Connect with us

Nasionál

Loron 120 Rezolve Kadernéta Pasaporte Timor-Leste

Published

on

Hatutan.com, (04 Jullu 2023), Díli-Ministru Justisa (MJ), Amandio de Sá Benevídes hateten, iha loron 120 nia laran halo esforsu rezolve kaderneta pasaporte Timor-Leste nian.

Lee Mós : Ministru Tiágo Garante iha Setembru Kaderneta Pasaporte To’o Timor

Ministru Justisa, Amandio de Sá Benevides. Foto/Elio dos Santos da Costa

Kaderneta pasaporte eletróniku RDTL nian ne’e sai problema no preokupasaun públiku nian dezde kedas 2021. Fukun loloos hosi  polémika kaderneta pasaporte komún RDTL nian, maka Governu liuhosi Ministériu Justisa (MJ) tempu ne’ebá ho kompañia fornesedór Visamitra  la konsege iha konkordánsia kona-bá  folin atu bele estabelese kontratu. 

Iha tinan sira liubá, Governu falla iha atu haree tempu kontratu tanba  kontratu ho karater pluri anuál, katak, kontratu bá tinan rua, tinan tolu, maibé, kontratu ne’e mate tiha iha tinan hira liubá la konsege halo perevensaun atu renova antes tempu remata.

Advertisement

Hafoin pandemia global Covid-19, ema la sai bá liur, entaun, ema ladun tau importánsia. Uainhira, Covid ne’e hotu ona, ema hothotu hakarak sai, tempu ne’ebá, iha hela kadernéta sira ne’ebé mak mamuk ne’e barak. Maibé, tanba ema hothotu hakarak iha pasaporte para atu sai, entaun, previzaun ne’ebé mak iha ministériu, liu-liu Diresaun Jerál Rejístu Notariadu (DJSRN) prepara hela atu bele atende nesesidade kada fulan, hosi rihun 15 to’o rihun 25 ne’e, la to’o.

Iha tinan 2017, kompañia fornesedór kaderneta pasaporte komún  nian bá Ministériu Justisa,  Visamitra  ho nia parseiru internasionál ida (jv/joint venture), prevee kaderneta pasaporte  ho kuantidade rihun 150  hodi responde nesesidade povu nian, maibé to’o agora kaderneta hirak ne’e laiha de’it iha Diresaun Jerál Rejistu Notariadu (DGRN).

Ministru Justisa iha Governu da-sia ne’e,  Amandio de Sá Benevides, iha tomada posse Governu ida-ne’e nian, Primeiru-Ministru Xanana Gusmão fó enfáze atu tau prioridade sira hodi bele rezolve kestaun kadernéta pasaporte.

“Tanba ne’e, iha ministériu prontu ona, ho ekipa tomak ne’ebé mak servisu atu atende kestaun kaderneta pasaporte  ho esforsu hothotu, ne’ebé mak halo nanis ona hosi governasaun liubá, to’o agora atu iha tempu badak, bele halo ona final approval, bá nia modelu iha pasaporte nia laran, atu nune’e, ita hein katak iha tempu ne’ebé mak la kleur liután, kompañia ne’ebé mak fornese ne’e bele prodús ona kadernéta,” Ministru Amandio de Sá Benevídes hateten bá jornalista sira hafoin soromutuk Konsellu Ministru iha Palásiu Governu, Díli, Tersa (04/07/2023).

Antigu Adjuntu Provedór Direitu Umanus no Justisa (PDHJ) ne’e informa, progresu sira kona-bá produsaun kadernéta pasaporte RDTL nian, oras ne’e la’o hela, tanba pasaporte ne’e, hanesan kestaun sensitivu. Seguransa dadus pesoais, dala-ruma, sira ko’alia, mais labele koalia buat hothotu bá média sira.

Advertisement

Mais ne’e, iha prosesu sira lubuk ida, no la’ós halo iha País viziñu Indonézia, no la’ós mós iha Timor, halo iha Europa ne’ebá, ne’ebé mak sira-nia sistema kona-bá oinsá atu prodús pasaporte ho kualidade no mós ho seguransa ne’ebé mak seguru, para ema bele la’o bá ne’ebé, bele evita falsifikasaun.

“Ita presiza re-verifikasaun, presiza prosesu sira ne’ebé mak han tempu duni. Mais, ita hein katak, iha tempu badak, hanesan Governu liuhosi primeiru ministru hatete katak, iha loron 120 ministériu sei buka esforsu hothotu, pelu-menus iha netik kadernéta ruma mai tiha, para bele komesa ona atende nesesidade komunidade sira-nian,” Ministru  Amandio Benevides hateten.

Hatán kona-bá, karik iha ona garantia katak, iha loron 120 ne’e, kadernéta pasaporte sira ne’e bele to’o ona Timor, Ministru Amandio dehan, tanba buat hothotu iha prosesu, no prosesu sira ne’e lori tempu ne’ebé mak determinadu.

Ministru Amandio hateten, problema kona-bá kadernéta pasaporte ne’e, sai programa prioridade ida iha Governu da-9 iha ministériu justisa nian, bá loron 120, ida ne’e sai programa prioridade númeru um, no mós, programa prioridade tuir maka, kona-bá ekipamentu eletrónika atu prodús billete de identidade.

Oras ne’e dadaun, Governu koko, atu bele tau iha orsamentu jerál estadu retifikativu, mais ida ne’e, sei diskute iha sorumutuk konsellu ministrus, atu nune’e bele iha solusaun di’ak, atu bele responde lalais nesesidade ema sira ne’ebé mak presiza passaporte.

Advertisement

Sistema Atendimentu Sira

Ikus-ikus ne’e, komunidade sira bá forma sena-malu iha Notariadu sira iha nasionál no mós munisipiu sira hotu tanba nesesidade.  Tanba ne’e, Ministru Amandio de Sá Benevides konsidera katak, billete identidade, pasaporte ne’e, nu’udár dokumentu sira ne’ebé maka esensial, tanba ne’e, kona-bá ema nia dadus pessoal, iha nia sistema seguransa rasik.

Ministru Amandio kompromete iha tempu sira mai ne’e, tenke halo planu ida di’ak, atu bele haree took espasu sira ne’e, ka regulariza tempu saida mak ema bele ema bele bá, atu nune’e, bele fó oportunidade  ema bá ne’e trata sira nia dokumentu ne’e iha loron saida.

Jornalista: Rogério Pereira Cárceres

Advertisement
Continue Reading
Advertisement
Click to comment

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Nasionál

FONGTIL Preokupa ‘Korruptór’ Kalumban Mali, Fujitivu Husi Indonézia Hetan Protesaun iha Timor-Leste

Published

on

By

Hatutan.com, (09 Marsu 2026), Díli– Forum Organizasaun Noun Governamentál Timor-Leste (FONGTIL)  preokupa situasaun ‘kurruptór’ Kalumban Mali sai hanesan fujitivu ka DPO (Daftar Pencarian Orang) Prokuradoria NTT ho Prokuradoria Jerál Repúblika Indonézia nian dezde tinan 2016 ne’ebé hetan protesaun iha Timor-Leste.

(more…)

Continue Reading

Nasionál

Ramos-Horta Alerta Prepara Kondisaun Hasoru Krize Ekonómia Globál

Published

on

By

Hatutan.com, (05 Marsu 2026), Díli–  Funu iha Médiu Oriente entre Amerika hamutuk ho Izraél hasoru Iraun sei afeta ekonomia global, tanba ne’e, Prezidente Repúblika, José Ramos Horta, alerta ona bá Govenrnu  prepara osan husi  fundu soberanu   hodi asegura importasaun ai-han no proteje povu, liu-liu sira ne’ebé kiak liu bainihra mosu  krize ho folin mdrkadu global ne’ebé aas no karun.

(more…)

Continue Reading

Nasionál

Funu iha Médiu Oriente Nia Impaktu Bele Alastra Mai Timor-Leste

Published

on

By

Hatutan.com, (04 Marsu 2026), Díli-Ministru Petroleu no  Rekursu Minerál (MPRM), Francisco da Costa Monteiro, hateten funu iha Médiu Oriente to’o fulan oin nia  impaktu bele alastra mai Timor-Leste hodi fó influensia ba presu konbustivel,  mós impaktu maka’as ba iha ekonomia mundiál.

(more…)

Continue Reading

Trending