Connect with us
Pakote Ahi

Nasionál

Proposta Alterasaun Lei Kona-bá Kriasaun CAC Tenke Haree bá Interese Estadu

Published

on

Hatutan.com, (29 Marsu 2023), Díli-Senior Managament Comissão Anti-Corrupção (CAC) kompostu hosi Komisáriu Sérgio Hornai, Komisáriu Adjuntu Alexandre Freitas, Augosto Castro, Luis Sampaio ho asesor sira hosi CAC husu bá Parlamentu Nasionál (PN) atu tetu ho prudente no haree bá interese Estadu bainhira halo alterasaun Lei Nu.8/2009 15 Jullu, kona-bá kriasaun CAC.

Lee Mós : Polémika Eleisaun Komissáriu CAC, PN Inisia Lei Kuórum no Espera Ramos-Horta Promulga

Senior Management CAC halo audénsia ho Komisaun A PN, Kuarta (29/3/2023). Foto/Media CAC

Liuhosi audiénsia públiku ho Komisaun A Parlamentu Nasionál, Kuarta (29/3/2023), kona-bá Projeitu Lei Nu. 53/V (5) 2 Alterasaun Lei Nu. 8/2009 15 Jullhu, kona-bá Kriasaun CAC, Senior Management CAC sira hato’o CAC nia pareser bá alterasaun Daruak Lei Nu. 8/2009 artigu rua (2); artigu 7 kona-bá hili Komisáriu CAC no artigu 11 kona-bá Komisáriu CAC nia mandatu.

Komisáriu Sérgio Hornai, diskorda proposta Deputadu proponente bá alterasaun Lei Nu. 8/2009 no husu la halo alterasaun bá artigu rua de’it, maibe se halo alterasaun tenke halo transversal hodi nune’e Lei Nu. 8/2009 bele reflete halo komplementar ba iha Lei Nu. 7/2020 MPCC ne’ebé haraik kompeténsia  mai CAC eleitu hodi halao servisu ho prudente hasees an hosi interese pesoal no partidaria.

Advertisement

Komunikadu imprensa ne’ebé Hatutan.com asesu, Komisáriu Sérgio Hornai hamutuk ho eis-Komisáriu CAC, Adérito Pinto Tilman husu bá PN tanbasá tenke halo alterasaun bá Lei Nu. 8/2009 iha tempu ikus atu Deputadu lejislatura tuan sira mandatu termina.

Tuir opiniaun jurídika senior management CAC nian katak alterasaun ne’e la garante seguransa juridiku bá Komisáriu  CAC foun no alterasaun tenke haree bá interese Estadu.

Komisáriu Sérgio  Hornai hamutuk ho eis-Komisariu CAC Adérito Tilman husu bá politiku nain iha PN atu tetu didiak, prudente, humildade, paisaun no iha responsabilidade hodi la halo alterasaun iha imomentu ida ne’e.

Lei Nu. 8/2009 rekere Komisariu ida atu tenke iha rekezitus; tenke rekoñesidu iha independénsia aas, iha integridade no imparsialidade, la iha interese partidaria no iha kualifikasaun aas hodi tane aas interese komun.

Lei Nu. 7/2020 MPCC – Medidas Prevensaun no Kombate Korrupsaun (MPCC) mai halo check and ballance bá implementasaun kompleta lei ida-ne’e. Komisáriu Sérgio Hornai fó hanoin bá Deputadu sira atu presija halo izame  konsiensia no reflesaun klean molok halo alterasaun tanba iha lei UNCAC nian rekere mós Timor-Leste nu’udár Estadu Parte ne’ebé ratifika konvensaun atu regularmente halo avaliasaun ezpozisoens no ordenamentu juridiku sira.

Advertisement

Komisáriu Sergio la importa nia pozisaun oras ne’e nu’udar Komisariu, tamba la iha kbiit polítika nu’udár lejislador sira iha PN, maibe, nu’udár Timoroan ne’ebé aktivamente kontribui bá seitor judisiariu iha tinan 22 nian laran preukupa ho mudansa ida-ne’e maske hanesan koadjuva bá Prokurador Jeral Republika ka autoridade judisiariu Timor-Leste nian.

Senior Management CAC halo audénsia ho Komisaun A PN, Kuarta (29/3/2023). Foto/Media CAC

“Se hakarak halo alterasaun, tenke halo alterasaun transversal la’ós bá artigu rua (2) deit. Bá halo altersaun artigu 11 hau la iha objesaun, maibe bá artigu 7, ha’u Sergio la fó ulun. Nai polítiku sira bele halo bá, ha’u koalia ho lian aas oituan tamba hau nia domin bá nai deputadu sira ne’ebé halo, halo ho prudente no labele ho anxiozu,” Komisáriu Sérgio Hornai afirma.

Sérgio Hornai iha nia mandatu ikus hanesan komisáriu CAC hakarak ko’alia bá Deputadu sira atu tau interese komun iha interese partidaria.

“Favor ida halo asertasaun no konsensus polítika entre deputadu sira iha PN no lalika bok artigu 7,” Sérgio Hornai hateten.

Deputadu proponente ba alterasaun Lei Nu. 8/2009 hamutuk na’in-tolu (3) husi bankada apoia Governu iha PN, kompostu hosi Deputada Olinda Guterres KHUNTO, Deputadu Antoninho Bianco (FRETILIN) no Deputada Angelina Sarmento hosi PLP.

Vise Ministru Justisa, José Caetano ho eis Komisariu CAC, Adérito Tilman konkorda total ho projeitu alterasaun Lei ne’e atu la prejudika legalidade mandatu Komisariu CAC no funsionamentu servisu CAC diaria nian nu’udár orgaun pilisiál espesializada.

Advertisement

Audiensia Publiku ne’ebé lidera husi Prezidenti Komisaun A PN, Joaquim Boraluli konvida mós eis Komisariu CAC Adérito Pinto Tilman, Vice Ministro Justisa José Edmundo Caetano.

Jornalista : Vito Salvadór

Kontinua Le'e
Advertisement
Hakarak Hato'o Komentariu?

Husik Hela Komentariu

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Nasionál

Prezidente Repúblika La Konkorda SEKOMS Intervein Redasaun RTTL,E.P

Published

on

Hatutan.com, (03 Maiu 2024), Díli- Prezidente Repúblika (PR), José Ramos-Horta, la konkorda ho intervensaun ne’ebé Sekretáriu Estadu Komunikasaun Sosiál (SEKOMS), Expedito “Loro” Dias Ximenes halo áa redasaun RTTL.E.P tamba viola liberdade imprensa.

(more…)

Kontinua Le'e

Nasionál

Conselho Imprensa La Tolera Intervensaun Podér Polítika iha Independénsia Editoriál

Published

on

Hatutan.com, (03 Maiu 2024), Díli—Conselho de Imprensa (CI), ne’ebé sai hanesan órgaun reguladora bá meius komunikasaun sosiál sira iha Timor-Leste, la tolera aktu intervensaun polítika ne’ebé komete hosi Sekretáriu Estadu Komunikasaun Sosiál (SEKOMS), Expedito Dias Ximenes, tama direta iha sala redasaun Rádiu Televizaun Timor-Leste, Empreza Públika (RTTL.EP) nian, hodi husu editór apaga tiha video no edita fila-fali testu ne’ebé loloos he’in de’it ona atu halo publikasaun (on air).

(more…)

Kontinua Le'e

Nasionál

Labele Halo Intervensaun Bá Independénsia Redasaun Mídia Sira

Published

on

Hatutan.com, (03 Maiu 2024), Díli – Provedór Direitus Umanus no Justisa (PDHJ), Virgílio da Silva Guterres “Lamukan” nu’udár mós prezidente Conselho de Imprensa de Timor-Leste períodu 2016-2021 no 2021-2023, husu bá  entidade hotu, polítika, sivíl no militár atu la bele halo intervensaun bá independénsia editorial komunikasaun sosial ka mídia sira tanba Konstituisaun RDTL artigu 41 garante bá liberdade imprensa ne’e rasik.

(more…)

Kontinua Le'e
Advertisement

Trending