Connect with us

Nasionál

Proposta Alterasaun Lei Kona-bá Kriasaun CAC Tenke Haree bá Interese Estadu

Published

on

Hatutan.com, (29 Marsu 2023), Díli-Senior Managament Comissão Anti-Corrupção (CAC) kompostu hosi Komisáriu Sérgio Hornai, Komisáriu Adjuntu Alexandre Freitas, Augosto Castro, Luis Sampaio ho asesor sira hosi CAC husu bá Parlamentu Nasionál (PN) atu tetu ho prudente no haree bá interese Estadu bainhira halo alterasaun Lei Nu.8/2009 15 Jullu, kona-bá kriasaun CAC.

Lee Mós : Polémika Eleisaun Komissáriu CAC, PN Inisia Lei Kuórum no Espera Ramos-Horta Promulga

Senior Management CAC halo audénsia ho Komisaun A PN, Kuarta (29/3/2023). Foto/Media CAC

Liuhosi audiénsia públiku ho Komisaun A Parlamentu Nasionál, Kuarta (29/3/2023), kona-bá Projeitu Lei Nu. 53/V (5) 2 Alterasaun Lei Nu. 8/2009 15 Jullhu, kona-bá Kriasaun CAC, Senior Management CAC sira hato’o CAC nia pareser bá alterasaun Daruak Lei Nu. 8/2009 artigu rua (2); artigu 7 kona-bá hili Komisáriu CAC no artigu 11 kona-bá Komisáriu CAC nia mandatu.

Komisáriu Sérgio Hornai, diskorda proposta Deputadu proponente bá alterasaun Lei Nu. 8/2009 no husu la halo alterasaun bá artigu rua de’it, maibe se halo alterasaun tenke halo transversal hodi nune’e Lei Nu. 8/2009 bele reflete halo komplementar ba iha Lei Nu. 7/2020 MPCC ne’ebé haraik kompeténsia  mai CAC eleitu hodi halao servisu ho prudente hasees an hosi interese pesoal no partidaria.

Advertisement

Komunikadu imprensa ne’ebé Hatutan.com asesu, Komisáriu Sérgio Hornai hamutuk ho eis-Komisáriu CAC, Adérito Pinto Tilman husu bá PN tanbasá tenke halo alterasaun bá Lei Nu. 8/2009 iha tempu ikus atu Deputadu lejislatura tuan sira mandatu termina.

Tuir opiniaun jurídika senior management CAC nian katak alterasaun ne’e la garante seguransa juridiku bá Komisáriu  CAC foun no alterasaun tenke haree bá interese Estadu.

Komisáriu Sérgio  Hornai hamutuk ho eis-Komisariu CAC Adérito Tilman husu bá politiku nain iha PN atu tetu didiak, prudente, humildade, paisaun no iha responsabilidade hodi la halo alterasaun iha imomentu ida ne’e.

Lei Nu. 8/2009 rekere Komisariu ida atu tenke iha rekezitus; tenke rekoñesidu iha independénsia aas, iha integridade no imparsialidade, la iha interese partidaria no iha kualifikasaun aas hodi tane aas interese komun.

Lei Nu. 7/2020 MPCC – Medidas Prevensaun no Kombate Korrupsaun (MPCC) mai halo check and ballance bá implementasaun kompleta lei ida-ne’e. Komisáriu Sérgio Hornai fó hanoin bá Deputadu sira atu presija halo izame  konsiensia no reflesaun klean molok halo alterasaun tanba iha lei UNCAC nian rekere mós Timor-Leste nu’udár Estadu Parte ne’ebé ratifika konvensaun atu regularmente halo avaliasaun ezpozisoens no ordenamentu juridiku sira.

Advertisement

Komisáriu Sergio la importa nia pozisaun oras ne’e nu’udar Komisariu, tamba la iha kbiit polítika nu’udár lejislador sira iha PN, maibe, nu’udár Timoroan ne’ebé aktivamente kontribui bá seitor judisiariu iha tinan 22 nian laran preukupa ho mudansa ida-ne’e maske hanesan koadjuva bá Prokurador Jeral Republika ka autoridade judisiariu Timor-Leste nian.

Senior Management CAC halo audénsia ho Komisaun A PN, Kuarta (29/3/2023). Foto/Media CAC

“Se hakarak halo alterasaun, tenke halo alterasaun transversal la’ós bá artigu rua (2) deit. Bá halo altersaun artigu 11 hau la iha objesaun, maibe bá artigu 7, ha’u Sergio la fó ulun. Nai polítiku sira bele halo bá, ha’u koalia ho lian aas oituan tamba hau nia domin bá nai deputadu sira ne’ebé halo, halo ho prudente no labele ho anxiozu,” Komisáriu Sérgio Hornai afirma.

Sérgio Hornai iha nia mandatu ikus hanesan komisáriu CAC hakarak ko’alia bá Deputadu sira atu tau interese komun iha interese partidaria.

“Favor ida halo asertasaun no konsensus polítika entre deputadu sira iha PN no lalika bok artigu 7,” Sérgio Hornai hateten.

Deputadu proponente ba alterasaun Lei Nu. 8/2009 hamutuk na’in-tolu (3) husi bankada apoia Governu iha PN, kompostu hosi Deputada Olinda Guterres KHUNTO, Deputadu Antoninho Bianco (FRETILIN) no Deputada Angelina Sarmento hosi PLP.

Vise Ministru Justisa, José Caetano ho eis Komisariu CAC, Adérito Tilman konkorda total ho projeitu alterasaun Lei ne’e atu la prejudika legalidade mandatu Komisariu CAC no funsionamentu servisu CAC diaria nian nu’udár orgaun pilisiál espesializada.

Advertisement

Audiensia Publiku ne’ebé lidera husi Prezidenti Komisaun A PN, Joaquim Boraluli konvida mós eis Komisariu CAC Adérito Pinto Tilman, Vice Ministro Justisa José Edmundo Caetano.

Jornalista : Vito Salvadór

Continue Reading
Advertisement
Click to comment

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Justisa & Krime

Tauk Povu Lakon Konfiansa Ba Tribunál, Komisaun La Públika Valór Ezame Kandidatu Juízes

Published

on

By

Hatutan.com (15 Outubro 2026), Díli – Membru Komisaun Rekrutamentu Juiz ba Tribunál Supremu Justisa (TSJ), Carmelita Caetano Moniz hatete, Kandidatu ne’ebé hetan valór ne’ebé to’o ba kritériu aprova sei hetan estatutu aptu, enkuantu sira ne’ebé la atinji valór ne’ebé determina sei konsidera la aptu, kandidatu sira ne’ebé la aptu iha direitu atu hato’o reklamasaun, no juri sei analiza reklamasaun hirak-ne’e antes foti desizaun.

Tuir Carmelita, servisu juis nian iha responsabilidade bo’ot iha sosiedade, tanba desizaun judisiál sira afeta diretamente direitu no moris sidadaun sira. Tanba ne’e, nia konsidera katak avaliasaun ba juis tenke hala’o ho kuidadu no tuir kritériu ne’ebé klaru.

“Valór ita labele tau, tanba sé juíz ida hetan valór ida ki’ik tebes, konfiansa povu nian ba tribunál oinsá? impaktu sosiál makas tanba ho ida ne’e mak juíz sira nia servisu la hanesan ita bai-bain. Juíz nia servisu ne’e servisu ida ne’ebé ita dehan depois de Maromak, segundu maromak iha mundu mak juíz sira ona, ema hotu-hotu tenki kumpri, sira haruka ba prizaun tenki ba, entaun ita tenki rezerva tebes sasan sira ne’e,” Dehan Membru Komisaun Rekrutamentu Juiz ba Tribunál Supremu Justisa (TSJ), Komisária Carmelita Caetano Moniz, iha Palásiu Governu, Kinta 15/10/2026.

Nia mós rejeita kona-ba diskriminasaun iha prosesu avaliasaun, nia afirma katak membru juri na’in tolu no sekretáriu ida mai husi Portugal, no sira la koñese kandidatu sira ne’ebé partisipa iha prosesu rekrutamentu.

“Primeiru la iha diskriminasaun ba valór tanba juri na’in 3 ho sira nia sekretáriu ida mai hotu husi ne’eba (Portugal) sira nein koñese kandidatu ida, ne’ebé ita atu ko’alia deskriminasaun husi ida ne’ebé? Afasta sira ne’e tanba valór la to’o, tuir regulamentu avaliasaun ne’ebé mak komisaun aprova katak ezame eskrita ne’e sira ne’ebé iha valór masimu di’ak liu ne’e mak 20,” Nia informa

Advertisement

Avaliasaun ba ezame eskrita hala’o tuir regulamentu ne’ebé komisaun aprova ona. Tuir nia, kandidatu ne’ebé hetan valór máximu 20 mak konsidera aptu ka pasa, enkuantu kandidatu ne’ebé hetan valór menus husi 10 la pasa.

Nia mós kompara sistema ne’e ho avaliasaun karreira iha instituisaun judisiál no Ministériu Públiku, ne’ebé uza kategoria kualifikadu no la kualifikadu. Nia konsidera katak publikasaun valór individual ba juis bele iha impaktu ba konfiansa públiku ba tribunál.

Vaga ne’ebé disponivel limitadu kompara ho númeru kandidatu sira, kandidatu na’in 32 kompete ba vaga ne’en (6) iha Tribunál Supremu Justisa, enkuantu kandidatu na’in 24 seluk kompete ba vaga sia iha Tribunál Rekursu.

Nia aumenta, kandidatu sira ne’ebé la hetan vaga iha faze ida bele hein oportunidade seluk atu partisipa iha prosesu seleksaun ba Tribunál Rekursu ka Tribunál Supremu Justisa, tuir vaga no kondisaun ne’ebé disponivel.

“Kandidatu sira ne’ebé la pasa iha prosesu seleksaun ba tribunál superior sira sei kontinua hala’o sira-nia funsaun nu’udar juis iha primeira instánsia, no bele partisipa fali iha konkorsu tuir regra no oportunidade ne’ebé disponivel,” Nia salienta.

Advertisement

Iha parte seluk, komisáriu José Pedro Camões, esplika, avaliasaun ba kandidatu sira hala’o tuir kritériu ne’ebé komisaun determina ona, ho rezultadu aptu no la aptu. Kandidatu sira ne’ebé la konkorda ho rezultadu avaliasaun bele uza sira-nia direitu atu hato’o reklamasaun.

“Ezame ne’e iha maneira rua atu fó valór tau aptu no la aptu, ida valór sufisiente ba leten mak aptu no ida númeru eskala ki’ik ne’e mak la aptu ne’ebé la’os buat foun ida, labele deskonfia, bai-bain dehan valór iha 6 ba leten ne’e valór ida di’ak, karik valór 5 mai kraik ne’e valór ida ladun di’ak, ne’ebé maneira atu avalia ne’e mak ida ne’e, se la aptu, sira bele uza sira nia direitu atu halo reklamasaun, depois juri sira sei hare’e sira nia reklamasaun ne’e atu fó fali desizaun seluk,” Esplika Membru Komisaun Rekrutamentu Juiz ba Tribunál Supremu Justisa (TSJ), José Pedro Camões.

Desizaun kona-ba prosesu avaliasaun no rekrutamentu juis nian tama iha kompeténsia Konsellu Superior Majistratura Judisiál, tuir lei no regulamentu ne’ebé vigora.

Jornalista: Maria Angelita Sandi Belo

 

Advertisement

Continue Reading

Nasionál

CAC Halo Sensibilizasaun ba PNTL Atu Prevene no Kombate Krime, Korupsaun Iha Timor-Leste

Published

on

By

Hatutan.com (15 Outubru 2026), Díli – Komisaun Anti-Korrupsaun (CAC) hala’o atividade sensibilizasaun no formasaun ba membru Polísia Nasionál Timor-Leste (PNTL), iha Sentru Formasaun Polísia, Comoro, Díli, ho objetivu atu hametin kooperasaun entre instituisaun rua ne’e, iha esforsu prevensaun no kombate krime komún no korupsaun iha Timor-Leste.

Komisáriu Adjuntu ba Prevensaun no Sensibilizasaun CAC, Rosario Salsinha Araújo, hatete, formasaun ne’e importante atu hametin kooperasaun entre CAC no PNTL, liu-liu iha komprensaun kona-ba krime no korupsaun, no oinsá atu hadi’a sistema servisu polísia nian.

“Formasaun ida ne’e atu aproxima tan Polísia, liu-liu komandante sira, atu bele komprende oinsá servisu sira liga ho asuntu kriminál no korupsaun. Ita hare’e mós oinsá atu hadi’a sistema servisu polísia nian, tanba nasaun enfrenta problema oi-oin ne’ebé polísia tenke hasoru, iha servisu balun ne’ebé liga ho korupsaun no balun seluk liga ho krime komún. Tanba ne’e, presiza kooperasaun no vontade tomak atu prevene no kombate krime sira ne’e,” dehan Komisáriu Adjuntu ba Prevensaun no Sensibilizasaun CAC, Rosario Salsinha Araújo ba jornalista sira iha Akademia Polísia, Comoro, Kinta-feira (15/10/2026).

Nia mós subliña katak PNTL iha responsabilidade importante atu mantein fiar públiku, tanba komunidade konsidera polísia hanesan instituisaun ne’ebé iha kna’ar atu garante seguransa no kumprimentu lei.

Advertisement

Tanba ne’e, nia apela atu membru PNTL hotu-hotu evita hahalok koruptu no komprende di’ak lei penál sira ne’ebé liga ho krime korupsaun.

“Ita tenke fó hanoin ba ema hotu, liu-liu instituisaun PNTL ne’ebé povu fiar, atu labele iha tendénsia komete aktu korupsaun. Instituisaun PNTL, ho nia estrutura tomak, tenke hola parte, koopera no komprende asuntu sira lei penál nian ne’ebé liga ho korupsaun,” nia hatutan.

Iha parte seluk, Segundu Komandante Institutu Superior Sentru Polísia, Superintendente Xefe, Joni Viana, hatete formasaun ne’e importante tanba iha relasaun ho Lei Nú. 17/2020 kona-ba medida prevensaun no kombate korupsaun.

Nia esplika, hanesan ajente seguransa no parte husi aparellu Estadu, membru PNTL presiza iha koñesimentu sufisiente kona-ba lei sira ne’e, atu hala’o kna’ar no misaun iha terrenu tuir prosedimentu no padraun ne’ebé lo’os.

“Formasaun ida ne’e importante tebes tanba liga ho Lei Nú. 17/2020 kona-ba medida prevensaun no kombate korupsaun, hanesan ajente seguransa no parte husi aparellu Estadu, PNTL tenke iha koñesimentu kona-ba lei sira ne’e, atu iha ezekusaun no misaun iha terrenu labele sala, maibé tenke tuir padraun ne’ebé loos,” Joni Viana afirma.

Advertisement

Atividade sensibilizasaun no formasaun ne’e sai hanesan parte husi esforsu atu hasa’e koñesimentu membru PNTL kona-ba prevensaun korupsaun, kumprimentu lei no hadi’a kualidade servisu polísia nian iha Timor-Leste.

Jornalista: Felix Fernandes

Continue Reading

Justisa & Krime

PM Xanana Husu Juri Halo Avaliasaun ho Di’ak Atu Hetan Juízes Kualifikadu ba Supremu Tribunál Justisa

Published

on

By

Hatutan.com (15 Outubro 2026), Díli– Primeiru-Ministru Kay Rala Xanana Gusmão husu ba membru juri internasionál sira atu hala’o prosesu avaliasaun ba kandidatu juízes sira ho di’ak, independente no imparsiál, hodi asegura katak kandidatu sira ne’ebé sei tuur iha Supremu Tribunál Justisa (STJ) iha kualifikasaun no kapasidade adekuada.

Pedidu ne’e Primeiru-Ministru hato’o durante enkontru ho membru juri internasionál sira, ne’ebé responsavel ba prosesu seleksaun juízes, hafoin prosesu teste eskrita remata ona no prepara atu tama ba faze entrevista.

Iha enkontru ne’e, Xanana apresia servisu ne’ebé juri sira hala’o to’o agora, no husu atu kontinua hala’o knaar ho responsabilidade, tuir padraun no espetativa Estadu nian.

“Enkontru ida ne’e atu fó esperansa ba malu, Primeiru-Ministru hakarak juri sira halo servisu ho di’ak tuir prespetiva ne’ebé mak ita no estadu nia hakarak,” Dehan, membru Komisaun rekrutamentu Juiz STJ, Komisária Carmelita Caetano Moniz, iha Palásiu Governu, Kinta, 15/10/2026.

Advertisement

Primeiru Ministru konfia tebes juri sira nia integridade, imparsialidade, independensia no juri sira nian esperiensia ne’ebé mak bo’ot tebes.
Primeiru-Ministru mós hato’o konfiansa ba integridade, imparsiálidade, independénsia no esperiénsia profisionál membru juri sira nian. Nia subliña katak avaliasaun ne’ebé hala’o ho di’ak sei ajuda identifika kandidatu Timoroan sira ne’ebé iha kualifikasaun atu hala’o knaar nu’udar juízes iha Supremu Tribunál Justisa.

“Primeiru Ministru konfia tebes juri sira nia integridade, imparsialidade, independensia no juri sira nian esperiensia ne’ebé mak bo’ot tebes. Tanba ne’e Primeiru-Ministru husu atu ho kapasidade ne’ebé juri sira iha atu halo avaliasaun teste ida ne’ebé di’ak hodi hetan ita nia Timor oan sira ne’ebé kualifikadu hodi ba tu’ur iha Supremu Tribunál Justisa, ida ne’e mak PM husu tanba hakarak hari’i Supremu Tribunál Justisa ho juízes sira ne’ebé mak kualifikadu no juri sira mós komprometidu katak sei halo servisu ida ne’ebé mak di’ak ba rai ida ne’e,” Informa Komisária Carmelita.

Juri sira mós lori sira nia naran no instituisaun ne’ebé sira servisu antigamente dehan sira sei halo forma hotu-hotu ho di’ak atu hetan rezultadu ne’ebé di’ak.

Jornalista: Maria Angelita Sandi Belo

Advertisement
Continue Reading
Advertisement

Trending