Connect with us
Pakote Ahi

Ekonomia

2017-2023, Rezidénsia Fulolo Kontribui Reseita $682,659.20 bá RAEOA-ZEESM

Published

on

Hatutan.com (17 Outubru 2023), Díli–  Parlamentu Nasionál (PN) liuhosi Fiskalizasaun Komisaun C ne’ebé trata asuntu Finansa Públika ne’ebé hala’o fiskalizasaun iha RAEOA-ZEEMS iha loron 11-15 fulan-Setembru 2023, hatudu katak hahú 2017-2023  rezidénsia Fulolo reseita hamutuk $682,659.20 bá  Rejiaun Administrativu Espesiál Oé-cussi Ambeno-Zona Ekonomia Espesiál Sosiál Merkadu (RAEOA-ZEESM).

Lee Mós: Komisaun A Identifika Dokumentu Selebrasaun Kontratu Sosa no Faan Rezidénsia Fulolo

Família afetadu sira bá konstrusaun rezidénsia Autoridade RAEOA, iha área Fulolo, aldeia Sanane, Suku Costa, Sub-Rejiaun Pante Makasar, hala’o konferénsia imprensa hodi ezije indemizasaun. Foto: espesiál.

“Residensia Fulolo nia orsamentu mai husi orsamentu jeral estadu  (OJE) ne’ebé kategoria bá fundu espesial dezemvolvimentu ho montante $2.318,489.5 hodi halo konstrusaun. Nune’e reseita husi rezidénsia Fulolo hahú iha tinan 2017  hetan $80,000, 2018 ($70,700.90, 2019 ($407,300), 2020 ($ 11,328.88), 2021 ( $37,700.33), 2022 ($43,39.99) no tinan  2023 ($32,600). Nune’e hamutuk ona $682,659.20 makaEstadu hetan  reseita hosi rezidensia Fulolo,”  Sekretária Komisaun C, Sancia da Conceição de Araujo haktuir  relatóriu fiskalizasaun Komisaun C nian ne’e iha plenária PN, Tersa (17/10/2023).

Komisaun C ne’ebé trata asuntu Finansa Públika liuhosi relatóriu fiskalizasaun RAEOA-ZEEMS espliká mós kona-bá orsamentu reabilitasaun bá rezidénsia Fulolo gastu $15,533.50, tanba tinan 2021 orsamentu reabilitasaun hamutuk $ 13,370 no  tinan 2022 orsamentu reabilitasaun hamutuk $200,183.50, tuir lei nu 3/2014 Autonómia Finanseira maka iha dekretu lei estatutu RAEOA maka fó kompeténsia hodi delibera programa hodi halo investimentu bá retornu objetivu atu promove kresimentu dezemvolvimentu ekonomia sosiál hanesan baze bá merkadu tanbá ne’e autoridade RAEOA halo Komusaun uluk bá uma rezidénsia Fulolo ne’e hanesan investimentu ida bá infra-estrutura bá nesesaria dezemvolvimentu RAEOA  ho kualidade hodi buka reseita bá RAEOA.

Advertisement

Iha relatóriu fiskalizasaun Komisaun C nian ne’e mós mensiona rezidénsia Fulolo fó aluga bá autoridade sira no rezidénsia Fulolo ne’e komesa fó aluga hahú tinan 2017 primeiru mandatu to’o mai terseiru mandatu iha deliverasaun ne’e hateten katak bele aluga no futuramente bele sosa ida-ne’e maka baze hodi aplika.

Rekomendasaun komisaun C liuhosi fiskalizasaun ne’e maka husu Ministériu Justisa atu halo levantamentu bá dadus relasiona ho rezidénsia Fulolo tanba Komisaun C mós deskobre katak estatutu rai seidauk loos tanba iha tempu levantamentu iha programa sistema Nasionál Kadastrais to’o ohin lori sistema Ministériu Justisa no diresaun Nasionál Teras Propriedades  (DNTP) seidauk iha kontinuasaun atu elabora dadus.

Lee Mós: CAC Halo Hela Averiguasaun bá Prosessu “Fa’an” Uma Estadu Fulolo

Jornalista Estajiária : Zita Menezes

Advertisement
Kontinua Le'e
Advertisement
Hakarak Hato'o Komentariu?

Husik Hela Komentariu

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Ekonomia

Unidade Quarentena no Bioseguransa Destroi Produtu Ne’ebé Laiha Dokumentu

Published

on

Hatutan.com, (03 Maiu 2024), Díli–Unidade Quarantena no Biosegurnsa destroi sasán hirak ne’ebé pesoál pasajeiru sira lori ka importa mai Timor-Leste ne’ebé identifika la tuir lei ka regulamentu Quarantena nian.

(more…)

Kontinua Le'e

Ekonomia

Timor Gap ho Timor Resource Asina Akordu bá Rezolusaun no Revizaun Akordu Operasaun Bloku Rai Maran A no C

Published

on

Hatutan.com, (02 Maiu 2024), Dili–Timor Gas no Petroleu ( Timor Gap- sigla ingles) ho Timor Resource, Kinta (02/05/2024),  asina akordu kona bá rezolusaun no revizaun bá akordu operasaun konjunta (JOA) bá PSCs TL-OT-17-08 (Bloku Rai-Maran A) ho TL-OT-17-09 (Bloku Rai-Maran C).

(more…)

Kontinua Le'e

Ekonomia

Governu Sei Prodús Rezolusaun Ida Atu Halo Pagamentu Bá Projetu 62 Ne’ebé Laiha Formalizasaun Kontratu

Published

on

Hatutan.com, (01 Maiu 2024), DíliIX Governu Konstitusionál sei prodús rezolusaun ida hodi sai hanesan baze legal bá Governu hodi selu projetu obras publika 62 ne’ebé sai polémika tanba laiha formalizasaun kontratu.

(more…)

Kontinua Le'e
Advertisement

Trending