Hatutan.com, (03 Fevereiru 2023), Díli-Baze dadus Ministériu Saúde nian rejista pesoál saúde hamutuk 2,276 mak hetan kontratu hosi Ministériu Saúde.
Lee Mós : MS Lansa Manuál Foun Deskrisaun Servisu no Avaliasaun Dezempeñu Pessoál Saúde
Serimonia Asinatura Termu Aseitasaun ba Rekrutamentu Públiku Professionál Saúde kategoria Emfermeiru no enfermeira Junior ho Parteira Junior na’in 24, iha Salaun Palásiu das Cinzas, Caicoli, Díli, Segunda (25/07/2022). Foto/Média MS.
Dadus ne’ebé Hatutan.com asesu hosi Diresaun Rekursu Umanu Ministériu Saúde nian hatudu katak to’o tinan 2023 ne’e, Ministériu Saúde estabelese kontratu servisu ho pesoál saúde hamutuk 2,276 kompostu hosi médiku jerál na’in-400, espesialista na’in-74, enfermeiru na’in-1,200 no parteira na’in-600-resin.
Diretór Rekursu Umanu Ministériu Saúde, Augusto Pinto, informa, hosi númeru pesoál saúde hirak ne’e médiku de’it iha na’in-1,800 no porsentu 33 (33%) servisu ospitál sira iha ospitál nasionál ho mós ospitál referral sira.
Iha Planu Estratéjiku Nasionál Setor Saúde nian, Timor-Leste presiza espesialista na’in-180 no to’o tinan ne’e (2023-red) foin iha espesialista na’in-74 ne’ebé maioria hala’o knar iha Ospitál Nasionál Guido Valadares (HNGV), na’in-tolu (3) destaka iha Ospitál Referénsia Baucau, na’in-tolu (3) iha Malina no na’in-ida (3) koloka iha Ospitál Referral Maubisse.
“Tinan oi, Ministériu Saúde haruka ema hamutuk 219 atu bá kontinua bolsa estudu husi sira ne’ebé atu lori ba Cuba hamutuk 29 ne’ebé kompostu husi Médiku Jerál na’in-25, ho Enfermeiru na’in-haat (4) ne’ebé atu áa estuda iha Cuba, no iha tan na’in-tolu (3) maka atu ba Estuda iha Indonézia kona-ba Forensik, ida ne’e maka bá iha área Médiku nian Sira ne’ebé iha Area Enfermeiru ka Parteira, hamutuk 188 ne’ebé maka sei estuda iha Timor-Leste, balu iha UNTL no UNDIL,” Augusto Pinto informa bá Hatutan.com foin lalais ne’e.
Kona-bá médiku ka espesialista sira ne’ebé servisu dupla (oras balun iha MS no oras balun iha klínika privadu sira), Diretór Rekursu Umanus Ministériu Saúde nian ne’e, afirma iha regulamentu hateten katak ema hotu tenke kumpre oras ofisiál ne’ebé iha, no sira seluk tenke iha superiór ne’ebé autorizadu atu utiliza didi’ak.
“Hanesan diretór Rekursus Umanus ha’u sempre dehan katak tenke kumpre oras ne’ebé maka hatuur tiha ona iha kontratu ho Estadu ne’e ida ne’e maka sira-nia dever no direitu,” nia tenik.
La Bele Halimar
Ministra Saúde (MS) Odete Maria Freitas Belo.
Relasiona ho bolseiru timoroan barak ne’ebé estadu investe bá hasai espesialista iha área saúde fila mai servisu barak liu iha ONG Internasionál sira, inklui klínika privadu sira, Ministra Saúde, Odete Maria Freitas Belo, klarifika katak, bainhira Médiku, Parteira, Enfermeira sira ne’ebé maka hetan Bolsa Estudu husi Governu, bainhira sira deside atu sai hosi Governu tenke selu fila fali osan balun ka multa bá Governu.
“Ida-ne’e maka ami halo, maibé sira mós dala-ruma sira prontu atu sai husi sistema Governu nian, se sira maka desidi no sira prontu atu selu ne’e hosi Parte Governu la bele ko’alia buat ida tanba ne’e sira nia diretu no Lei fó dalan,” Ministra Saúde, Odete Maria Freitas Belo hateten.
Ministra Saúde ne’e tenik, iha nia tempu seidauk haree katak Médiku ida maka la halo kontratu bá sira, iha Enfermeiru no Médiku ne’ebe maka durante ne’e halo kontratu bá ema na’in-1000 ho osan Covid-19 nian.
Iha Orsamentu Jeral Estadu 2023 ne’e, Ministériu Saúde trata hela atu fó kontrata bá sira, maibé tuir Ministra Odete Maria Freitas Belo, katak la hot-hotu depende bá sira nia nesesidade no depende mos bá mapamentu ne’ebé maka diresaun ida-idak iha.
“Doutór Espesialista la iha ida maka halimar hela, maibé sira hot-hotu hala’o hela sira nia kna’ar, Ministra Saúde mos fó kontratu bá sira, maibé depende bá sira Governu haruka sira ba hasai estudu, maibé sira maka iha desizaun la hola parte iha Governu nian ne’e sira nia direitu,” Ministra Odete tenik tan.
Jornalista : Vito Salvadór