Connect with us
Pakote Ahi

Nasionál

Han Kalan Hamutuk, Jesus Fó Sentidu Foun Bá Tradisaun Judeu Sira Nian

Published

on

Hatutan.com, (06 Abríl 2023), Díli– Misa Kinta-Feira Santa, loron dahuluk hahú períodu Paskál nian. Iha ne’ebé Uma-Kreda Universal selebra ho solenidade hodi hanoin hikas Jesus Kristu Nia terus to’o mate iha krús, hosi Kinta-Feira Santa, Sesta Paixaun, Sábadu Aleluia no Domingu Resurreisaun.    

Lee Mós : Reflesaun Kinta-Feira Santa, “Halo Ida-Ne’e Hodi Hanoin Ha’u”

Amu Joel Casamiro Pinto fase sarani sira-nia ain hodi hanoin hikas Jesus Nia jestu fase Nia apóstolu sira-nia ain molok ema saran Nia bá mate iha krús. Foto/Lazaro Pereira Quefi

Iha Selebrasaun Kinta-Feira Santa hanoin kona-bá Jesus Nia han kalan ikus ho Nia apóstolu sira. Nune’e, iha Amu Joel Casamiro Pinto, OFM, nia omilia bainhira prezide misa Kinta-Feira Santa iha Igreja Parókia Aimutin, Díli, hateten han hamutuk  ikus Jesus ho Nia apóstolu sira-ne’e partilla ksolok no domin bá malu.

“Bá moris iha sosiedade ohin loron dezafiu hosi média sosiál  nian halo ita lakon sentidu família nian, sentidu hosi han hamutuk, tanba televizaun mak sai na’in bá ita nia família, telemovel ka Facebook, WhatsApp, Instagram no seluk-seluk tan mak sai instrumentu ne’ebe manifesta ita-nia domin bá malu,” Amu Joel Casamiro Pinto, OFM afirma iha nia omilia iha misa Kinta-Feira Santa iha Igreja Parokia Aimutin, Díli, 06 Abríl 2023.

Advertisement

Amu Joel Casamiro Pinto, OFM, fó sasin, katak iha selebrasaun han kalan ikus nian Jesus ho Nia eskolante sira ne’e, Jesus fó sentidu foun bá selebrasaun tradisaun judeu sira nian ne’e ho jestu Nia kaer paun fó agradese silu fahe bá eskolante sira, Nia kaer kalis fó bá eskolante sira dehan, “ne’e Ha’u Nia isin saran bá imi, ne’e kalis Ha’u raan nian sei nakfakar atu kasu salan”.

Instrumentu sira matéria sira ne’ebé uza matéria konkretu tua no paun ne’ebé transforma bá Kristu Nia futar isin no Nia futar ran, ida ne’ebé simu husi ne’e nia sei hetan moris rohan laek.

Iha kalan ne’e mós, Amu Joel Casamiro Pinto hateten Kristu rasik sakrifika Nia aan bá ema hotu  tan domin rohan laek ne’ebé Nai Maromak hatudu liu husi Jesus hodi institui sakramentu rua mak sakramentu eukaristia no sakramentu orden nian, katak “halo ida-ne’e hodi hanoin ha’u”.

Tuir Amu Joel Casamiro Pinto katak selebrasaun misa Kinta-feira Santa hanesan memória ida hanesan análize  ida bá buat ne’ebé Jesus halo iha tinan rihun rua liubá no kontinua halo ohin loron no  sei halo bá nafatin.  

Jestu seluk, Jesus halo no husu sarani sira halo tuir. Jesus dehan, “Se imi haree ha’u Nai, Ha’u imi Nia mestre no imi foti Ha’u nu’udar imi Nia Nai. Tebes ha’u fó bá imi, ha’u imi Nia mestre, Ha’u imi Nia Nai, nune’e imi mós Ha’u nai. Karik atu tuir mestre atu tuir Nai, Hadomi tenke hanesan nia hanoin mós tenke hanesan Nia no perdua mós tenke hanesan Nia”.

Advertisement

Sai eskolante Jesus nian signifika katak la’o tuir no imita buat ne’ebé Jesus halo ona. Liu-liu ezemplu boot ida ne’ebé Jesus halo ona iha kalan ne’e eukaristia ne’ebé nia institui hela bá Sarani sira no jestu seluk mak apóstolu sira nia ain ho wee domin nian.

“Asaun konkretu ida fase apóstolu sira nia ain, Jesus fase ho domin no  laran luak nian,” Amu Joel Casamiro Pinto hateten.

Fase ain  hatudu katak sentidu haraik an nian, jestu ne’ebé Jesus hakraik aan bá apóstolu sira nia ain atu fase ne’e hatudu katak respeitu malu, hakru’uk la signifika hamoe malu, hakraik aan maibé hatudu sinál ida respeitu no rona malu.

Fase ain ne’e, Amu Joel hateten, Jesus fó hanoin no  sai instrumentu ida inspirasaun ida bá sarani sira atu oinsá sai lider ida karik tenke hakru’uk ba ninia membru sira katak nia respeitu nia membru sira, nia hadomi ninia emar sira.

Jesus akompaña nia emar sira ne’ebé nia hadomi no  Jesus  promete katak “Ha’u hadomi imi, imi mós tenke hadomi malu bainhira imi halo hanesan ne’e Ha’u promete bá imi moris rohan laek”.

Advertisement

Jesus Nia domin, Amu Joel tenik, úniku tebes bá moris to’o ran suli nakfakar hedi iha krús Nia hatudu nafatin Nia domin ida ne’e.

“Ohin kalan ita tama iha períodu paskál hahú ho Kinta-feira Santa bá to’o iha Domingu resurreisaun nian. Selebra festa páskua signifika katak selebra ita-nia fiar, fiar sarani nian ne’e la’ós de’it bá iha Sesta-feira Santa, maibé fiar ne’e nia abut hahú husi Kinta-feira Santa bá to’o iha domingu resurreisaun,” Amu Joel afirma hikas.

Jornalista Estajiáriu : Lazaro Pereira Quefi

Advertisement
Kontinua Le'e
Advertisement
Hakarak Hato'o Komentariu?

Husik Hela Komentariu

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Nasionál

Papél Mídia Importante Hodi Kontribui bá Prezerva Memória Pasadu

Published

on

Hatutan.com, (24 Abríl 2024), Díli-Centro Nacional CHEGA! Institutu Públiku (CNC, I.P) konsidera mídia ka jornalista sira-nini papél importante tebes atu bele halo kobertura kona-bá akontesimentu sira istóriku hodi bele kontribui bá prezerva memória sira pasadu nian.

(more…)

Kontinua Le'e

Nasionál

Posibilidade Governu Aprezenta Kandidatu Foun Komisáriu CAC

Published

on

Hatutan.com, (23 Abríl 2024), Díli– Vise-Ministru Asuntu Parlamentár,  Áderito da Costa Hugo, informa proposta Lei, 2ª alterasaun bá Lei n°8/2009, 15 de jullu kona-bá Komisaun Anti-Korrupsaun (CAC siglá portugés), aprova  final global ona iha Parlamentu Nasionál iha loron 22 fulan-Abríl,  ho nune’e, Governu sei haree fali timoroan feto ka mane ne’ebé prenxe rekizitu hodi kandidatu  bá komisáriu CAC atu aprezenta bá Parlamentu Nasionál hodi hakat bá eleisaun.

(more…)

Kontinua Le'e

Nasionál

Eviksaun, Rede bá Rai Hato’o Ejizénsia 11 bá Governu

Published

on

Hatutan.com, (22 Abríl 2024), Díli— Rede bá Rai (RbR) hato’o ejizénsia 11 bá IX Governu Konstitusionál liuliu bá Sekretáriu Estadu Asuntu Toponímia no Organizasaun Urbana (SEATOU), Germano Santa Brites Dias, atu bele konsidera durante prosesu eviksaun bá komunidade ne’ebé okupa rai Estadu iha kapitál Díli.

(more…)

Kontinua Le'e

Trending