Connect with us
Pakote Ahi

Opiniaun

Governu Nesesita Tebes Asaun Hodi Kombate Identidade Falsa iha Rede Sosiál

Published

on

Iha  era digital ohin loron,  plataforma ho naran Mídia sosial sai tiha ona aparellu komunikasaun ne’ebe influensia tebes kada individu no mos instituisaun tantu privada no publiku liuhusi maneira informasaun ne’ebe divulga sai husi individu sira.

Embora rede sosial oferese benefísiu wain, maibe iha parte seluk hamosu mos dezafiu ba utilizador sira ne’ebe halo husi  identidade falsu sira (ID fake). Identidades falsa sira nee mak sira ne’ebe halo várias atividades ho  informasaun  inkorretu, pratika aktus  cyberbullying ou atividade sira ne’ebe komete fraude. Hodi rezolve problema nee ho  forma efikaz, ida nee krusial tebes ba estadu hodi desempeña  papel ativu hodi kombate  identidade falsa sira ne’ebe ohin loron buras tebes iha rede sosial.

Karik atu inisia buat nee laos susar no laos mos fasil. Importante vontade politika husi kada Governu hodi bele fo protesaun ba ninia sidadaun sira hodi uza aparellu nee hodi haburas iklima konaba hamosu Governasaun ne’ebe transparensia iha prestasaun serbisu ba intereses komum nian.

Advertisement
#

Ho nunee, saida mak Governu presiza atu halo:

  1. Implementa verifikasaun rigorozu

Governu hamosu liña koordenasaun ho ajensia tuteladu plataforma Rede sosial nian hodi  estabelese prosesu verifikasaun ne’ebe mak rigor tebes hodi define ID Falsu sira ne’ebe sirkula iha  rede sosial. Aktus ida nee sai solusaun dahuluk hodi husu atu utilizador sira fornese  identifikasaun validu no autêntiku durante prosesu kriasaun kada utilizador rede social sira. Ho maneira verifikasaun nee, utilizador sei difísil hodi kria ID falsu inklui mos  envolve iha atividade anonimamente sira iha espasu publiku liuhusi rede sosial ho intensaun ladiak. Dalan seluk mak Governu bele estabelese regulamentu konaba maneiras uza plataforma rede sosial  liuhusi prosesu verifikasaun dadus pesoal hodi garanti konformidade ne’ebe sei hamosu konfiansa publiku.

  1. Hamosu koordenasaun mutua ho Ajensia plataforma mídia sosial:

Asuntu nee kabe ba responsabilidade Governante tutelada hodi  estabelese parseria ho plataforma mídia sosial konaba kombate identidades falsa sira ho forma efikaz. Hodi kompartilla  informasaun ho dadus relasionadu sira husi  atividades suspeita sira,plataforma nee sei detekta asaun  apropriada sira ne’ebe mai ho identidade falsa. Jestu nee halao liuhusi dezenvolve kanais komunikasaun regular entre  governu ho plataforma mídia social. Ida nee  sei ajuda ho rápida hodi halao identifikasaun ba identidade falsa sira no ida nee sei minimiza impaktu  negativu ba publiku sira ne’ebe konsumu informasaun falsa sira nee.

  1. Hametin Kuadru Legais:

Ukun an iha tempu modernu, fasil tebes ba kada governu hodi inisia ou atualiza estrutura legais ezistente hodi identifika identidade falsa  iha mídias sociais ho forma abranjente waihira konsidera nee parte husi asuntu importante ba moris hakmatek ninia sidadaun sira ne’ebe uza plataforma nee hodi ezerse ou espresa sira nia hanoin ho dalan ne’ebe los no edukativus.  Tinan hirak liuba ita rona, katak lei nee prepara ona. Espera Governu atual bele konsidera katak ida nee  sai mos asuntu importante iha vida moris pais ida nian, wainhira ita hakarak ita nia povu uza plataforma nee ho responsabilidade.  Medidas legais sira nee nuudar asaun preventiva  ho nia aplikasaun  nesesária hodi kombate  identidade falsa sira ho efikásia.

  1. Insentiva asaun ho responsável

Iha Governasaun foin liu ba,hahuu ona inisitaiva hodi  promove utiliza plataforma hirak nee ho responsável. Maibe buat ne’ebe sai polemika mak Governu tuteladu nee tama hotu iha Pratika balun konaba espalla lia falsu iha rede sosial husi aktus balun. Asaun sira hanesan nee sei hamihis kunfiansa publiku ba  kampanha konaba kombate hoax husi ID Falsu sira iha Plataforma nee.

Saida mak presiza mellora liutan konaba kampanha kombate lia falsu husi ID Falsu sira?. Governantes sira presiza mellora liutan  kolaborasaun ho instituisaun  edukasionais, organizasaun naun governamentais sira inklui mos  parte interesada sira hanesan instituisaun mídia sira hodi husik hela papel nee ba sira hodi ezekuta iha terenu.  Ajensia ou instituisaun hirak nee bele apoia inisiativa hirak nee liuhusi programa  alfabetizasaun digital, enfatiza étika online no  promove komportamentu responsável wainhira uza plataforma mídia social.  Liuhusi asaun  promove kultura sidadania dijital ho responsável,  governu bele reduz dadaun prevalênsia no impaktu identidade falsa sira iha redes sociais.

KONKLUZAUN ne’ebe hau bele foti mak iha era Liberdade espresaun, identidade falsa sira sai ameasas ba prosesu demokrasia  ne’ebe la reprezenta fatus iha terenu no ida nee presiza no   ezizi tebes  medidas proativa. Nunee kada governu desempeña papel importante hodi kombate  identidade falsa sira ne’ebe sirkula barak tebes iha mídia sosial.

Lisaun husi eleisaun ne’ebe foin dadauk ita hakat liu, hatudu faktus momos katak ID Falsu sira aproveita tebes momentu nee hodi halo ajitasaun  no ataka ema nia personalidade,   origens até ema nia pasadu polítika tamba deit diferensia politika.  Se asaun nee mak kuntinua buras no husik hela deit, ita sei hakoi sosiadade nee ho lia falsu hodi lakohi fiar ba buat ne’ebe mak kada Governu halo wainhira ita hakarak harii BOA GOVERNASAUN ida ne’ebe forte no metin.

Hosi: Renato da Costa

Advertisement
#

Kontinua Le'e
Advertisement
Hakarak Hato'o Komentariu?

Husik Hela Komentariu

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Opiniaun

Liberdade Imprensa iha TL “SIM”, Maibé Kualidade Notísia “NĀO”

Published

on

Ohin 3 Maiu nuudar loron internasional konaba Liberdade Imprensa nian ho lema; “IMPRENSA BA PLANETA:  JORNALISMU  INFRENTA KRIZE AMBIENTAL”, ne’ebé foka liu ba  importânsia liberdade ekspresaun iha kontestu krize ambiental global oras nee. Lema tinan nee fo importansia tebes ba papel hirak ne’ebé  desempeña husi  jurnalista sira hodi  dizemina  informasaun ne’ebé  garante sustentável iha tempu tuir mai inklui respeita ba direitu kada  indivídu ho nia diversidade inklui mos  igualdade jéneru.

(more…)

Kontinua Le'e

Opiniaun

ANALIZA KONABA EVIKSAUN HOSI ASPEKTU FILOSOFIA HUMANU

Published

on

Hosi

Nelion Ornai Monteiro

(more…)

Advertisement
#
Kontinua Le'e

Opiniaun

Líder Alternativu; Entre Hein Tranzisaun Jerasional ou Buka Konkista Rasik?

Published

on

Hakerek nain; Quintiliano A. Belo 

(more…)

Kontinua Le'e

Trending