Connect with us
Pakote Ahi

Nasionál

Koñese Rezumu Badak DNMG kona-bá El-Niño

Published

on

Hatutan.com, (21 Setembru 2023), Díli–Bazeia ba informasaun ne’ebé fó sai husi mídia sira iha Timor-Leste kona-bá eventual El Niño nia previzaun atu kauza bailoron naruk iha tinan ne’e, maka ekipa Diresaun Nasionál Meteorolojia no Jeofízika (DNMG, sigla portugés)  hato´o rezumu badak ba povu tomak  sira kona-bá eventual refere.

Tuir mai Hatutan.com publika kompletu rezumu badak kona-bá eventuál El-Niño ne’ebé asesa iha konta ofisial Facebook DNMG Timor-Leste.

Pontu importante sira DNMG  atu konfirma mak hanesan:

  1. Tuir ajénsia BoM – Australia no NOAA – USA nia previzaun ENSO-EL NIÑO agora daudaun forma ho nia Index moderadu (1.6˚C) no iha tendénsia atu intensifika nia index ne’ebé varia husi 1.6-2.2 ˚C iha fulan-Outubru-Dezembru;
  2. El-Niño iha probabilidade 60-80% atu mantein to’o fulan-Fevereiru tinan 2024;
  3. Intensifikasaun El Niño nia impaktu mak agora ita senti no observa hela munsípiu balun komesa menus bee-moos, rai komesa maran, rai manas iha ne’ebé provoka inséndiu iha fatin-fatin;
  4. Intensidade husi El Niño ne’ebé agora akontese kategoria Moderadu-forte. Normalmente El Niño akontese ka forma ona iha Tasi pasifika ne’ebá nia influensia maka temperatura tasi iha illa Timor sei malirin, redús udan-been, estabelese periodu bailoron no prolonga bailoron, maibé kondisaun/índise El Niño ne’ebé akontese daudaun úniku no klásiku, tamba akontese ona El-Niño iha tasi Pasífiku ne’ebá maibé temperatura superfísie tasi kuaze iha illa Timor sei kontinua manas, entaun ho aumentu husi temperatura superfíse tasi nian prodús exesu evapopasaun iha atmosfera ne’ebé sai hanesan fonte prinsipál bá udan (fatór ida-ne’e mak kauza udan hanesan ita observa iha munisípiu balun);
  5. El Niño la’ós fonte prinsipál bá udan-boot iha fulan-Jullu 2023 ne’ebé kauza inundasaun kuaze iha territóriu Timor laran liu-liu iha kosta Sul no sentral illa Timor;
  6. Udan ne´ebé oras ne´e daudaun akontese maske ho intensidade ki’ik iha kosta súl no leste, la’ós influensia husi El Niño, maibé influensia husi fatór meteorolójiku seluk (TSM illa Timor sei kontinua manas, topografia, fatór lokal, MJO, onda ekuatoriál Rosbby); El Niño la forma ka mosu iha Timor maibé prosesu formasaun tomak akontese iha oseanu Pasífiku tropikal depois nia influensia maka to´o Timor.

Jornalista : Lazaro Pereira Quefi

Advertisement
Kontinua Le'e
Advertisement
Hakarak Hato'o Komentariu?

Husik Hela Komentariu

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Nasionál

Ramos-Horta Kondekora Timoroan no Sidadaun Estranjeiru Ne’ebé Kontribui bá Dezenvolvimentu TL

Published

on

Hatutan.com, (19 Maiu 2024), Díli- Iha selebrasaun aniversáriu restaurasaun independénsia Timor-Leste nian bá dala-XXII (20 Maiu 2002- 20 Maiu 2024) Prezidente Repúblika José Ramos-Horta kondekora timoroan  no sidadaun estranjeiru sira ho grau orden Timor-Leste nian hodi fó rekoñesimentu bá sira-nia dedikasaun no kontribuisaun bá dezenvolvimentu Timor-Leste. 

(more…)

Kontinua Le'e

Nasionál

FPCI Apresia Toleránsia Relijiozu iha Timor-Leste Ne’ebé Reflete Fiar no Kultu Moris Povu Nian

Published

on

Hatutan.com, (17 Maiu 2024), Díli- Foreign Policy Community in Indonesia  (FPCI) apresia ho toleránsia relijiozu iha Timor-Leste ne’ebé reflete ho fiar no kultu moris povu nian.

(more…)

Kontinua Le'e

Nasionál

Suku Lequitura Avansa bá Re-eleisaun

Published

on

Hatutan.com, (17 Maiu 2024), Díli – Eleisaun órgaun suku-lima (5) bá segunda volta nian remata ona iha loron 13 fulan-Maiu 2024. Prosesu hotu-hotu la’o normal, maibé iha Suku Lequitura, Munisípiu Aileu, tenke avansa bá re-eleisaun  iha loron 18 fulan-Maiu ne’e tanba kandidatu na’i- rua hetan votu hanesan.

(more…)

Kontinua Le'e
Advertisement

Trending