Hatutan.com, (28 Juñu 2025), Díli— Tékniku sira husi empreza PT Aulia Multi Sarana bandu jornalista Hatutan.com atu halo kobertura no hasai imajen sira iha terrenu obra edifísiu foun Rádiu Televizaun Timor-Leste, Empreza Públiku (RTTL,E.P).
Lee Mós: Projetu Demolisaun Bá Edifísiu Sentral RTTL,E.P ho Montante US$179,066.90 Hamosu Duvida

Projetu konstrusaun edifisiu foun RTTL,E.P ne’ebé ezekuta husi empreza internasionál PT Aulia Multi Sarana atraza. Foto/supply
Iha Sesta, 27 fulan-Juñu 2025, jornalista Hatutan.com ba halo kobertura iha terrenu projetu ne’ebé ho nia kustu US$3,760,405.00 ne’e, maibé tékniku sira husi PT Aulia Multi Sarana, kompostu husi Timor-oan balun ho sidadaun sira nasionalidade Indonéziu nian ho “hirus” impede atividade Jornalístiku iha lokál obra tanba konsidera notísia Hantutan.com nian iha edisaun, Segunda 23 fulan-Juñu tinan 2025, ho títulu “Projetu Konstrusaun Edifísiu Sentrál RTTL,E.P ho Kustu $3,760,405.00 Atraza” lee link…( https://www.hatutan.com/2025/06/23/projetu-konstrus…760405-00-atraza/ ) ho notísia edisaun, Tersa 24 fulan-Juñu tinan 2025 ho títulu “Projetu Demolisaun Bá Edifísiu Sentral RTTL,E.P ho Montante US$179,066.90 Hamosu Duvida” lee link…( https://www.hatutan.com/2025/06/24/projetu-demolisa…90-hamosu-duvida/ ) rezulta tékniku sira rona-lia ka hetan xamada husi parte dirijente RTTL,E.P ho dirijente sira iha Programa Nasoins Unidas ba Dezenvolvimentu (UNDP, sigla inglés).
“Kompañia PT Aulia Multi Sarana nia rezindensia maka ne’e (hatudu ba uma-oan ida ne’ebé harii iha lokal obra nian), maibé ami lakohi fó informasaun, ita-boot bá husu sira iha RTTL ho UNDP, tanba horbainhira ita-boot mai, depois ita-boot sira fó sai informasaun ami hetan kedas presaun ka xamada atensaun hosi RTTL,E.P ho UNDP,” tékniku ida ne’ebé lakohi fo nia identidade hateten ba jornalista Hatutan.com, iha terrenu obra edifísiu foun RTTL,E.P nian iha Caicoli, Díli, Sesta (27/06/2025).
Tékniku ho oin hirus loos dehan tenik, “ita-boot mai iha ne’e udan-boot, ami haruka ita tuur didi’ak, hotu ita-boot sira fó sai informasaun prejudika ami hotu tanba ema sira iha RTTL,E.P ho UNDP hirus fali ami.”
Tékniku seluk fali reteira ne’ebé lakohi fó mós nia identidade katak hahú hosi ohin ba oin, atu hetan informasaun hosi PT Aulia Multi Sarana, tenke liu-hosi RTTL,E.P ho UNDP hodi hetan autorizasaun, no prosesu atu entrvista ne’e tenke submete karta pedidu formal.
“Secara legál ne’e tenke liu-hosi karta formal ruma, la bele ita-boot sira tama mai derepente de’it, ne’e ladún di’ak, tanba ami nia kritéria ka rekizitu hosi kompañia maka hanesan ne’e, katak tenke iha mós karta formal ida, ita-boot sira fó tiha karta mai depois ami determina loron maka ita-boot sira mai entrevista,” tékniku ne’e afirma tan.
Iha Sesta-ne’e, hale’u tuku 11:10 Otl, Hatutan.com halo esforsu atu konfirma Prezidente RTTL,EP, Eliziu Issac Fernandes, maibé pesoál resepsionanista ne’ebé servisu iha RTTL,E.P konfirma katak sira -nia prezidente okupadu hela ho servisu balun, nune’e sira husu atu hein de’it kontaktu.

Dezeñu Edifisiu foun RTTL,E.P. Foto/Espesiál
Iha mós loron hirak antes, Segunda-Tersa-Kuarta (23-24-25/06/2025), Hatutan.com husu halo audiénsia atu entrevista konfirmasaun ho prezidente Konsellu Administrasaun RTTL,E.P, Elizeu Isaac Fernandes, maibé okupadu nafatin no tuir informasaun ne’ebé simu husi pesoál sira iha Gabinete Prezidente RTTL,E.P nian katak hahú Tersa-Kuarta ne’e, prezidente Elizeu Isaac Fernandes hala’o viajen ba Munisípiu Ermera no kontínua viajen ba Munisípiu Ainaro.
Hanesan informa ona katak iha Tersa dadeer (24/06/2025), Hatutan.com halo esforsu atu hasoru parte kompetente sira iha UNDP atu konfirma kestaun progresu projetu konstrusaun edifísiu foun RTTL,E.P ne’ebé la’o atraza, inklui konfirma dotasaun orsamentu US$179,066.90 ne’ebé UNDP hanesan implementadór koloka ba projetu demolisaun, maibé la konsege.
Hatutan.com mós tenta halo konfirmasaun ba númeru kontaktu parte kompetente UNDP nian ne’ebé kontempladu iha akordu kontratu UNDP ho empreza internasionál PT Aulia Multi Sarana (+670 7860xxxx) ba projetu konstrusaun edifísiu foun RTTL,E.P nian ne’e, maibé pesoál UNDP ne’ebé simu kontaktu ne’e seidauk bele fó informasaun ka komentáriu tanba sira UNDP rasik iha sira-nia prosedimentu rasik atu la bele pronunsia ka fó kualkér informasaun relativa ho projetu konstrusaun edifísiu foun RTTL,E.P bainhira la iha autorizasaun husi sira-nia seniór management.
Hosi sorin seluk, tuir observasaun Hatutan.com nian iha lokál projetu ne’e hatudu katak kompanñia PT Aulia Multi Sarana husi Indonézia ne’e la estabelese rezidénsia ka edifísiu própriu iha Timor-Leste. Sira uza de’it cubby house antigu RTTL,E.P nian no harii armazén simples ne’ebé kalén ho uma nia isin-lolon ne’e uza material segundo mão (barang bekas) RTTL,E.P nian.
Hatutan.com buka atu halo mós konfirmasaun ho PT Aulia Multi Sarana kona-ba barang bekas sira RTTL,EP nian ne’ebé sira utiliza no harii armazén no sai edifísiu ka rezidénsia (cubby house) tanba sasan bekas sira-ne’e pertense ba Patrimóniu Estadu, maibé tékniku sira la autoriza no husu atu submete karta pedidu formal.
To’o oras ne’e mós kompanñia PT Aulia Multi Sarana seidauk hatama nia ekipamentu pezadu atu aselera progresu servisu, maibé aluga hikas empreza TINOLINA nia eskavadora rua no karreta baskulante balun tan.
Projetu edifísiu sentrál foun RTTL,E.P ne’e previstu investimentu ida ho montante US$5,970659,11 atu remata ka termina iha fulan-Marsu 2026 ne’ebé finansiamentu hetan hosi parseria ida entre Governu Timor-Leste, Governu Japaun no Programa Nasoins Unidas ba Dezenvolvimentu (UNDP, sigla inglés) hanesan implementadór.
Iha loron 19 fulan-Dezembru tinan 2024, hala’o serimónia hatuur fatuk dahuluk ba projetu konstrusaun edifísiu foun Rádiu no Televizaun Timor-Leste (RTTL,E.P) nian. Eventu ne’e hetan partisipasaun husi Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão, Sekretáriu Estadu Komunikasaun Sosiál, Expedito Dias Ximenes, no Prezidente RTTL altura ne’ebá, José António Belo, no mós reprezentante korpu diplomátiku no parseiru dezenvolvimentu sira.
Komplexu foun sei inklui auditóriu ida, estúdiu sira gravasaun nian no sala sira ba hakerek no produsaun konteúdu nian. Fatin ida-ne’e dezeña atu sai funsionál no reziliente, hodi hatán ba kondisaun adversa sira ne’ebé afeta edifísiu atuál, liuliu estragu sira ne’ebé kauza hosi inundasaun sira iha tinan 2021, ne’ebé kompromete funsionamentu loloos estasaun nian.
Iha reuniaun estraordinária Konsellu Ministru nian, ne’ebé hala’o iha loron 16 fulan-Dezembru tinan 2024, deside hanaran edifísiu sentrál RTTL nian tuir Francisco Borja da Costa, enkuantu auditóriu sei hanaran Nino Konis Santana. (timor-leste.gov.tl).
Lee Mós: Projetu Konstrusaun Edifisiu Sentrál RTTL,E.P ho Kustu $3,760,405.00 Atraza
PT Aulia Multi Sarana La Selu Saláriu Ba Traballadór Sira iha Projetu Rumah Susun Yayasan Pelayanan Kasih Fatima Ketapang

Rumah Susun Yayasan Pelayanan Kasih Fatima, Munisípiu (Kabupaten) Ketapang, Provínsia Kalimantan Osidentál, Indonézia. Foto/Foti husi kapuasnews.id
Sita husi publikasaun media Indonézia nian balun, https://www.kapuasnews.id/, edisaun, 26 fulan-Setembru 2024, haktuir katak empreza PT Aulia Multi Sarana deskonfia envolve iha problema ka disputa iha projetu Rumah Susun Yayasan Pelayanan Kasih Fatima, Munisípiu (Kabupaten) Ketapang, Provínsia Kalimantan Osidentál, Indonézia.
Nitisia ne’ebé publika ho lian Indonézia no Hatutan.com sita hodi tradús ba lian Tetum ne’e haktuir edifísiu projetu projetu Rumah Susun Yayasan Pelayanan Kasih Fatima seidauk tau iha operasaun tanba seidauk iha klareza kona-ba pagamentu husi implementadór ba traballadór no vendedór sira.
Tuir loloos, projetu ne’e entrega ona hosi implementadór ba Ofisiál Kompromisu (PPK) hosi Sentru Habitasaun Kalimantan Satu (BPK-1) iha Setembru 2024.
Projetu ne’e hanesan projetu tinan barak ho valór kontratu billaun Rp.14.7 ne’ebé hetan hosi Orsamentu Estadu 2023 hosi Ministériu Obras Públikas no implementa hosi PT Aulia Multi Sarana.
Notísia kapuasnews.id ne’e relata katak edifísiu ne’e seidauk funsiona tanba hetan obstákulu husi implementadór, iha kontestu ne’e PT Aulia Multi Sarana, ne’ebé iha obrigasaun pagamentu seidauk hotu ba vendedór balun ho totál millaun Rp.368. Nune’e, traballadór sira no vendedór ne’e foti pasu sira ne’ebé maka’as hodi hasai materiál sira ne’ebé maka instala ona iha edifísiu.
Vendedór ida maka Santri, rezidente Ketapang nian, ne’ebé rekoñese katak nia simu de’it pagamentu dahuluk ba akordu hotu-hotu kona-bá tipu serbisu no sasán sira entre nia rasik ho implementadór.
Pagamentu inisiál ne’e simu de’it hosi empreza iha Agostu 2024. Implementadór iha kompromisu atu selu direitu hotu-hotu hosi vendedór bainhira obra ne’e deklara kompletu ona porsentu 100.
“Implementadór seidauk selu ami purvolta millaun Rp.90. Obra ne’e remata maizumenus fulan-Setembru 2024, ne’e entrega ona. Maibé, hahú hosi ne’ebá, ami la hetan pagamentu hosi implementadór, totál obrigasaun hotu-hotu implementadór nian ba vendedór balun maka por volta de millaun Rp368, vendedór sira seluk barak mós seidauk selu inklui traballadór sira-nia saláriu,” Santri hateten, Tersa (26/11/2024).
Santri esplika katak nia partidu dala barak diskute pagamentu kompromisu ho reprezentante ida hosi PT Aulia ho naran Abdullah. Maibé, to’o agora, laiha resposta pozitivu.
“Ami haruka ona fatura maibé to’o prazu ne’ebé konkorda seidauk iha klareza,” Santri hateten.
Sente katak laiha serteza no klareza, partidu foti pasu metin hodi hasai materiál lubuk ida ne’ebé instala ona iha edifísiu.
Hasai material ne’e hala’o atu evita lakon ne’ebé boot liu tanba kompañia mós iha obrigasaun pagamentu ba fornesedór sasán no traballadór sira.
“Ami halo ida-ne’e tanba ami nia sasán no saláriu sira la selu hosi ezekutór. Ha’u rasik hetan lakon boot ida tanba serbisu ne’ebé la selu,” nia hateten.
Nia avalia katak maski edifísiu ne’e obrigadu atu funsiona, sei iha obstákulu sira iha instalasaun rede kanu kanalizasaun nian ne’ebé funsiona hanesan kanál distribuisaun ba bee-moos no bee-fo’er.
Konfirma liuhosi telefone, Ofisiál Kompromisu (PPK) Sentru Habitasaun Kalimantan Satu (BPK-1) Robert esplika katak projetu ne’e entrega ona no hetan ona auditoria husi Konsellu Auditoria.
Problema entre implementadór no vendedór lubuk ida ne’ebé rezulta iha edifísiu ne’ebé la uza tenta ona atu rezolve.
“Intrega ona, selu ona tuir kontratu ne’ebé iha. Projetu ne’e mós hetan ona auditoria husi BPK, laiha problema. Ami-nia parte tenta ona atu rezolve responsabilidade sira husi implementadór ho vendedór, atu nune’e, labele afeta bainhira atu uza edifísiu ne’e,” Robert hateten, Tersa, (26/11/2024) iha Pontianak.
“Ami mós hato’o ona ba vendedór ami nia esforsu atu ajuda kompleta pagamentu ba implementadór,” nia kontinua.
Karik implementadór la kompleta obra ne’e tuir prazu ne’ebé determina ona, tuir Robert, nia parte sei foti prosesu legál tanba materiál sira ne’ebé monta no selu ona vendedór hasai tiha ona.
“Implementadór tenke responsabiliza. Se lae, ami sei foti prosesu legál ba estragu sasán sira,” Robert afirma tuir publikasaun https://www.kapuasnews.id/.
Jornalista: Ekipa Kobertura