Hatutan.com, (17 Juñu 2026), Díli–Dekreitu lei Nu.17/2026, 06 Maiu 2026, kona-bá hasa’e taxa bá transporte sira promulga ona husi Prezidente Repúblika (PR), José Ramos-Horta no públika tiha ona iha Jornál da República, edisaun Quarta-Feira, 6 de Maio de 2026.

Foto/Reprodusaun
Tuir dokumentu ne’ebé Hatutan.com asesu husi Jornál da República, fó fundamwntasaun juridika katak diploma ne’e aprova ho objetivu atu klarifika sistema kobransa taxa, organiza prestasaun servisu no garante sustentabilidade bá servisu públiku iha setór transportes,” sita husi Jornál Repúblika.
Tuir Artigu 1.º, dekretu-lei ne’e regula servisu administrativu iha setór rodaviáriu ne’ebé sujeitu bá pagamentu taxa no determina montante taxa ida-idak, no iha Artigu 2.º hateten katak diploma ida-ne’e aplika bá veíkulu ka motór hotu ne’ebé sujeitu bá regras ne’e.
Iha Artigu 3, Governu define termu importante sira atu evita interpretasaun diferente, inklui A.I.V.I. (Aprovação e Inspeção de Veículo Importado), automóvel lijeiru, automóvel pezadu, automóvel mistu, motosiklu, reboque, trator, veíkulu agríkola no títulu rejistu propriedade.
dekretu-Lei ne’e mós reafirma iha Artigu 4.º katak la bele impoin ka kobra taxa ruma ne’ebé la previstu iha diploma ida-ne’e ka iha lei seluk. Enkuantu Artigu 5.º determina katak entidade kompetente mak responsável ba aplikasaun no kobransa taxa, no iha situasaun espesífika terceira parte bele responsabiliza ba operasaun balun liuhusi konsesaun.
Artigu 6.º define sujeitu pasivu hanesan ema ka entidade ne’ebé husu prestasaun servisu sujeitu ba taxa, inklui sidadaun, empresa privada, Estadu no entidade públika sira.
Iha Artigu 7.º, Governu lista atos no servisu barak ne’ebé sei sujeitu ba pagamentu taxa, hanesan matríkula veíkulu, alterasaun matríkula, emisaun no substituisaun sertifikadu matríkula, emisaun títulu rejistu propriedadi, validade anuál ba sirkulasaun, rejistu transferénsia propriedadi, emisaun no substituisaun karta kondusaun, lisensa atividade transportes, lisensa veíkulu aluger, A.I.V.I., kópia sertifikada, emisaun xapa matríkula, autorizasaun importasaun, ezame kondusaun, inspesaun matríkula, inspesaun periódika no reexportasaun veíkulu.
Tuir tabela taxa iha ne’ebé aneksu diploma, matríkula definitiva ba automóvel ligeiru sei kusta US$30, matríkula provisória US$20, sertifikadu matríkula US$14, títulu rejistu propriedadi US$53 no validade anuál ba sirkulasaun US$26,50. Inspesaun periódika ba automóvel ligeiru sei kusta US$21 no ba motociclo US$14.
Artigu 8.º determina katak taxa sira sei kobra kedas depois prestasaun servisu, salvu karik entidade kompetente determina prosedimentu seluk. Artigu 9.º revoga Diploma Ministerial N.º 6/2010, 5 Maiu, enkuantu Artigu 10.º define katak dekretu-Lei N.º 17/2026 sei tama iha vigor loron 30 depois publikasaun iha Jornál da República.
Hahú Aplika Ona Taxa
Tuir dokumentu ofisial Estadu RDTL nian ne’e, proprietáriu motorizada ne’ebé halo registu foun tenke selu hamutuk US$94,50, enkuantu ba veíkulu lijeiru total taxa ne’ebé tenke selu mak US$155,50.
Bá veíkulu pesadu no veíkulu agríkola, Governu fixa taxa totál US$209,00, no bá veíkulu pesadu ho reboque hanesan Fuso no Tronton, taxa registu foun atinji US$229,00. Entretantu, proprietáriu Tuk-Tuk ka Trisíklu tenke selu US$125,00 ba prosesu registu kompletu.
Dokumentu ne’e mós define taxa inspeksaun periódika bá veíkulu sira. Ba motorizada, taxa inspeksaun normal mak US$10, maibé aumenta bá US$15 karik proprietáriu halo inspeksaun liu husi prazu ne’ebé determina.
Ba karreta lijeiru, taxa inspesaun normal mak US$20, no aumenta ba US$30 bainhira liu prazu. Karreta pezadu aumenta husi US$15 ba US$25, enkuantu karreta bus aumenta husi US$10 ba US$25.
Análize bá tabela taxa sira hatudu katak karreta bus maka hetan aumentu aas liu bainhira inspeksaun liu prazu, ho aumentu to’o 150%. Karreta travel mós aumenta 100%, husi US$10 ba US$20. Motorizada no kareta ligeiru aumenta 50%, no kareta pesadu aumenta kauze 67%. Bá kareta táxi, taxa inspeksaun la muda no kontinua US$15.
Medida ida-ne’e nia objetivu mak reforsa kumprimentu obrigasaun inspeksaun no registu veíkulu sira, atu garante seguransa tráfiku no hadi’a sistema administrasaun transportes terrestre iha Timor-Leste.
Iha dokumentu Ofisiál ne’e hatudu dadus prinsipál sira hanesan Motorizada US$94,50, Veíkulu Lijeiru US$155,50, Veíkulu Pesadu US$209,00, Veíkulu Agríkola: US$209,00, Veíkulu Pesadu ho Reboque: US$229,00, Tuk-Tuk/Trisíklu: US$125,00
Enkuantu Taxa Inspesaun liu Prazu Bus +150%,Travel +100%, Kareta Pesadu: +67%, Motorizada: +50%, Kareta Ligeiru: +50%, Táxi: 0%
Títulu alternativu, taxa foun Veíkulu tama Vigór:, Multa Inspesaun liu Prazu Ba Kareta Bus Aumenta To’o 150%.
Ramos-Horta husu Governu Fó Insentiva
Prezidente Repúblika, José Ramos-Horta, Kuarta (17/6/2026), ba jornalista sira sira hateten, iha situasaun mundu, inklui Timor-Leste enfrenta hela krize globál sira ho folin kombustivel ne’ebé aas, la’ós oportunidade ba Governu atu hasa’e taxa administrativu ba transporte públiku sira.
Ramos-Horta subliña tan tuir loloos Governu fó insentivu ba transporte públiku sira ne’ebé hala’o negosiu iha situasaun krize global afeta husi funu Médiu Orienta, la’ós hasa’e fali taxa sira ne’ebé prejudika sidadaun sira nia atividade.
“Buat ida ha’u hatene iha prinsípiu ida kualkér polítiku hatene bainhira mundu no ita-nia rai rasik ne’e iha krize nia laran, krize enerjetiká, folin mina, buat sira ne’e hotu la’ós momentu para atu aumenta taxa,” Xefe Estadu afirma.
Haree folin mina ne’ebé sei sa’e nafatin iha mundu, tuir Ramos-Horta, presiza tempu naruk atu halo normal fali folin mina, inkuli mós sei mosu Ell-Nino iha sekúlu ida-ne’e sei afeta rai hotu-hotu, tanba ne’e la’ós oportunidade atu Governu hasa’e taxa administrativu ba transporte públikú sira.
Jornalista: Marcelino Tomae