós sira seluk tan inan-aman ne’ebé kapturadu durante periódu funu to’o agora hato’o hela bá Xefe Estadu atu iha ámbitu fraternidade umana bele uza mekanizmu diplomátiku ho kapasidade Xefe Estadu nian bele hato’o bá Governu Indonézia atu haree took iha ka lae posibilidade atu hatene ema sira sei moris ka mate ona ka halo nusa.

Jornalista: Vito Salvadór

Advertisement

Polítika

FRETILIN Propoin Kandidatu Komisáriu CAC Ida Tenke Retira

Published

on

Hatutan.com, (29 Setembru 2023), Díli- Bankada FRETILIN iha Parlamentu Nasionál propoin atu kandidatu komisáriu Komisaun Anti Korrupsaun (CAC, sigla portugés) ida ne’ebé la hetan apoiu retira hodi bele avansa bá eleisaun.

(more…)

Kontinua Le'e

Polítika

Lider Bankada PN Presiza Diskute no Aprová Lei Divizaun- Administrativu RAEOA-ZEESM ho Atauro

Published

on

Hatutan.com (29 Setembru 2023), Díli– Prezidente Parlamentu Nasionál (PN), Maria Fernanda Lay, Sesta (29/09/2023), konvoka reuniaun lider bankada Parlamentár sira hodi  diskute  pedidu urjénsia hosi IX Governu konstituionál atu aprova  Lei Divizaun- Administrativu bá Rejiaun Administrativu   Espesial Oé-Cusse-Ambeno (RAEOA), no bá Munisípiu Atauro tanbá liga ho Orsamentu Jerál Estadu (OJE) 2024.

(more…)

Kontinua Le'e

Polítika

$100.000 La Sufisiente bá Atividade Komisaun A

Published

on

Hatutan.com (27 Setembru 2023), Díli—Komisaun A Parlamentu Nasionál (PN) ne’ebé trata Asuntu Lejizlasaun no Justisa, ninia tetu fiskál iha Orsamentu Jerál Estadu (OJE) tinan 2024 ne’ebé alokadu ho montante $100.000 sei la sufisiente hodi responde atividade komisaun nian.

(more…)

Kontinua Le'e

Trending