Hatutan.com (07 Janeiru 2024), Díli– Krize produtu farmaséutika ka produtu medikamentu ne’ebé akontese iha Timor-Leste mai kedas dezde 2022. Tempu ne’ebá, VIII Governu Konstitusionál liuhosi Ministériu Saúde (MS) estabelese kontratu emerjénsia ho empreza nasionál hamutuk 22 atu halo kompras bá produtu farmaséutika ka produtu medikamentu hodi hatama bá Serviço Autónomo de Medicamentos e Equipamentos de Saúde (SAMES), maibé to’o ohin loron, empreza sira-ne’e la hatama produtu farmaséutika ka produtu medikamentu tuir kontratu.
Lee Mós: Fonte Anónimu Hatama Keixa bá CAC Kona-bá Projetu Sosa Produtu Medikamentu
Pasiente Dengue iha Vera Cruz, Díli, 14 Janeiru 2022. Foto/Dok.Hatutan.com
Iha Sesta, 05 fulan-Janeiru 2024, Hatutan.com halo konfirmasaun ho Diretór Ezekutivu Institutu Nasional Farmasia Produtu no Medikamentu (INFPM/antigu SAMES), Brigido Simão Dias, rekoñese informasaun ne’e loos, katak kompaña nasionál 22 ne’ebé Ministériu Saúde kontrata iha tinan 2022 la kumpre kontratu hodi hatama produtu farmaséutika ka produtu medikamentu bá SAMES.
Diretor Ezekutivu INFPM, Brigido Simão Dias hateten, sira-nia parte atualmente iha tranzisaun SAMES bá iha INFPM ne’e foun, tanba ne’e, kona-bá situasaun sira nee’ ka kazu sira-ne’e Ministeriu Saúde responsabilidade.
Informasaun ne’ebé iha katak Ministériu Saúde liuhosi orientasaun Ministra Saúde, Élia A.A dos Reis Amaral, fó ona orientasaun bá Gabinete Inspesaun Saúde halo daudaun ona auditoria internal bá problema ida-ne’e.
“Sasán sira-ne’e, ami entrega ba Gabinete Inspesaun Saúde depois Ministeriu Saúde maka toma konta bá ida-ne’e. Ami hatene, ami akompaña maibe tanba kazu ne’e la’ós akontese iha ami nia mandatu, agora iha Ministeriu Saúde ho Gabinete Inspesaun Saúde maka hatene liu situasaun ida ne’e,” Brigido Simão Dias hateten.
Bainhira Brigido Simão Dias hahú tama servisu iha INFPM ka antigu SAMES iha dividas lubuk ida, tanba ne’e nia parte ho ekipa Aprovizionamentu no Finansas halo ona ezersísiu ka transferénsia (virement) hodi selu dividas sira-ne’e.
“Kona-ba kazu ne’e, kompeténsia iha Ministeriu Saúde no INFPM nia kompetensia maka responde nesesidade ai-moruk laiha hodi responde bá ospitál no sentru saúde sira hotu,” Brigido Simão Dias hateten.
Klínika Bairru-Pité Aviza Stoke Out Ai-Moruk
Karta Avizu kona-bá Stoke Out Ai-moruk iha Klínika Bairru-Pité. Foto/Repro
Krize ai-moruk ka laiha produtu farmaséutika ka produtu medikamentu sai preokupasaun boot no kauza bá atendimentu pasiente sira iha ospitál, sentru saúde, postu saúde no klínika sira iha territóriu nasionál Timor-Leste.
Klínika Bairru-Pité, Díli, taka ona avizu iha sira-nia kuadru avizu, katak daudaun ne’e Klínika ne’ebé uluk jere hosi Maktoban Dr. Daniel Murphy laiha ona ai-moruk ka stoke out kuaze fulan ida ona.
Diretór Klínika Bairru-Pité, Inacio dos Santos informa iha Segunda semana ne’e, nia simu lista husi farmasista sira Klinika Bairru-Pité nian katak iha stock out ai-moruk hamutuk item 44 no iha ai-moruk ne’ebé limitadu hamutuk item 33.
“Horbanirua, ami foin simu fornesimentu husi Servisu Saúde Munisípiu Díli, maibe ho kuantidade ne’ebe limitadu mós, ami bele dehan ne’e la sufisiente atu fó tratamentu tanba ami hatene katak ami-nia komunidade sira iha tempu udan, moras aumenta, kada loron ami bele rejisa pasiente hosi 100 to’o 200, ho ida ne’e problema ida-ne’e difikulta tebes ami atu bele fó resposta médiku bá populasaun sira ne’ebé mai halo tratamentu saúde,” Inacio dos Santos informa bá Hatutan.com iha knaar fatin Klínika Bairru-Pité, Sabádu (06/01/2024).
Inacio informa no garante katak, la’ós Klínika Bairru-Pité deit mak enfrenta problema stoke out ai-moruk, maibé klínika sira seluk, inklui Sentru Saúde ho Postu Saúde sira iha territóriu Timor-Leste mós enfrenta situasaun hanesan.
“Ai-moruk item 44 ne’ebé stoke out iha Klínika Bairru-Pité kuaze esensial hanesan parasetamol sirup, amoxilin sirup, antibiotic, tanba Inklui aimoruk sira ne’ebe fó bá pasiente hypertensaun, hydroprotezida, catropil no ai-moruk sira-ne’e mos stock out hotu,” nia hateten.
Ai-moruk diabetes mós stoke out no Klínika Bairru-Pité rejista pasiente diabetes hamutuk 20, maibe ai-moruk diabetes stock out, no mos ai-moruk bá kolestrol sira mós stock out.
Nia relata katak iha fulan-Dezembru 2023, Klínika Bairru-Pité detekta pasiente dengue hamutuk na’in-lima (5), iha inísiu fulan-Janeiru 2024, detekta pasiente dengue na’in-ida (1), maibé Klínika laiha parasetamol sirup atu fornese ba alin ne’e.
Iha duni fulan-Dezembru 2023, Klínika Bairru-Pité rejista mós pasiente moras IRA (Inspesaun Respiratóriu Aguda) ka ISPA besik 4.000 no bá labarik sira mak moras hanesan diare ho pasiente hamutuk 107 maibé ai-moruk mós stock out ona, hanesan antibiotik zincosyde sarope, metro sarope, coutrine sarope.
Nia espera katak Governu ne’ebé lidera hosi Primeiru-Ministru (PM) Xanana Gusmão bele rezelve problema stock out ai-moruk ne’e atu bele fó atendimentu ida efikásia no efisiénsia bá komunidade ne’ebé halo konsulta sira-nia saúde iha ospitál, sentru saúde, postu saúde ho klínika sira iha territóriu Timor-Leste.
PM Xanana Hatán Kona-bá Esforsu Governu Rezolve Stoke Out Ai-Moruk
Relasiona ho stoke out ai-moruk iha ospitál, sentru saúde, postu saúde no klínika sira iha territóriu Timor-Leste, Primeiru-Ministru (PM), Kay Rala Xanana Gusmão, hateten ona katak, kona-bá problema falta ai-moruk Ministériu Saúde (MS) sei rezolve iha tempu badak ho orsamentu ne’ebé tau ona bá ministériu iha tinan fiskál 2024.
Pasiente sira baixa iha ospitál. Foto/dok.Hatutan
Primeiru-Ministru Xanana Gusmão esplika kona-bá estoke ai-moruk ne’e karik fa’an iha loja sira hanesan iha supermerkadu, Governu bá sosa ona, maibé ai-moruk ne’e tenke bá sosa iha fabrika no bainhira bá faborika tenke hameno para sira prodús presiza tempu oituan.
“Dala-ruma ita ezije malu, ha’u komprende tebetebes, maibé buat ne’e ita bá sosa iha li’ur no la’ós ita bá sosa arbiru de’it, maibé ai-moruk sira ne’e tenke kuidadu didi’ak,” Xanana afirma hodi responde jornalista sira hafoin hasoru malu ho Prezidente Repúblika iha Palásiu Prezidensiál, Kinta, 04 fulan-Janeiru 2024.
“Iha Konsellu Ministru, ami sei ko’alia no buka tuir nafatin, ezije katak oin nusá osan iha ona tenke sosa, ne’ebé buat balun hanesan ai-moruk no pasaporte favór ida imi labele hanesan husu buat ida iha hela loja ne’ebá maka ami la bá sosa, buat sira ne’e hotu ho nia medida oin-oin ne’ebé lori tempu uitoan,” Xanana Gusmão tenik.
Jornalista : Gloria Maia/Leopoldina de Carvalho