Connect with us
Pakote Ahi

Saúde

Stoke Out Ai-Moruk Tanba Kompañia 22 Ne’ebé MS Kontrata iha 2022 La Fornese Ai-Moruk To’o Agora

Published

on

Hatutan.com (07 Janeiru 2024), Díli– Krize produtu farmaséutika ka produtu medikamentu ne’ebé akontese iha Timor-Leste mai kedas dezde 2022. Tempu ne’ebá, VIII Governu Konstitusionál liuhosi Ministériu Saúde  (MS) estabelese kontratu emerjénsia ho empreza nasionál hamutuk 22 atu  halo kompras bá produtu farmaséutika ka produtu medikamentu hodi hatama bá Serviço Autónomo de Medicamentos e Equipamentos de Saúde (SAMES), maibé to’o ohin loron,  empreza sira-ne’e la hatama produtu farmaséutika ka produtu medikamentu tuir kontratu.

Lee Mós: Fonte Anónimu Hatama Keixa bá CAC Kona-bá Projetu Sosa Produtu Medikamentu

Pasiente Dengue iha Vera Cruz, Díli, 14 Janeiru 2022. Foto/Dok.Hatutan.com

Iha Sesta, 05 fulan-Janeiru 2024, Hatutan.com halo konfirmasaun ho Diretór Ezekutivu  Institutu Nasional Farmasia Produtu no Medikamentu (INFPM/antigu SAMES), Brigido Simão Dias, rekoñese informasaun ne’e loos, katak  kompaña nasionál 22 ne’ebé Ministériu Saúde kontrata iha tinan 2022 la kumpre kontratu hodi hatama produtu farmaséutika ka produtu medikamentu bá SAMES.

Diretor Ezekutivu INFPM, Brigido Simão Dias hateten, sira-nia parte atualmente iha tranzisaun SAMES bá iha INFPM ne’e foun, tanba ne’e, kona-bá situasaun sira nee’ ka kazu sira-ne’e Ministeriu Saúde  responsabilidade.

Advertisement

Informasaun ne’ebé iha katak Ministériu Saúde liuhosi orientasaun Ministra Saúde, Élia A.A dos Reis Amaral, fó ona orientasaun bá Gabinete Inspesaun Saúde  halo daudaun ona auditoria internal bá problema ida-ne’e.

“Sasán sira-ne’e, ami entrega ba Gabinete Inspesaun Saúde depois Ministeriu Saúde maka toma konta bá ida-ne’e. Ami hatene, ami akompaña maibe tanba kazu ne’e la’ós akontese iha ami nia mandatu, agora iha Ministeriu Saúde ho Gabinete Inspesaun Saúde maka hatene liu situasaun ida ne’e,” Brigido Simão Dias hateten.

Bainhira Brigido Simão Dias hahú tama servisu iha INFPM ka antigu SAMES iha dividas lubuk ida, tanba ne’e nia parte ho ekipa Aprovizionamentu no Finansas halo ona ezersísiu ka transferénsia  (virement)  hodi selu dividas sira-ne’e.

“Kona-ba kazu ne’e, kompeténsia iha Ministeriu Saúde no INFPM nia kompetensia maka responde nesesidade ai-moruk laiha hodi responde bá ospitál no sentru saúde sira hotu,” Brigido Simão Dias hateten.

Klínika Bairru-Pité  Aviza Stoke Out Ai-Moruk  

Advertisement

Karta Avizu kona-bá Stoke Out Ai-moruk iha Klínika Bairru-Pité. Foto/Repro

Krize ai-moruk ka laiha  produtu farmaséutika ka produtu medikamentu sai preokupasaun boot no kauza bá atendimentu pasiente sira iha ospitál, sentru saúde, postu saúde no klínika sira iha territóriu nasionál Timor-Leste.

Klínika Bairru-Pité, Díli, taka ona avizu iha sira-nia kuadru avizu, katak daudaun ne’e Klínika ne’ebé uluk jere hosi Maktoban Dr. Daniel Murphy laiha ona ai-moruk ka stoke out  kuaze fulan ida ona.

Diretór Klínika Bairru-Pité, Inacio dos Santos informa iha Segunda semana ne’e, nia simu lista husi farmasista sira  Klinika Bairru-Pité nian katak iha stock out ai-moruk hamutuk  item 44 no iha ai-moruk ne’ebé limitadu hamutuk item 33.

“Horbanirua, ami foin simu fornesimentu husi Servisu Saúde  Munisípiu Díli, maibe ho kuantidade ne’ebe limitadu mós, ami bele dehan ne’e la sufisiente atu fó tratamentu tanba ami hatene katak ami-nia komunidade sira iha tempu udan, moras aumenta, kada loron ami bele rejisa pasiente hosi 100 to’o 200, ho ida ne’e problema ida-ne’e difikulta tebes ami atu bele fó resposta médiku   bá populasaun sira ne’ebé mai halo tratamentu saúde,” Inacio dos Santos informa bá Hatutan.com  iha knaar fatin Klínika Bairru-Pité,  Sabádu (06/01/2024).

Inacio informa no garante katak,  la’ós Klínika Bairru-Pité deit mak enfrenta problema stoke out ai-moruk, maibé klínika sira seluk, inklui Sentru Saúde ho Postu Saúde sira iha territóriu Timor-Leste  mós enfrenta situasaun hanesan.

“Ai-moruk item 44 ne’ebé stoke out iha Klínika Bairru-Pité kuaze esensial hanesan parasetamol sirup, amoxilin sirup, antibiotic, tanba Inklui aimoruk sira ne’ebe fó bá pasiente hypertensaun, hydroprotezida, catropil no ai-moruk sira-ne’e mos stock out hotu,” nia hateten.

Advertisement

Ai-moruk diabetes mós stoke out no Klínika Bairru-Pité rejista pasiente diabetes hamutuk 20, maibe ai-moruk diabetes stock out, no mos ai-moruk bá kolestrol sira  mós stock out.

Nia relata katak iha fulan-Dezembru 2023, Klínika Bairru-Pité detekta pasiente dengue hamutuk na’in-lima (5),  iha inísiu fulan-Janeiru 2024, detekta pasiente dengue na’in-ida (1),  maibé Klínika laiha parasetamol sirup atu fornese ba alin ne’e.

Iha duni fulan-Dezembru 2023, Klínika Bairru-Pité rejista mós  pasiente moras IRA (Inspesaun Respiratóriu Aguda) ka ISPA besik 4.000 no  bá labarik sira mak moras hanesan diare ho pasiente hamutuk 107  maibé ai-moruk mós stock out ona, hanesan antibiotik zincosyde sarope, metro sarope, coutrine sarope.

Nia espera katak Governu ne’ebé lidera hosi Primeiru-Ministru (PM) Xanana Gusmão bele rezelve problema stock out ai-moruk ne’e atu bele fó atendimentu ida efikásia no efisiénsia bá komunidade ne’ebé halo konsulta sira-nia saúde iha ospitál, sentru saúde, postu saúde ho klínika sira iha territóriu Timor-Leste.

PM Xanana Hatán Kona-bá Esforsu Governu Rezolve Stoke Out Ai-Moruk 

Advertisement

Relasiona ho stoke out ai-moruk iha ospitál, sentru saúde, postu saúde no klínika sira iha territóriu Timor-Leste, Primeiru-Ministru (PM), Kay Rala Xanana Gusmão, hateten ona katak,  kona-bá problema falta ai-moruk Ministériu Saúde (MS) sei rezolve iha tempu badak ho orsamentu ne’ebé tau ona bá ministériu iha tinan fiskál 2024.

Pasiente sira baixa iha ospitál. Foto/dok.Hatutan

Primeiru-Ministru Xanana Gusmão esplika kona-bá estoke  ai-moruk ne’e karik fa’an iha loja sira hanesan iha supermerkadu, Governu bá sosa ona, maibé ai-moruk ne’e tenke bá sosa iha fabrika no bainhira bá faborika tenke hameno para sira prodús presiza tempu oituan.

“Dala-ruma ita ezije malu, ha’u komprende tebetebes, maibé buat ne’e ita bá sosa iha li’ur no la’ós ita bá sosa arbiru de’it, maibé ai-moruk sira ne’e tenke kuidadu didi’ak,” Xanana afirma hodi responde jornalista sira hafoin hasoru malu ho Prezidente Repúblika iha Palásiu Prezidensiál, Kinta, 04 fulan-Janeiru 2024.

“Iha Konsellu Ministru, ami sei ko’alia no buka tuir nafatin, ezije katak oin nusá osan iha ona tenke sosa, ne’ebé buat balun hanesan ai-moruk no pasaporte favór ida imi labele hanesan husu buat ida iha hela loja ne’ebá maka ami la bá sosa, buat sira ne’e hotu ho nia medida oin-oin ne’ebé lori tempu uitoan,” Xanana Gusmão tenik.

Jornalista : Gloria Maia/Leopoldina de Carvalho

 

Advertisement

Kontinua Le'e
Advertisement
Hakarak Hato'o Komentariu?

Husik Hela Komentariu

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Saúde

Sali-Magu Hatama Tan Ai-Moruk Item 11 no Reagentes Item 118

Published

on

Hatutan.com, (24 Abríl 2024), Díli—Empreza nasionál Sali-Magu Unipessoal Lda, daudaun ne’e, hatama tan ai-moruk item 11 no produtu reagentes item 118 hodi kumpre dever kontratu ho Ministériu Saúde hodi fornese produtu farmaséutika no produtu medikamentu bá Institutu Nasionál Farmásia no Produtu Médiku (INFPM).

(more…)

Kontinua Le'e

Saúde

Kazu 64 iha RAEOA Posibilidade Afeta bá Moras Rabies

Published

on

Hatutan.com, (09 Abríl 2024), Díli-Hosi fulan-Setembru 2023  to’o fulan-Abríl 2024 Ministériu Saúde rejista  kazu 64 asu tata iha Rejiaun Administrativu Espesiál Oé-Cusse Ambeno (RAEOA) no posibilidade afeta bá moras rabies.

(more…)

Kontinua Le'e

Saúde

PN Sei Bolu Ministra Saúde no MAPPF Hodi Diskute Medida Kombate Virus Rabies

Published

on

Hatutan.com, (05 Abríl  2024), Díli– Parlamentu Nasionál (PN), Tersa semana oin, (09/04/2024), bolu Ministra Saúde, Élia A.A dos Reis Amaral  no Ministru Agrikultura Pekuária, Peska no Floresta (MAPPF), Marcos da Crus, hodi halo diskusaun kona-bá medida sira kombate virus Rabies ne’ebé agora daudaun mosu iha Rejiaun Admistrativu Oé-Cusse Ambeno (RAEOA).

(more…)

Kontinua Le'e
Advertisement

Trending