Connect with us

Polítika

Estadu Presiza Rekoñese ACBN Nu’udár Forsa Espesiál FALINTIL

Published

on

Hatutan.com, (16 Agostu 2022), Díli- Prezidente Partidu Sosialista Timorense (PST) no Asosiasaun Kombatente Brigada Negra (ACBN, sigla portugés), Avelino Coelho, husu bá Prezidente Repúblika (PR), José Ramos-Horta, atu halo revizaun bá dekretu prezidensiál númeru 51, artigu 6 hodi rekoñese mós ACBN nu’udár forsa espesiál FALINTIL ne’ebé fó mós kontribuisaun iha forsa armada bá libertasaun nasionál.

Prezidente ACBN, Avelino Coelho hala’o enkontru ho Komandante FALINTIL, Taur Matan Ruak ho Saudozu Sub-Xefe Estadu Maior FALINTIL, David Alex “Daitula” ho FALINTIL sira seluk tan iha tempu luta bá libertasaun nasionál. Foto/Dok.ACBN

Avelino Coelho bá jornalista sira iha Palásiu Prezidensiál, Tersa (16/08/2022), klarifika katak objetivu ne’ebé lori ACBN hasoru malu ho Prezidente Repúblika mak hato’o sentidu solidariedade bá inisiativa ne’ebé Xefe Estadu halo daudauk kona-bá fraternidade umana, enkontru lubun ne’ebé halo ne’ebé nesesáriu bele dezenvolve pás no estabilidade hodi hatuur Timor-Leste nu’udár mós Estadu ho imajen di’ak iha rejiaun no mós iha mundu.

ACBN hato’o mós proposta balun kona-bá estatutu ACBN nian tanba ACBN nu’udar mós forsa espesiál FALINTIL ne’ebé Komandante em-Xefe FALINTIL, Kay Rala Xanana Gusmão mak orienta no ACBN nia fundasaun ho estabelesimentu mak hala’o kna’ar gerrilla urbana, nu’udár instrumentu atu kontribui bá libertasaun nasionál.

“Ami haree katak iha dekretu Prezidensiál númeru 51 ladauk hatuur ACBN nu’udár organizasaun ne’ebé integradu iha estrutura FALINTIL nian, Asosiasaun Sosialista Timor (AST) no mós organizasaun sira seluk, hanesan OJETIL, RENETIL ho sira seluk tan ne’ebé iha artigu 6 aline f lei estatutu kombatente ninian prevee hela iha ne’ebá,” Avelino Coelho hateten.

Advertisement

Atu define kona-bá graus, entaun iha dekretu Prezidensiál temi tiha ona brigada soke, brigada vermella, maibé parese tanba lapsu karik haluha tiha ACBN no dalaruma sira ne’ebé momentu prepara dekretu Prezidensiál bá Prezidente Repúblika anterior asina karik la hatama.

ACBN entrega materia sira ne’ebé durante ACBN utiliza iha tempu rezisténsia bá Komandante Em-Xefe FALINTIL, Kay Rala Xanana Gusmão. Foto/dok.ACBN

ACBN ko’alia ho Prezidente Repúblika José Ramos-Horta, se bele karik halo revizaun bá dekretu Prezidensiál númeru 51/2006 atu rekoñese no valoriza organiza hotu-hotu ne’ebé iha tuir ámbitu no kuadru legál ne’ebé prevee hela.

Oportunidade ne’e, ACBN partilla  mós ho Xefe Estadu kona-bá ema sira ne’ebé lakon durante rezisténsia liu-liu iha 6 fulan-Juñu 1980, inan barak lakon to’o agora seidauk hetan.

Família sei hanoin katak sira sei moris no mós sira seluk tan inan-aman ne’ebé kapturadu durante periódu funu to’o agora hato’o hela bá Xefe Estadu atu iha ámbitu fraternidade umana bele uza mekanizmu diplomátiku ho kapasidade Xefe Estadu nian bele hato’o bá Governu Indonézia atu haree took iha ka lae posibilidade atu hatene ema sira sei moris ka mate ona ka halo nusa.

Jornalista: Vito Salvadór

Advertisement
Continue Reading
Advertisement
Click to comment

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Polítika

Opozisaun kestiona prioridade orsamentu sira kontinua konsentra de’it ba setór petroliferu

Published

on

By

Jornalista: Felix Fernandes

(more…)

Continue Reading

Polítika

FRETILIN Kestiona no Duvida, Sé Mak Benefisiáriu Direta OJE 2027

Published

on

By

Jornalista: Maria Angelita Sandi Belo

(more…)

Continue Reading

Nasionál

Programa Uma Dignu Avansa, Uma 25 Prontu atu Inaugura

Published

on

By

Hatutan.com (15 Outubro 2026), Díli-Governu sei halo inaugurasaun ba uma dignu hamutuk 25 iha munisípiu Manatuto, Postu Administrativu Natarbora, no Munisípiu Manufahi postu administrativu Fatuberliu, nu’udar parte husi programa uma dignu ne’ebé sei kontinua dezenvolve iha munisípiu sira seluk.

Inaugurasaun ne’e sei fó prioridade ba uma sira ne’ebé konstrusaun kompletu ona no prontu atu hetan utilizasaun husi família benefisiária, atu nune’e sira bele hahú hela iha uma foun ne’ebé seguru no dignu.

“Iha loron 22 agora ne’e ita sei halo inaugurasaun ba uma dignu primeiru iha Fatuberliu no depois tuir mai sei iha Natarbora, no restu ne’e sei iha prosesu, uma sira ne’ebé atu inaugura ne’e tenki prontu 100%. Ita tenki inaugura ona uma ne’e para ema bele hela ona, lae hein fali uma ne’ebé mak seidauk hotu dala ruma ema labele hela lalais, uma ne’ebé kompletu los ona mak iha Fatuberliu, dau-daun ne’e iha uma 25 mak ita sei halo inaugurasaun,” Dehan Vise-Primeiru-Ministru, Ministru Sosiál no Ministru Dezenvolvimentu Rurál no Abitasaun Komunitáriu, Mariano Assanami Sabino ba Hatutan.com iha Ministérii Finansas, Aitarak-laran, Kuarta14/10/2026.

Iha faze tuir mai, iha mós planu atu halo estudu kona-ba konstrusaun uma tanba sei halo uma ho vertikál.

Advertisement

Programa uma dignu ne’e sai parte husi prioridade iha planu ministériu, depois durante tinan 20 independénsia, Governu fó atensaun bo’ot ba infraestrutura bázika, hanesan estrada, eletrisidade no bee-moos.

Agora, Governu hakarak aumenta investimentu iha setór uma, liu-liu atu garante katak juventude ho idade 18 ba leten bele asesu ba uma dignu.

“Ita iha moto katak ha’u nia uma mak ha’u nia moris mak sai nu’udar mensajen prinsipál husi programa ne’e. Uma la’ós de’it fatin atu hela, maibé mós símbolu dignidade, seguransa no estabilidade ba moris família ida,” Hatete Vise-Primeiru-Ministru

Programa ne’e sei kontinua to’o responde ba nesesidade populasaun, tanba iha konstituisaun hatete katak sidadaun hotu-hotu iha direitu atu asesu ba uma ne’ebé dignu no apropriadu.

Além husi fornese uma ne’e integra mós ho atividade ekonómika no dezenvolvimentu rurál, atu ajuda família benefisiária hasa’e rendimentu no hadi’a sira-nia kondisaun moris.

Advertisement

“Uma dignu ne’e integra mós ho oinsá mak atu hamenus kiak tanba ne’e mak ita integra ho atividade ekonomika, dezenbolvimentu rurál sei fasilita oinsá para sira bele iha rendimentu, tanba uma dignu sira ne’e sei selu la’os gratuita, selu mais kuandu nia rendimentu ne’e to’o ona $500 ba leten, katak tenki hadia nia ekonomia para ita halo uma nia dihnu iha laran tanba nia ekonomia komesa iha ona para bele halo manutensaun ba uma no bele iha sustentabilidade,” Assanami informa

Programa uma dignu ne’e mós sei liga ho edukasaun, liuhusi AHHA Education, ne’ebé sei oferese kursu lian Inglés no Portugés gratuitu ba labarik sira husi família benefisiária.

Além ne’e, kondisaun edukasaun no asesu ba eskola ne’ebé di’ak sei sai parte importante atu prepara labarik sira ba futuru, no ajuda sira iha oportunidade atu dezenvolve an no kontribui ba família no sosiedade.

“Konstrusaun uma ne’e tekniku sira hare’e katak maximu tau iha $40.000 mil mais agora sira atu hadia fali parese sei liu uitoan husi ida ne’e, mais realidade ne’e uma kuartu 4, uma ne’e se ita halo privadu mós ho $40.000 ne’e mós dala ruma ita la halo uma hanesan ne’e. Tanba ne’e mak ha’u husu ba tékniku sira tenki seriedade, survey no kompañia mós tenki iha lukru, tanba ne’e mak difikuldade kompañia mós dala ruma sira menan tiha tender mais la iha benefisiu, ida ne’e tékniku sira tenki hare’e para kada programa ka projetu ne’ebé mak ita halo tenki iha benefisiu ba kompañia para sira bele esforsu halo servisu,” Termina Assanami.

Jornalista: Maria Angelita Sandi Belo

Advertisement

Continue Reading

Trending