Hatutan.com, (23 Dezembru 2021), Díli—Iha 10 dezembru liubá, ho kbiit husi artigu 88, númeru 4, Konstituisaun RDTL, Prezidente Repúblika, Francisco Guterres Lú Olo, promulga alterasaun ba Dekretu-Lei n°19/2008, 19 juñu – Subsídiu Apoiu ba Idozus no Inválidus (SAII).

Avô feto ne’ebé hatutan moris iha Loja ninin ida iha Dili, perante ambiente Natal, Kinta (23/12/2021) Foto/Hatutan.com.
SAII tama iha rejime la’ós kontributivu. Rejime ida ne’e finansia husi Estadu de’it atu garante rendimentu mínimu ba ita-nia idozu sira no ba sira ne’ebé labele duni servisu tanba iha problema saúde ka defisiénsia ruma. Rejime ida ne’e permite fó protesaun netik ba grupu vulnerável rua ne’e, biar oituan de’it.
“Bainhira Dekretu-Lei ne’e hahú implementa iha tinan sanulu resin tolu liubá, Timor-Leste seidauk hatuur rejime seguransa sosiál. Maibé, diploma ne’e determina tiha ona kondisaun espesiál ida: Katak benefisiáriu labele simu subsídiu protesaun sosiál dala rua husi Estadu,” Komunikadu hosi Prezidénsia Repúblika, Kinta (23/12).
Iha tinan 2016, liuhusi Lei n.º12/2016, Estadu Timor-Leste harii Rejime Kontributivu Seguransa sosiál (RKSS). Rejime foun ne’e finansia husi parte rua: husi kontribuisaun traballadór ida-idak nian (4% husi nia total saláriu fulan ida) no husi ninia entidade empregadora (6% husi traballador nia saláriu fulan ida).
Rejime foun ne’e fó protesaun di’ak ba traballadór sira no sira-nia família bainhira lakon rendimentu traballu. Seguransa Sosial substitui (pelu menus parte balun) rendimentu traballu ne’ebé lakon, liuhusi prestasaun sosiál.
Nune’e, traballador sira ne’ebé mak la simu saláriu ho razaun (lisensa maternidade, moras, invalidés no reforma), sei simu fali prestasaun sosial ne’ebé permite sira hetan rendimentu mínimu hodi kontinua sustenta-an no sira-nia família. Bainhira traballador-kontribuinte mate, ninia família sei simu prestasaun sosiál/ pensaun sobrevivénsia).
Tanba Timor-Leste hatuur ona Rejime Kontributivu Seguransa Sosiál liuhusi Lei n°12/2016, Governu tenke haree filafali Dekretu-Lei ne’ebé fó tiha ona direitu ba Idozu no Inválidu sira simu subsídiu protesaun sosiál, atu evita selu dala rua.
Kona-ba medida protesaun sosiál ba situasaun rua ne’e, Governu mós tenke haree Dekretu-Lei n°17/2017 refere ba Rejime Jurídiku ba Pensaun Invalidéz no Vellise iha ámbitu Rejime Kontributivu Seguransa Sosiál (RKSS). Haktuir rejime kontributivu ne’e, benefisiáriu sira ne’e mak: Eis-Traballador sira ne’ebé otas 60 (idade mínimu)/Idozus;
Eis-Traballador sira ne’ebé tama iha situasaun invalidéz: labele ona servisu tanba kauza fízika ka mentál ruma mosu ho asidente traballu ka moras ruma relasiona ho profisaun.
Ho alterasaun ba Dekretu-Lei n°19/2008, Subsídiu Apoiu ba Idozu ka Inválidu ida, selu tuir kondisaun tuir mai: Regra jerál, se mak simu ona SAII labele simu tan pagamentu sira seluk selu husi Administrasaun Sentral Estadu ka husi instituisaun seguransa sosiál;
Maibé alterasaun ida ne’e permite ona benefisiáriu ne’ebé simu pensaun vellise (reforma) ka invalidés absoluta (labele ona servisu) husi rejime kontributivu atu bele mós simu husi SAII, iha situasaun balun, tuir Dekretu-Lei n°17/2020 ne’ebé foin hetan mós alterasaun. Katak, karik osan pensaun nian husi rejime kontributivu mak kiik liu SAII, benefisiáriu bele simu mós SAII.
Alterasaun ba Dekretu-Lei n°19/2008 aprova iha Konsellu Ministru iha 20 outubru 2021 no haruka mai Prezidénsia Repúblika iha 5 novembru 2021.
Jornalista: Rogério Cárceres