Connect with us

Ekonomia

Governu Hatun Taxa Importasaun Atu Kontribui bá Rekoperasaun Ekonomia

Published

on

Hatutan.com, (10 Agostu 2023), DíliIX Governu Konstitusionál hatun hikas taxa importasaun hosi 5% bá 2,5% atu komersiánte sira bele hala’o atividade negósiu hodi bele kontribui bá rekoperasaun ekonómika no redúz impaktu inflasaun, inklui aumentu kustu vida bá sidadaun sira, hodi aumenta sira-nia podér kompra nian.

Vise-Ministru Finansas, Helder Lopes. Foto/Elio dos Santos da Costa.

“Agora daudaun folin sasán sa’e makas. Bainhira Lei ne’e  aprova, Governu hatun tia Lei impostu direitu ba importasaun ne’e bele tun hosi 5% bá 2.5% ida-ne’e mós bele kontribui ba sasán importasaun  nia folin, ida ne’e maka ninia razaun,” Vise-Ministru Finansas, Helder Lopes hateten iha Otél Novo Turizmu, Kinta (10/08/2023).

Lee Mós: Governu Hatun Ona Taxa Hosi 5% bá 2,5%

konsellu Ministru aprova Lei Orsamentu Retifikativu atu altera Lei tolu, alterasun primeiru halo ba Lei Orsamentu Jerál Estadu 2023 nian, iha ne’ebá altera artigu tolu, ida maka hatun fila-fali kona-bá folin masimidar nian ne’ebé uluk $1 kada kilograma, fila-fali ba normál hanesan uluk.

Advertisement

Alterasun segundu maka, hatun tia taxa kona-bá direitu importasaun, Governu anteriór hasa’e hosi 2.5% ba 5% ne’e hatun fali ba  2.5%, ho razaun primeiru tanba ekonomia TL sidauk rekoopera to’o iha nivel Pandemia Covid-19.

“Agora rekoopera daudaun ita nia ekonomia maibé seidauk rekoopera hotu. Ita labele fó fali todan ne’e ba impostu ekonomia. Tuir ami nia haree, hatun tiha impostu importasaun nian nune’e bele kontribui ba rekooperasaun ekonomia atu bele fasilita seitór privada sira liu-liu komersiante sira bele hala’o atividade negósiu no mós bele kontribui ba sasán nia folin tun,” Helder Lopes esplika.

Governu rekeoñese katak, bainhira hatun taxa ne’e lakon duni respeita oitoan maibé ninia benefísiu ne’ebé hetan ne’e boot liu tanba hakarak kontribui ba rekooperasaun ekonomia.

“Iha futuru maka buat hotu la’o di’ak, ita bele haree fali kona-bá polítika impostu ninian,” nia subliña.

Jornalista: Vito Salvadór

Advertisement

Continue Reading
Advertisement
Click to comment

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Ekonomia

Governu Hasai Millaun US$4.5 Husi OGE 2026 Halo Pagamentu Saláriu Décimo Terceiro 2025

Published

on

Hatutan.com (12 Janeiru 2025),Díli—  Ministra Finansas, Santina José Rodrigues F. Viegas Cardoso, informa Governu hasai  kuaze millaun US$4.5 husi Orsamentu Jerál Estadu (OGE, sigla portugés) tinan fiskál 2026 hodi  halo pagamentu ba saláriu decimo terceiro 2025 nian.

(more…)

Continue Reading

Ekonomia

MCAE Dúvida ho Dadus Produsaun Hare-Kulit Husi CLN

Published

on

Hatutan.com,  (29 Dezembru 2025), Díli–Ministériu Koordenadór Asuntu Ekonómia (MCAE- sigla portugés) dúvida ho dadus produsaun hare-kulit iha  Sentru Nasionál Lojistika (CLN) tanba la hatudu dadus konkretu.

(more…)

Continue Reading

Ekonomia

BCTL ho BNU Halo Kooperasaun Hametin Indústria Finanseira no Impulsiona Dijitalizasaun Ekonomia TL

Published

on

Hatutan.com, (05 Dezembru 2025), Díli— Banku Sentrál Timor-Leste (BCTL-sigla portugés) no Banco Nacional Ultramariño (BNU)   halo kooperasaun liuhusi atividade Fórum CEO hodi hametin industria finanseira no  impulsiona dijitalizasaun ekonómia iha Timor-Leste.

(more…)

Continue Reading

Trending