Connect with us
Pakote Ahi

Saúde

Pesoál Saúde 2,276 Rejistu iha Baze Dadus Ministériu Saúde

Published

on

Hatutan.com, (03 Fevereiru 2023), Díli-Baze dadus Ministériu Saúde nian rejista pesoál saúde hamutuk 2,276 mak hetan kontratu hosi Ministériu Saúde.

Lee Mós : MS Lansa Manuál Foun Deskrisaun Servisu no Avaliasaun Dezempeñu Pessoál Saúde

Serimonia Asinatura Termu Aseitasaun ba Rekrutamentu Públiku Professionál Saúde kategoria Emfermeiru no enfermeira Junior ho Parteira Junior na’in 24, iha Salaun Palásiu das Cinzas, Caicoli, Díli, Segunda (25/07/2022). Foto/Média MS.

Dadus ne’ebé Hatutan.com asesu hosi Diresaun Rekursu Umanu Ministériu Saúde nian hatudu katak to’o tinan 2023 ne’e, Ministériu Saúde  estabelese kontratu servisu ho pesoál saúde hamutuk 2,276 kompostu hosi médiku jerál na’in-400, espesialista na’in-74, enfermeiru na’in-1,200 no parteira na’in-600-resin.   

Diretór Rekursu Umanu Ministériu Saúde, Augusto Pinto, informa, hosi númeru pesoál saúde hirak ne’e  médiku de’it iha na’in-1,800 no porsentu 33 (33%) servisu ospitál sira iha ospitál nasionál ho mós ospitál referral sira.

Advertisement

Iha Planu Estratéjiku  Nasionál  Setor Saúde nian, Timor-Leste presiza espesialista na’in-180 no to’o tinan ne’e (2023-red)  foin iha espesialista na’in-74 ne’ebé maioria hala’o knar iha Ospitál Nasionál Guido Valadares (HNGV),  na’in-tolu (3) destaka iha Ospitál Referénsia Baucau, na’in-tolu (3) iha Malina no na’in-ida (3) koloka iha Ospitál Referral Maubisse.  

“Tinan oi, Ministériu Saúde  haruka ema hamutuk 219 atu bá kontinua bolsa estudu husi sira ne’ebé atu lori ba Cuba hamutuk 29  ne’ebé kompostu husi Médiku Jerál na’in-25, ho Enfermeiru na’in-haat (4) ne’ebé atu áa estuda iha Cuba, no iha tan na’in-tolu  (3) maka atu ba Estuda iha Indonézia kona-ba Forensik, ida ne’e maka bá iha área Médiku nian Sira ne’ebé iha Area Enfermeiru ka Parteira, hamutuk 188 ne’ebé maka sei estuda iha Timor-Leste, balu iha UNTL no UNDIL,” Augusto Pinto informa bá Hatutan.com foin lalais ne’e.

Kona-bá médiku ka espesialista  sira ne’ebé servisu dupla (oras balun iha MS no oras balun iha klínika privadu sira), Diretór Rekursu Umanus Ministériu Saúde nian ne’e, afirma iha regulamentu hateten katak ema hotu tenke kumpre oras ofisiál ne’ebé iha, no sira seluk tenke iha superiór ne’ebé autorizadu atu utiliza didi’ak.

“Hanesan diretór Rekursus Umanus ha’u sempre dehan katak tenke kumpre  oras ne’ebé maka  hatuur tiha ona iha kontratu ho Estadu ne’e ida ne’e maka sira-nia dever no direitu,” nia tenik.

La Bele Halimar

Advertisement

Ministra Saúde (MS) Odete Maria Freitas Belo.

Relasiona ho bolseiru timoroan barak ne’ebé estadu investe bá hasai espesialista  iha área saúde fila mai servisu barak liu iha ONG Internasionál sira, inklui klínika privadu sira,  Ministra Saúde, Odete Maria Freitas Belo, klarifika katak, bainhira Médiku, Parteira, Enfermeira sira ne’ebé maka  hetan Bolsa Estudu husi Governu, bainhira sira deside atu sai hosi Governu tenke selu fila fali osan  balun ka multa bá Governu.

“Ida-ne’e maka ami halo, maibé sira mós dala-ruma  sira prontu atu sai husi sistema Governu nian, se sira maka desidi  no sira prontu atu selu  ne’e hosi Parte Governu la bele ko’alia buat ida tanba ne’e sira nia diretu no Lei fó dalan,” Ministra Saúde, Odete Maria Freitas Belo hateten.

Ministra Saúde ne’e tenik, iha nia tempu seidauk haree katak Médiku ida maka  la halo kontratu bá sira, iha Enfermeiru no Médiku ne’ebe maka durante ne’e halo kontratu bá ema na’in-1000  ho osan Covid-19 nian.

 Iha Orsamentu Jeral Estadu 2023 ne’e, Ministériu Saúde  trata hela atu fó kontrata bá sira, maibé tuir Ministra Odete Maria Freitas Belo, katak  la hot-hotu depende  bá sira nia nesesidade no depende mos bá mapamentu ne’ebé maka diresaun ida-idak iha.

“Doutór Espesialista la iha ida maka halimar hela, maibé sira hot-hotu hala’o hela sira nia kna’ar, Ministra Saúde mos fó kontratu bá sira, maibé depende bá sira Governu  haruka sira ba hasai estudu, maibé sira maka iha desizaun  la hola parte iha Governu nian  ne’e sira nia direitu,” Ministra Odete tenik tan.  

Jornalista : Vito Salvadór

Advertisement

Kontinua Le'e
Advertisement
Hakarak Hato'o Komentariu?

Husik Hela Komentariu

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Saúde

Kazu 64 iha RAEOA Posibilidade Afeta bá Moras Rabies

Published

on

Hatutan.com, (09 Abríl 2024), Díli-Hosi fulan-Setembru 2023  to’o fulan-Abríl 2024 Ministériu Saúde rejista  kazu 64 asu tata iha Rejiaun Administrativu Espesiál Oé-Cusse Ambeno (RAEOA) no posibilidade afeta bá moras rabies.

(more…)

Kontinua Le'e

Saúde

PN Sei Bolu Ministra Saúde no MAPPF Hodi Diskute Medida Kombate Virus Rabies

Published

on

Hatutan.com, (05 Abríl  2024), Díli– Parlamentu Nasionál (PN), Tersa semana oin, (09/04/2024), bolu Ministra Saúde, Élia A.A dos Reis Amaral  no Ministru Agrikultura Pekuária, Peska no Floresta (MAPPF), Marcos da Crus, hodi halo diskusaun kona-bá medida sira kombate virus Rabies ne’ebé agora daudaun mosu iha Rejiaun Admistrativu Oé-Cusse Ambeno (RAEOA).

(more…)

Kontinua Le'e

Saúde

Sali-Magu Kontínua Fornese Ai-moruk no Konsumaveis bá INFPM

Published

on

Hatutan.com, (03 Abríl 2024), Díli-Kompañia  nasionál Sali-Magu Lda kontinua fornese ai-moruk hanesan Reagentes Microbiologya, Hematologya & Biochemistry, no produtu medíkamentu bá iha Institutu Nasionál Farmásia no Produtu Médiku (INFPM, sigla portugés).

(more…)

Kontinua Le'e
Advertisement

Trending