Hatutan.com, (17 Novembru 2023), Díli-Ministériu Interiór atuálmente iha asesór nasionál ho internasionál hamutuk na’in-24. Asesór hirak ne’e ho nia grau remunerasaun la hanesan. Asesór nasionál sira ho remunerasaun entre $1.000 to’o $5.500 kada fulan no asesór internasionál sira entre $9.000 to’o $10.000 kada fulan.
Lee Mós: Deskonfia, Rekrutamentu Funsionáriu Kazuál Ministériu Interiór “Bolu De’it” Kompañeru CNRT

Jornalista Hatutan.com, Vito Salvadór halo entrevista ho Ministru Interiór, Francisco da Costa Guterres iha Edífisiu Ministériu Interiór, Díli, Segunda (17/11/2023). Foto/Elio dos Santos da Costa
Dokumentu tabele salariál ne’ebé Hatutan.com asesu kontempla asesór nasionál ne’ebé saláriu ka remunerasaun boot-liu mak Sara Lobo Brites nu’udár asesora bá área finansa publika no igualdade jéneru ho montante $5.500 kada fulan.
Iha dokumentu ne’e mensiona mós naran veteranu Custodio Belo hanesan asesór bá programa sensibilizasaun sívika ho remunerasaun $3.000 kada fulan, Gastão Salsinha Soares nu’udár asesór bá área polítiku ho remunerasaun $2.500, Paulo de Fátima Martins nu’udár asesór setór seguransa ho remunerasaun $3.490 kada fulan, Paulo Asis Belo, asesór bá área rezolusaun konflitu no reforma seguransa ho remunerasaun kada fulan $5.000.
Asesór Nuno Filipe Tenreiro Reibeiro ho remunerasaun $9.000 kada fulan nu’udár asesór Jurídiku ho asesór internasionál Rui Domingos Guimarães Salgador ho remunerasaun kada fulan $10.000
Alien asesór sira ne’e no sira seluk tan, Ministériu Interiór ne’ebé lidera hosi Ministru Francisco da Costa Guterres, rekruta mós Koordenadór Tékniku DNA (diresaun nasionál aprovizionamentu), João Monis dos Santos ho remunerasaun kada fulan $2.300, João de Jesus Soares Varella nu’udár Tékniku bá Area Prevensaun Konflitu ho remunerasaun $1.000 kada fulan, Deliana dos Santos da Silva nu’udár Sekretaria Ezekutiva ho remunerasaun $1.122 kada fulan.
Ministru Interiór (MI), Francisco da Costa Guterres, rekoñese kontratu duni asesór Timoroan hamutuk 20 no eestranjeiru ida hodi apoiu servisu iha ministériu, liu-liu iha servisu tékniku sira bá administrasaun, jestaun no finansas, iha planu bá edukasaun sívika bá prevensaun konflitu no dezenvolve revizaun bá lei estatutu PNTL no regulamentu disiplinár sira.

Dokumentu. Foto/Repro

Dokumentu. Foto/Repro
Ministru Francisco Guterres bá Hatutan.com iha nia knaar fatin edifísiu MI, Caicoli, Díli, Sesta (17/11/2023), afirma katak nia parte autoriza rekruta asesór nasionál ho internasionál sira-ne’e bazeia bá nesesidade.
Nia afirma tan, kada asesór iha nia área servisu; iha área prevensaun konflitu, seguransa sivíl iha asesór rasik, Servisu Migrasaun no asesór sira ne’ebé mai fó apoiu tékniku enjineria no Ministériu iha enjinária lubuk boot ida ne’ebé mak bele bá foti dadus atu halo reabilitasaun bá uma, postu fronteira sira, asesór tékniku, asesór bá finansas nian ne’ebé bele fó apoiu ba kestaun sira Finansas nian iha Ministériu.
“Sura karik, ha’u nia asesór Timoroan ne’e 20 too ona no iha asesór internasionál ida tamba kestaun de língua no mós kona-bá lei sira ne’e,” Francisgo Guterres hateten.
Razaun foti asesór Timoroan sira ne’e atu dignifika no fó sira nia kontribuisaun katak Timoroan mós bele hela, la’ós tenke asesór internasionál mak mai hanorin.
“Asesór Timoroan sira ne’e balun saláriu husi $1.000 bá to’o $ 2.000 no balun to’o $5. 000 kada fulan ne’e loos, maibé ba tékniku sira, liu-liu arkitetu sira ne’e la to’o $1,000 no balun ami selu de’it ho $500 to’o $600,” nia informa.
Governante ne’e hatutan iha tinan oin Ministériu Interiór sei halo konstrusaun bá kuartél munisipál sira, eskuadra polísia sira no postu fronteira sira ne’e no tékniku Timoroan sira mak dezeñu mesak, sira mak orsida sei halo supervizaun ne’ebé orasida Ministériu ka Governu sei la gasta tan osan bá atu selu ema mai halo dezeñu ne’ebé bele gasta kuaze $100.000.00 to’o $ 200.000.00.

Dokumentu. Foto/Repro
Agora dezeñu sira ne’ebé iha oras ne’e daudaun governu liu husi Ministériu Interiór la hasai osan ida atu selu tamba tékniku sira ne’ebé Ministériu iha no dezeñu sira haruka hotu ona ba Ministériu Obras Públiku (MOP) para atu halo verifikasaun no haruka bá Ajénsia Dezenvolvimentu Nasionál (ADN) no haruka liubá Fundu Infraestrutura para tau bá nia implementasaun iha tinan oin.
“Iha asesór ne’e mos Ministériu uza veteranu balun para ajuda polísia sira tun bá kraik hamutuk ho líder komunitáriu sira atu rezolve problema iha kraik, sira ne’e mak bolu asesór ba prevensaun konflitu no edukasaun sívika para tun bá ko’alia ho komunidade sira liu-liu joven sira kona-bá valores de luta, atu oinsá joven sira kaer bá prinsípiu no valór sira luta nian ne’e hodi hatutan luta sira ne’ebé luta na’in sira halo hodi asegura rai ne’e la’o di’ak bá oin. Ho ida ne’e mak ha’u rekruta veteranu sira atu bá halo buat sira ne’e,” Ministru Frnaicsco Guterres informa.
MI argumenta katak Asesór sira nia prestasaun durante ne’e hatudu sira la’o barak, tékniku sira konsege prodús dezeñu hamutuk 20, bá postu fronteira sira iha Covalima, Bobonaro no RAEOA no sira dezeña mós eskuadra neen (6), no kuartél distritál hamutuk haat (4) inklui Díli nian no sira mós superviziona hela atu konstrusaun ba kuartél Jerál no halo mós dezeñu ba iha Rai Robo, no servisu tékniku sira seluk.

Ministru Interiór, Francisco da Costa Guterres. Foto/Elio dos Santos da Costa
Agora ba asesór sira seluk, bá iha prevensaun konflitu sira konsege la’o bá munisípiu hira kedas halo diálogu, inklui bá iha konflitu Lourba ho Carabau, Bobonaro, ajuda komunidade no autoridade lokal sira no PNTL sira konsege hadame komunidade sira.
Asesór sira ne’ebé tau bá iha pontu vokal ba PNTL konsege rezolve problema 158 ne’ebé antes ne’e hasai tama fali servisu, no asesór Timoroan sira ne’e mós ajuda hela asesór internasionál mesak ne’e hodi halo revizaun ba lei estatutu PNTL, lei PNTL, regulamentu remuneratóriu no regulamentu disiplinár, no asesór sira prepara hotu ona para haruka ba Konsellu Ministru para bele haree buat sira ne’e.
Asesór sira bá iha jestaun no finansas agora ne’e daudaun sira konsege ajuda funsionáriu sira Ministériu nian halo orsamentu rua, Retifikativu no orsamentu Ministériu Interiór nian bá 2024, asesór sira halo servisu barak kona-bá sira.
“Iha ha’u nia asesór lubuk boot ne’e, iha eis vise ministra Finansas, barak mak veteranu no eis membru governu no eis membru parlamentu nasionál, no sira ne’e mak ha’u rekruta para atu ajuda rezolve problema iha terrenu no sira ne’e mak halo servisu la’o hela agora daudauk ne’e,” nia tenik.
Nia relata tan katak asesór sira ne’e mos dezeña hela edukasaun sívika ne’ebé sei envolve ema barak, veteranu, lider komunitáriu, profesór no lider sira inter relijiozu para atu hahú halo edukasaun sívika no bá ko’alia ho populasaun iha baze katak konflitu ne’e la serve ona,
Ukun nain ne’e mos rejeita katak Tinan oin Ministériu Interiór atu aumenta tan asesór ho razaun laiha tan nesesidade atu rekruta asesór.
Dekretu Governu Númeru 6/2015, loron 18 fulan-Novembru

Dokumentu. Foto/Repro
Hosi fali dokumentu ofisial balun ne’ebé Hatutan.com asesu kona-bá tabela Rejime Jurídiku bá Kontratu Traballu Rermu Sertu bá Administrasaun Públiku depende grau kompleksidade bá kualifikasaun akadémika no esperiénsia profisionál.
Dekretu Governu Númeru 6/2015, loron 18 fulan-Novembru, kona-ba Rejime Jurídiku Traballu Termu Sertu bá Administrasaun Publika regula ka define ona saláriu bá kada pesoál la bele liu $8.000 kada fulan.
Ezemplu pesoál ne’ebé kontrata ho grau asesoria bá konsesaun no implementasaun téknika espesializada ho nivel edukasaun lisensiatura ka pos-graduasaun no mínimu aparénsia servisu iha área espesializa tinan-10 saláriu mensál (brutu) entre $6.000-$8.000.
Asesoria bá área jestaun operasionál ho grau kualifikasaun pos-graduasaun ka lisensiatura ho mínimu esperensia servisu profisionál iha área espesializada tinan-rua (2) regula ho saláriu (brtutu) mensal entre $4.000-$6.000.
Asesoria bá grau tarefa konsesaun no implementasaun téknika espesializada ho kualifikasaun lisensiatura no mínimu tinan-ida (1) esperiénsia servisu iha área profisionál no espesializada regula ho saláriu entre $600-$1.500 kada fulan.
Jornalista: Vito Salvadór