Connect with us

Justisa & Krime

PDHJ Buka-tuir Lei Ne’ebé Bandu Sidadaun Dada Bandeira Partidu Iha UKL

Published

on

Hatutan.com, (03 Fevereiru 2023), Díli—Provedoria dos Direitos Humanos e Justiça (PDHJ) buka tuir Lei ka kuadru legál ruma ne’ebé bandu sidadaun sira dada Bandeira partidu iha projetu governu nian, liu liu projetu Uma Kbiit Laek (UKL).

Iha Kuarta (01/02/2023), PDHJ simu no rejísta ona keixa ne’ebé hato’o hosi Xefe Suku Serelau, Dionisio Soares, tanba lamenta ho desizaun hosi autoridade Planu Dezenvolvimentu Nasionál Suku (PNDS) munisípiu Lautém, ne’ebé halo intervensaun hodi hapara Konstrusaun Uma Kbi’it Laek (UKL), iha suku Serelau, postu administrativu Lautém, ho razaun benefisiáriu ne’e dada bandeira CNRT iha uma leten no kanta Hino Nasionál Patria-Patria.

Lee Mós: Hapara Konstrusaun UKL Tanba Dada Bandeira CNRT, Xefe Suku Serelau Hato’o Keixa bá PDHJ

Advertisement

Provedór, Virgílio da Silva Guterres hateten, PDHJ iha diresaun ida ne’ebé atu atende públiku no provedór rasik akompaña, entende ona asuntu ne’e.

Nune’e, keixa ne’ebé hato’o bá PDHJ bainhira implika buat rua mak hanesan boa-governasaun no implika bá violasaun direitus umanus.

Boa-governasaun ne’e katak, buat balun la tuir prátika boa-governasaun ninian, ida-ne’e área atuasaun Provedór Direitus Umanus ninian.

“Relasiona ho kazu dada Bandeira ne’e, PDHJ sei buka tuir informasoins, iha ka la’e kuadru legál ruma ne’ebé mak bandu ema atu dada Bandeira partidu ninian.  Iha ka lae prosedimentu ruma kona-bá projetu UKL ne’e, iha proibisaun bá ema atu dada Bandeira. Sé laiha Lei ida ka kuadru legál ruma mak bandu ema dada Bandeira partidu ninian, entaun ita labele bandu ema,” Virgílio da Silva Guterres, hateten bá Hatutan.com hafoin partisipa seremónia aniversáriu Transformasaun FALINTIL bá FDTL, iha Kuartél Jenerál Fatuhada, Díli, Kinta (02/02/2023).

Tuir Provedór Virgilio, buat ne’ebé ema hotu-hotu presiza atu fó hatene, klarifika bá komunidade ka benefisiáriu sira ne’e katak, programa UKL ne’e la’ós programa partidu ida nian, ne’e programa governu ninian.

Advertisement

Bainhira programa ne’e governu ninian, signifika programa ne’ebé mak uza osan Estadu ninian, maka osan povu nian moos.

Tanba ne’e, Provedór husu ema hotu-hotu atu labele partidariza projetu konstrusaun UKL no Vigílio mós hein hela rezultadu hosi ninia diresaun relevante ne’ebé halo fiskalizasaun bá asuntu ida ne’e.

Ema Ida La Hapara Konstrusaun

Administradór Munisípiu Lautém, Domingos Sávio dehan laiha ema ida ka liu-liu funsionáriu sira iha PNDS munisipiu nian atu hola desizaun hodi hapara fali projetu konstrusaun UKL ne’e.

“Laiha ema ida hapara projetu. Iha munisípiu Lautém ne’e ha’u nia área jurídiku, só ha’u autoriza. Sein koñesimentu ha’u, ha’u la hatene. Maibé sé de’it, nu’udár sidadaun Lautém atu involve iha partidu saida de’it, nia direitu atu hetan uma UKL. Partidu ne’e, buat seluk ida. Nu’udár populasaun, ha’u nia povu kbi’it laek buat ketak ida,” Administradór Domingos hateten.

Advertisement

Hafoin polémika ne’e, nia parte bolu kedan diretór PNDS munisipiu nian klarifika katak, la’ós atu hapara projetu konstrusaun UKL ne’e, tanba konstrusaun la’o ona. Maibé, tanba de’it benefisiáriu ne’e dada fali bandeira CNRT iha uma-leten, nune’e ekipa tékniku sira husu atu pauza lai serbisu ne’e durante loron ida ka rua hafoin bele kontinua fali.

“Maibé horisehik ha’u fó orientasaun dehan, la para. Kualkér projetu ne’ebé mak iha munisipiu Lautém ne’e labele para,” Domingos Sávio afirma.

Kona-bá keixa ne’ebé autoridade komunitáriu Serelau hato’o ona iha PDHJ, adminstradór ne’e dehan, tuir loloos xefe suku tenke hatene ierarkia munisipál.

Xefe suku presiza informa uluk bá administradór postu administrativu, depois bá administradór munisipiu Lautém nian.

Tuir nia, loloos problema sira hanesan ne’e bele rezolve de’it iha munisipiu, tanba nia iha ne’ebá ho papél importante ida maka rezolve problema sira komunidade nian.

Advertisement

“Tanba iha rai ne’ebá ne’e ema ida mak ukun. Nia mak hatene situasaun, labele mai liu kedan iha ne’e. Situasaun ne’e falsu hotu, informasaun sira ne’e falsu hotu, la’ós hapara. Problema saida de’it mak ninia área jurídiku, mai ha’u mak rezolve. Sé labele, mai iha ha’u nia ministru ho ministériu sira seluk,” Administradór ne’e dehan.

Informasaun sira ne’ebé espalla dehan ekipa PNDS atu hapara projetu ne’e, Administradór rasik laiha koñesimentu. Tanba ne’e, laiha ema ida mak atu hola desizaun mesak hodi impede projetu Governu ne’e.

Tuir nia, projetu konstrusaun uma UKL ne’e, la’ós ema privádu ida nian ka la’ós mós kompañia ida ninian. UKL ne’e bá povu tomak, tanba ne’e projetu ne’e tenke kontinua, tanba mai hosi programa estadu.

Governu ninia programa ne’e, la’os bá ema bá ida de’it, ka grupu ida de’it, ka bá rasa ida de’it. Maibé, sidadaun sé de’it mak hanesan Timor nia oan, moris ho kondisaun kbiit finanseira mukit, iha direitu tomak hetan mós uma ne’e.

PNTL Buka-tuir Sidadaun Ne’ebé Impede Projetu

Advertisement

Komandante Polísia Nasionál Timor Leste (PNTL), Munisípiu Lautém, Superintendente Polísia, António Fernandes informa, hafoin simu informasaun kona-bá ema balun atu hapara projetu konstrusaun UKL ne’e, nia parte orienta kedan ekipa ida bá terrenu, hodi buka-tuir ema sira ne’ebé atu hapara fali konstrusaun uma ne’e no la’ós investiga fali benefisiáriu ne’e.

“Ami bá halo intervensaun duni, maibé ami bá husu de’it konfirmasaun, tanba informasaun dehan katak, ema balun halo impedimentu kona-bá konstrusaun UKL. Entaun, polisia bá atu husu de’it informasaun. Tanba ne’e ami la husu ema ne’ebé mak hanesan benefisiáriu bá UKL, depois badaen ne’e ami lori mai, husu sira nia informasaun no depois haruka fila kedan,” António Fernandes, informa bá Hatutan.com via-telefónika, Sesta (03/02/2023).

Maski motivu hosi kazu ne’e mai hosi dada bandeira partidu CNRT nian iha uma-leten, maibé PNTL bá ne’e atu husu tuir informasaun loloos kona-bá ema ne’ebé dehan atu halo impedimentu ne’e.

Tuir komandante António Fernandes, benefisiáriu ne’ebé dada Bandeira partidu nian iha nia uma oin ka uma-leten ne’e, ne’e ninia direitu, la’ós polisia nia problema. Polisia tun bá ne’e atu buka de’it sidadaun balun impede projetu ne’e, tanba impede ne’e krime.

“Ami foti de’it informasaun hosi uma-na’in ho badaen ne’e, la’os investigasaun. Karik ema levanta, entaun, ita halo prosesu, tanba ema bá halo impedimentu ka la’e. Ema halo impedimentu ne’e, krime. Tanba ida ne’e obra Estadu no ita tenke bá proteze, fó seguransa, nune’e konstrusaun ne’e tenke kontinua la’o,” António Fernandes hateten.

Advertisement

Komandante ne’e hakarak fó hanoin bá públiku katak, kestaun kona-bá kulakér sidadaun atu dada Bandeira iha uma leten ka iha ai-hun ne’e diretu sidadaun nian no la’ós Polisia nia problema, Tanba baibain iha envetu internasionál sira hanesan Kopa Mundiál, ema dada Bandeira nasaun oioin iha fatin-fatin tanba saida mak Bandeira CNRT ne’e Timor ninian labele fali. Importante ba polísia maka labele halo krime.

Jornalista: Rogério Pereira Cárceres

Continue Reading
Advertisement
Click to comment

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Justisa & Krime

Komisaun A Husu CAC Servisu ho Instituisaun Intelijénsia Sira iha Luta Kontra Korrupsaun

Published

on

By

Jornalista: Felix Fernandes

(more…)

Continue Reading

Justisa & Krime

20 Outubru-ne’e, Tribunál Díli realiza julgamentu ba argiudu sira iha kazu Set-Top Box RTTL, E.P

Published

on

By

Hatutan.com, (15 Outubru 2026), Díli— Tribunál Judisiál Primeira Instánsia Díli (TJPID) ajenda ona audénsia julgamentu ba arguidu na’in-rua ne’ebé komete kazu  projetu instalasaun Set-Top Box  (STB) Rádiu Televizaun Timor-Leste, Empreza Públika (RTTL,E.P).

(more…)

Continue Reading

Justisa & Krime

Tauk Povu Lakon Konfiansa Ba Tribunál, Komisaun La Públika Valór Ezame Kandidatu Juízes

Published

on

By

Hatutan.com (15 Outubro 2026), Díli – Membru Komisaun Rekrutamentu Juiz ba Tribunál Supremu Justisa (TSJ), Carmelita Caetano Moniz hatete, Kandidatu ne’ebé hetan valór ne’ebé to’o ba kritériu aprova sei hetan estatutu aptu, enkuantu sira ne’ebé la atinji valór ne’ebé determina sei konsidera la aptu, kandidatu sira ne’ebé la aptu iha direitu atu hato’o reklamasaun, no juri sei analiza reklamasaun hirak-ne’e antes foti desizaun.

Tuir Carmelita, servisu juis nian iha responsabilidade bo’ot iha sosiedade, tanba desizaun judisiál sira afeta diretamente direitu no moris sidadaun sira. Tanba ne’e, nia konsidera katak avaliasaun ba juis tenke hala’o ho kuidadu no tuir kritériu ne’ebé klaru.

“Valór ita labele tau, tanba sé juíz ida hetan valór ida ki’ik tebes, konfiansa povu nian ba tribunál oinsá? impaktu sosiál makas tanba ho ida ne’e mak juíz sira nia servisu la hanesan ita bai-bain. Juíz nia servisu ne’e servisu ida ne’ebé ita dehan depois de Maromak, segundu maromak iha mundu mak juíz sira ona, ema hotu-hotu tenki kumpri, sira haruka ba prizaun tenki ba, entaun ita tenki rezerva tebes sasan sira ne’e,” Dehan Membru Komisaun Rekrutamentu Juiz ba Tribunál Supremu Justisa (TSJ), Komisária Carmelita Caetano Moniz, iha Palásiu Governu, Kinta 15/10/2026.

Nia mós rejeita kona-ba diskriminasaun iha prosesu avaliasaun, nia afirma katak membru juri na’in tolu no sekretáriu ida mai husi Portugal, no sira la koñese kandidatu sira ne’ebé partisipa iha prosesu rekrutamentu.

“Primeiru la iha diskriminasaun ba valór tanba juri na’in 3 ho sira nia sekretáriu ida mai hotu husi ne’eba (Portugal) sira nein koñese kandidatu ida, ne’ebé ita atu ko’alia deskriminasaun husi ida ne’ebé? Afasta sira ne’e tanba valór la to’o, tuir regulamentu avaliasaun ne’ebé mak komisaun aprova katak ezame eskrita ne’e sira ne’ebé iha valór masimu di’ak liu ne’e mak 20,” Nia informa

Advertisement

Avaliasaun ba ezame eskrita hala’o tuir regulamentu ne’ebé komisaun aprova ona. Tuir nia, kandidatu ne’ebé hetan valór máximu 20 mak konsidera aptu ka pasa, enkuantu kandidatu ne’ebé hetan valór menus husi 10 la pasa.

Nia mós kompara sistema ne’e ho avaliasaun karreira iha instituisaun judisiál no Ministériu Públiku, ne’ebé uza kategoria kualifikadu no la kualifikadu. Nia konsidera katak publikasaun valór individual ba juis bele iha impaktu ba konfiansa públiku ba tribunál.

Vaga ne’ebé disponivel limitadu kompara ho númeru kandidatu sira, kandidatu na’in 32 kompete ba vaga ne’en (6) iha Tribunál Supremu Justisa, enkuantu kandidatu na’in 24 seluk kompete ba vaga sia iha Tribunál Rekursu.

Nia aumenta, kandidatu sira ne’ebé la hetan vaga iha faze ida bele hein oportunidade seluk atu partisipa iha prosesu seleksaun ba Tribunál Rekursu ka Tribunál Supremu Justisa, tuir vaga no kondisaun ne’ebé disponivel.

“Kandidatu sira ne’ebé la pasa iha prosesu seleksaun ba tribunál superior sira sei kontinua hala’o sira-nia funsaun nu’udar juis iha primeira instánsia, no bele partisipa fali iha konkorsu tuir regra no oportunidade ne’ebé disponivel,” Nia salienta.

Advertisement

Iha parte seluk, komisáriu José Pedro Camões, esplika, avaliasaun ba kandidatu sira hala’o tuir kritériu ne’ebé komisaun determina ona, ho rezultadu aptu no la aptu. Kandidatu sira ne’ebé la konkorda ho rezultadu avaliasaun bele uza sira-nia direitu atu hato’o reklamasaun.

“Ezame ne’e iha maneira rua atu fó valór tau aptu no la aptu, ida valór sufisiente ba leten mak aptu no ida númeru eskala ki’ik ne’e mak la aptu ne’ebé la’os buat foun ida, labele deskonfia, bai-bain dehan valór iha 6 ba leten ne’e valór ida di’ak, karik valór 5 mai kraik ne’e valór ida ladun di’ak, ne’ebé maneira atu avalia ne’e mak ida ne’e, se la aptu, sira bele uza sira nia direitu atu halo reklamasaun, depois juri sira sei hare’e sira nia reklamasaun ne’e atu fó fali desizaun seluk,” Esplika Membru Komisaun Rekrutamentu Juiz ba Tribunál Supremu Justisa (TSJ), José Pedro Camões.

Desizaun kona-ba prosesu avaliasaun no rekrutamentu juis nian tama iha kompeténsia Konsellu Superior Majistratura Judisiál, tuir lei no regulamentu ne’ebé vigora.

Jornalista: Maria Angelita Sandi Belo

 

Advertisement

Continue Reading

Trending