Connect with us
Pakote Ahi

Ekonomia

AIFAESA,I.P Deteta Empreza Rua Komete Kríme Asambarkamentu-Espekulasaun

Published

on

Hatutan.com, (21 Dezembru 2021), Díli—Ministériu Koordenadór ba Asuntu Ekonómiku (MKAE), liuhosi Autoridade Inspesaun no Fiskalizasaun ba Atividade Ekonómika Sanitária no Alimentár, Empréza Públika (AIFAESA I.P), deteta empreza rua ne’ebé hala’o distribuisaun no komersializasaun iha kapitál Dili, komete kríme Asambarkamentu no Espekulasaun, tanba fa’an sasan la tuir presu normál.

AIFAESA,I.P, liu hosi Departamentu Operasaun, Departamentu Metrolojia Padronizasaun hamutuk ho Polísia Serbisu Investigasaun Kriminal (PNSIK), hala’o kontrolu ba presu produtu aihan hanesan foos, mina, terigu, masin-midar no seluk tan, inklui presu materiál konstrusaun iha loja distributór sira iha Díli, (16/12/2021). Foto/AIFAESA.I.P.

Atividade inspesaun refere implementa hodi halo kontrolu ba kualidade no presu ba produtu alimentár sira iha Loja Distributór Alimentisius no Loja Distributór Materiál Konstrusaun sira iha Munisípiu Díli ne’ebé aposta hosi Postu Administrativu Dom Aleixo, Vera Cruz, Na’in-Feto, durante loron (2), hahú hosi loron, 15 to’o 16 Dezembru 2021.

Notisia iha Relasaun:AIFAESA Kontinua Hala’o Inspesaun Regulár iha Díli

Rezultadu hosi atividade inspesaun no fiskalizasaun ne’e rasik, ekipa inspesaun halo kontrolu ba empreza hamutuk (9), ne’ebé maka halo Distribuisaun no komersializasaun ba produtus alimentár no la’ós alimentár.

Advertisement

Totál estabelesimentu inspesionadu iha Munisípiu Díli, kompostu hosi, Empréza distribuidór nesesidade bázika lima (5), no Empréza distribuidór materiál konstrusaun haat (4).

“Hosi rezultadu inspesaun no fiskalizasaun presu ba estabelesimentu (5) ne’ebé fa’an produtus alimentisius nian, iha estabelesimentu tolu (3) maka fa’an ho presu normál. Maibé, iha estabelesimentu ida (1) maka fa’an produtus nesesidade bázika ho presu ne’ebé la normál hodi viola, DL.Nu. 29/2011 de 20 de Junho kona-bá presu justu no Lei Nu. 4/2011, 1 de Junho kona-bá Krimes de Asambarkamentu no Espekulasaun,” Inspetór Jeral AIFAESA I.P, Ernesto Monteiro, haktuir iha karta komunikadu ne’ebé hatutan.com, asesu iha tersa (21/12/21). 

Iha mós estabelesimentu ida (1) maka la kopera ho AIFAESA, I.P., tanba la entrega presu produtu ne’ebé fa’an hosi empreza refere.

Nune’e mós hosi rezultadu inspesaun no fiskalizasaun ba estabelesimentu haat (4) ne’ebé fa’an material konstrusaun nian, iha estabelesimentu tolu (3) maka fa’an ho presu ne’ebé normál, no iha empréza ida mak faan materiál konstrusaun, la tuir présu normál.

“Iha estabelesimentu ida (1), maka fa’an material konstrusaun ho presu ne’ebé la normal hodi viola, DL. Nú.29/2011 de 20 Junho kona-bá presu justu no Lei Nu. 4/2011, 1de Junho kona-bá Krimes de Asambarkamentu no Espekulasaun,” Ernesto Monteiro, informa tán.

Advertisement

Hosi infrasaun tolu ne’e rasik, rua mak kategoria hanesan krime, Konforme ba Lei Nú. 4/2011 de 1 Junho kona-bá Krimes de Asambarkamentu no Espekulasaun.

Tanba ne’e, AIFAESA sei remete ba Ministériu públiku hodi prosesa tuir kompeténsia ne’ebé sira iha, ligadu ba kategoria hanesan infrasaun administrativa nian.

AIFAESA sei prosesa tuir kompetensia ne’ebé atribui mai AIFAESA, hodi prosesa tuir Dekretu-Lei Nu. 23/2009, de  5 Agostu, kona-bá Regime Infrasoens Administrativa Kontra Ekonómia no Seguransa Alimentár.

Autoridade Inspesaun no Fiskalizasaun ba Atividade Ekonómika Sanitária no Alimentár I.P., ne’ebé designadu ho naran AIFAESA, I.P., hanesan institutu públiku ida ne’ebé estabelese tuir DKL. Nú. 26/2016, Juñu, hodi tutela ba Ministru Koordenador ba Assuntus Ekonómikus (MCAE), ho misaun atu proteje konsumidor, no promove konkorésia leal entre operadór ekonómiku sira iha teritoriu nasionál, kontrolu atividade ekonómika sira no garante kualidade produtu ba saúde públiku sira hosi atividade inspesaun no fiskalizasaun rutina ne’ebé hala’o iha teritoriu Timor Laran tomak.

Objetivu hosi atividade inspesaun no fiskalizasaun ba ne’e atu garante nafatin kualidade produtu alimentusius ba konsumu públiku no normaliza nafatin presu produtus nesesidade bázika ho material konstrusaun hodi nune’e empreza sira labele pratíka espekulasaun ba presu  iha periodu Natal no Tinan Foun.

Advertisement

Iha atividade intervensaun ne’e ekipa inspesaun AIFAESA, I.P., mós kolabora ho ekipa hosi Polisia Nasionál Timor Leste (PNTL), liu hosi Diresaun Servisu Investigasaun Kriminal (SIK), ba hala’o  inspesaun no fiskalizasaun ba estabelesimentu sira ne’ebé hala’o atividade komersial hodi fa’an produtus alimentár no laos alimentár hodi hare ba presu ai-han no material konstrusaun ne’ebé fa’an ba públiku iha kapitál Díli.

Jornalista: Rogério Pereira Cárceres

Kontinua Le'e
Advertisement
Hakarak Hato'o Komentariu?

Husik Hela Komentariu

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Ekonomia

Indonesia Salurkan Rp 4,4 Miliar Dukung Program Reformasi Manajemen Keuangan Timor-Leste

Published

on

Hatutan.com, (16 Mei 2024), Dili– Pemerintah Republik Indonesia melalui Lembaga Dana Kerja Sama Pembangunan Internasional (LDKPI) atau Indonesian AID menyalurkan bantuan dengan nilai Rp 4,4 miliar untuk pelaksanaan program reformasi manajemen keuangan Timor-Leste (Financial Management Reform Program): Development of Public and Private Accounting Standards dan Executive Development Program: Indonesian Government Financial Management System Training for Timor-Leste.

(more…)

Kontinua Le'e

Ekonomia

18 Maiu 2024, Aero Dili Lansa Vou Dahuluk Díli-Oecusse

Published

on

Hatutan.com, (14 Maiu 2024), Díli—Aviaun komersiál Timoroan nian, Aero Dili, Sábadu 18 fulan-Maiu 2024, halo inaugural flight ka lansa vou dahuluk bá Rejiaun Administrativu Espesiál Oe-Cusse Ambeno (RAEOA).

(more…)

Kontinua Le'e

Ekonomia

ENERPROCO Vs Timor Gap, Prontu Ona bá Tribunál Arbitrajen iha Singapura

Published

on

Hatutan.com, (14 Maiu 2024), Díli—Kompañia konsultór  internasionál ENERPROCO  rejistu ona kazu disputa kontratuál hasoru empreza estatál Timor nian, Timor Gap tanba sira konsidera jestór atuál Timor Gap hapara sira-nia kontratu la tuir prosedimentu kontratuál inklui seidauk halo pagamentu bá sira tuir fatura ka invoices lima (5) ne’ebé mak sira submete ona bá Timor Gap.

(more…)

Kontinua Le'e
Advertisement

Trending