Hatutan.com, (08 Jullu 2026), Díli –Prezensa jet privadu ho tipu Cessna C700 ne’ebé aterra iha Aeroportu Internasionál Prezidente Nicolau Lobato (IPNL), Kuarta 01 Jullu liubá, iha koordenasaun no komunikasaun ofisial entre empreza Jetrans husi Jakarta-Indonézia ho Ministériu Negosiu Estranjeiru no Kooperasaun (MNEK) Timor-Leste nian.
Lee Mós: Fundasaun Mahein Husu Investigasaun Kle’an Hasoru Parte Sira Ne’ebé Uza PR Hodi Fó Kondisaun Jet Privadu Cesna C700 Aterra iha Aeroportu IPNL
Júlio dos Santos, Koordenadór empreza CEVA Logistics ne’ebé nu’udár ground handling (operasaun sira iha rai) ba atividade servisu no manejamentu tékniku hotu-hotu ne’ebé fornese ba aviaun Jet privadu ho tipu Cesna C700 hahú aterra to’o aviaun semo husi Aeroportu IPNL, konfirma katak prosesu aterrizajen jet privadu iha Aeroportu IPNL atu transporta sidadaun Indonézia na’in-tolu ne’e, parte empeza Jetrans haruka pedidu ofisiál liu husi e-mail bá Minitériu Negósiu Estranjéiru no Kooperasaun (MNEK).
Kordenadór CEVA Logistics , Júlio dos Santos, Kuarta (8/7/2026), bá Hatutan.com iha nia knaar fatin konfirma katak prezensa Jet Privadu ho tipu Cesna C700 ne’ebé aterra iha Aeroportu Internasionál Presidente Nicolau Lobato (INPL), Díli, bazeia bá despaixu no prosedimentu ofisiál ne’ebé hotu-hotu liu husi Ministériu Negósiu Estranjeiru no Kooperasaun (MNEK) tuir lei no regulamentu ne’ebé prevalese iha Timor-Leste.
“Operador ne’e rasik haruka E-mail mai iha MNEK, nune’e departamentu ida negósiu estranjeiru halo Pedidu bá Ministériu Transporte Komunkasaun (MTK), Autoridade Aviasaun Sivíl Timor-Leste (AACTL), depois AACTL maka komunika fali bá ground handling (CEVA Logistics-red) iha Timor hodi enkamiña karta ne’e bá iha operadór, atu organiza aviaun ne’e bele mai ka la bele mai,” Júlio dos Santos esplika.
Kordenadór CEVA Logistics ne’e hatutan, CEVA Logistics hala’o de’it papél hanesan service provider no ground handling, ne’ebé fornese asisténsia bá aviaun komersiál, aviaun privadu no jet privadu sira ne’ebé tama no sai husi Timor-Leste, tanba servisu refere hanesan prosedimentu normál ne’ebé aplika iha nasaun barak.
Nia konta tuir, antes aviaun Cesna C700 mai Timor-Leste, empreza Jetrans, hanesan operador husi Indonézia, haruka uluk pedidu voo (flight request) no dokumentu sira ba MNEK liu-husi E-mail depois MNEK enkamiña bá MTK, no ikus-mai bá Autoridade Aviasaun Sivíl Timor-Leste (AACTL) fó aprovasaun.
Detallu liu, Kordenadór CEVA Logistics Júlio dos Santos haktuir iha loron 30 Juñu 2026, tuku 17:50, Jetrans haruka e-mail bá MNEK depois iha loron 01 Jullu 2026, tuku 07:30 dadeer, empreza ne’e haruka fali e-mail hanesan bá CEVA Logistics.
“Hanesan service provider, ami print out dokumentu sira ne’ebé operadór haruka mai. Ami labele aumenta ka redus kontiudu dokumentu. Ami halo de’it follow up ba MNEK, tanba pedidu ne’e tama uluk ona iha MNEK,” Júlio dos Santos hateten.
Kona-bá objetivu aviaun ne’ebé mai atu tula sidadaun Indonézia na’in-tolu, Júlio dehan CEVA hala’o de’it servisu tékniku tuir aprovasaun ne’ebé fó husi autoridade kompetente husi MNEK ne’ebé ekamiña dokumentu ba MTK no AACTL, no depois hetan autorizasaun atu aviaun aterra iha Aerpoortu INPL.
Nia reafirma, CEVA Logistics laiha intervensaun atu halo manipulasaun dokumentu ka influénsia prosesu aprovasaun.
“Ami fornese de’it asisténsia bá aviaun bainhira to’o iha aeroportu. Ami servisu mak ajuda hasa’e no hatun bagajen no ekipamentu sira,” nia dehan tan.
Kona-bá karta pedidu ne’ebé uza naran Prezidente Repúblika, Júlio dos Santos dehan, jerente husi empeza Jetrans no ema ne’ebé asina karta pedidu refere fó deklarasaun bá autoridade sira, no asuntu ne’e hela iha autoridade kompetente nia investigasaun.
CEVA la tama iha desizaun kona-bá tanbasá autoridade husik aviaun ne’e fila bá Indonézia, tanba asuntu ne’e, tama iha kompeténsia Servisu Migrasaun.
“Ida ne’e mak foin dadauk Jerente empreza Jetrans halo ona deklarasaun bá autoridade sira, depois ema ne’ebé maka asina karta pedidu ne’e mós hato’o tiha ona sira nia deklarasaun, ne’ebé, kestaun ida ne’e iha ita nia Autoridade sira nia kompeténsia, depende bá prosesu investigasaun, depois maka sei hetan, tanba ema ne’ebé haruka karta mós hato’o ona deklarasaun bá autoridade sira, sira maka hatene intesaun saida mak karta ne’e bele temi mós Prezidente Repúblika nia naran, Ida-ne’e ami CEVA la tama to’o iha ne’ebá, tanba ida-ne’e kabe bá servisu Migrasaun nian,” nia dehan.
Nia afirma, se Prezidente Repúblika laiha koñesimentu bá pedidu refere, tuir loloos Minitériu Negósiu Estranjéiru no Kooperasaun maka tenke verifika didi’ak, maibé ida-ne’e CEVA Logistics, la bele komenta liu kona-bá asuntu ne’e.
Nia afirma to’o agora, Dresaun Servisu Investigasaun Kriminál (DSIK) seidauk bolu CEVA Logistics atu fó deklarasaun. Maibé, autoridade sira bolu ona jerente empreza Jetrans, hafoin polémika ne’e akontese no hetan atensaun públiku.
Nia afirma, relasaun entre CEVA Logistics no Jetrans bazeia de’it ba kooperasaun negósiu ground handling. Pedidu hotu-hotu husi operadór Indonézia tama uluk bá MNEC, depois liu ba MTK no AACTL atu hetan aprovasaun flight, antes CEVA Logistics hala’o nia servisu hanesan service provider.
“Agora karta pedidu hotu-hotu operador sira husi Indonézia mak halo, ne’e maka sira haruka liu-husi Email bá Minitériu Negósiu Estranjéiru no Kooperasaun enkamina bá MTK, depos hatun despaixu bá AACTL, maka halo flight aprovasaun.
E-mail ne’ebé haruka pedidu bá MNEk maka ops@jetrans.asia no iha loron tuir mai sira haruka pedidu ne’ebé hanesan mós CEVA.
Iha sorin seluk Ministru Transporte no Komunikasaun Miguel Marques Manetelu hatete, prosedimentu administrativu ne’e, loos, tanba prátika babain ne’e, pedidu sira kona-bá aterrazen aviaun komersiál, privadu no militár hotuatu aterra iha Aeroportu IPNL tenke haruka bá Ministériu Negósiu Estranjéiru.
Nia afirma, Ministériu Transporte Komunkasaun simu nota verbal, husi MNEK, katak banhira iha ona nota verbal husi MNEK maka MTK konsidera buat hotu-hotu loos ona.
“Entaun, ha’u hasai despaixu bá AACTL, atu prosesu aviaun ne’e, ne’ebé ita haree husi prosesu prosedimentu administrativu ne’e loos no la’o tuir dalan tanba despaisu ne’ebé ha’u hasai tanba nota verbal husi MNEK,” nia dehan.
Nia dehan, pedidu hotu-hotu kona-bá aviaun hotu husi nasaun ne’ebé de’it atu aterra iha Timor-Leste, haruka ba MNEK.
Kona-bá Jet privadu ho tipu Cesna C700 parte MNEK haruka verbal bá MTK, halo despaixu bá AACTL.
“Ne’ebé bá ha’u hanesan Ministru ha’u hasai despaixu hakerek hanesan ne’e, Prezidente AACTL prosesa tuir regra no prosedimentu ne’ebé vigóra, ha’u nia despaixu sempre hakerek lia-fuan ne’e,” nia informa.
Miguel Marques Manetelu afirma tan, prosesu administrasaun loos hela, AACTL autoriza aviaun Jet privadu ho tipu Cesna C700 fila.
Kona-bá Prezidente Repúblika laiha koñesimentu bá pedidu husi Jetrans ne’ebé kontempla aviaun ne’e transporta baikana Preizdente Repúblika nian, Minitru Miguel, parte investigasaun sira maka hatene, MTK haree bá legalidade ne’ebé aviaun ne’e aterra.
“Se la sala ha’u mós akompaña Polísia halo ona deklarasaun, katak prosesu investigasaun ne’e la’o hela, tanba aviaun ne’e para kalan ida iha Aerpoortu IPNL, AACTL hamutuk ho entidade sira seluk prende aviaun ne’e iha se ha’u la sala iha Kuarta loraik semana kotuk nia, aviaun ne’e la semo duni,” nia dehan.
Nia esplika, objetivu prinsipál aviaun Jet privadu ne’e mai Timor atu tula ema hanesan kontempla iha pedidu ne’e katak atu tula Prezidente Repúblika nia bainaka.
“Ne’ebé MTK haree ona nota verbal husi MNEK, katak bele prosesa, ha’u hasai despaixu bá AACTL ,” nia dehan
Relatóriu Jet private Jat Cesna C700
Operador Balai Besar Fasilitas Penerbangan iha loron 30 Juñu 2026 haruka karta konfirmasaun mai Ministeriu Negosiu Estranjeiru no Kooperasaun (MNEK) liuhusi diretór protokulu Estadu nian hodi husu pedidu lisensa voo husi Jetrans Asia aviaun Cessna Citation Longitude (rejistu PK-CAA).
Objetivu Voo nian iha relasaun ho kombustível tékniku no foti na’in iha WPDL. Operadór: Sentru Kalibrasaun Fasilidade Aviasaun nian. Dokumentu sira ne’ebé anexa: Sertifikadu navegabilidade, rejistu, seguru, no lisensa pilotu nian.
Iha karta ne’ebé anexa dehan atu atu lori bainaka Prezidente Repúblika nian no tula fila mós ema na’in-tolu no tanba karta ne’e sita Preizdente Repúblika, maka ho neseisdade hotu MNEK halo pedidu bá MTK hodi bele hatun despaixu ba AACTL ho ANATL atu bele fasilita aterra aviaun jet privadu ne’e iha Kuarta 02 Jullu 2026,
Karta ida-ne’e hanesan pedidu lisensa voo nian hosi operadór Jetrans ba aviaun Cessna Citation Longitude ho rejistu PK-CAA.
Objetivu voo nian ne’ebé deklara mak ba parajen tékniku kombustível nian no ba tula na’in iha WPDL (Aeroportu Prezidente Nicolau Lobato iha Dili, Timor-Leste).
Karta Klarifikasaun Jetrans
Tuir karta eslarasimentu ne’ebé Hatutan.com asesa Asuntu Karta Esklaresimentu Kona-ba Objetivu voo nian. Tuir mai karta refere nia konteidu orijinál ne’ebé ho liang Inlgés tradus tiha ba Tetum.
“Doben Señor no Señora,
Ami ho respeitu hatama karta ida-ne’e atu klarifika erru administrativu inadvertidu ida ne’ebé maka kontein iha
objetivu husi karta voo nian ne’ebé maka hatama ona hodi apoia aplikasaun bá lisensa voo nian ba aviaun PK-CAA.
Durante preparasaun bá dokumentasaun apoiu nian, operasaun voo ketak rua ne’ebé envolve rejistu aviaun oioin prosesa hela simultaneamente. Tanba sira nia taka oráriu operasionál sira, Objetivu Voo nian ne’ebé destina bá aviaun PK-KAS, ne’ebé marka ona atu hala’o operasaun.
Iha loron 08 fulan-Jullu tinan 2026 lori Ibu Megawati Soekarnoputri, hetan inkonsientemente inklui iha
dokumentasaun ba aviaun PK-CAA, ne’ebé maka tuir planu sei hala’o operasaun iha loron 01 fulan-Jullu tinan 2026.
Ami hakarak konfirma katak ida-ne’e maka erru administrativu no tipográfiku ne’ebé la ho intensaun.
Deklarasaun ne’ebé kontein iha karta ne’ebé hatama antes la reprezenta objetivu loloos husi voo PK-CAA no labele konsidera hanesan parte ida husi operasaun voo ohin loron nian.
Tuir loloos, ami ho respeitu husu atu karta objetivu Vou nian ne’ebé hatama ona antes ne’e retira no troka ho versaun revizaun no loos ne’ebé aneksa ho submisaun ida-ne’e.
Favór simu ami nia deskulpa sinseru bá supervizaun ida-ne’e no ba inkonveniente ruma ka dezentendimentu ne’ebé ida-ne’e bele kauza. Ami hakarak garante katak erru ne’e tomak la ho intensaun no akontese de’it nu’udar rezultadu hosi supervizaun administrativu durante dokumentu preparasaun.
Medida apropriadu sira foti ona atu hametin ami nia dokumentu internu
prosesu verifikasaun hodi prevene akontesimentu hanesan iha futuru.
Ami apresia tebes ita-boot nia komprensaun no konsiderasaun ne’ebé di’ak. Karik iha adisionál ruma
presiza informasaun ka klarifikasaun, ami sei iha ita-boot nia dispozisaun.
Obrigadu ba kooperasaun kontinua.
Sinseru.
Verry Kristiatna Saputra, Ofifcer Operasaun Voo nian”
Jornalista: Marcelino Tomae