Connect with us
Pakote Ahi

Justisa & Krime

Kazu Projetu Set-Top Box RTTL,E.P, Governu Sempre Prontu Koopera ho Instituisaun Judisiál

Published

on

Hatutan.com, (19 Outubru 2022), Díli-Governu sempre prontu koopera ho instituisaun judisiál sira iha kualkér kazu ruma ne’ebé karik deskonfia envolve hosi membru Governu sira, espesialmente ho projetu instalasaun Set-top Box bá Rádiu Televizaun Timor-Leste, Empreza Públika (RTTL,E.P).

Lee Mós : Buska no Apreensaun La Haree Bá Kargu Ministru no Palásiu Governu

Ekipa CAC halo buska no apreensaun iha Palásiu Governu, Segunda (17/10/2022). Foto/Elio dos Santos da Costa

Afirmasaun Governu nian ne’e hato’o hosi Ministru Prezidénsia Konsellu Ministru (MPCM, sigla portugés), Fidelis Manuel Leite Magalhães, hodi hatán bá Hatutan.com, kona-bá oinsá pozisaun Governu nian bá mandadu buska no apreensaun hosi Tribunál Distritál Díli (TDD) ne’ebé ezekuta hosi Comissão Anti Corrupção (CAC) hodi halo buska no apreensaun bá iha gabinete MAPKOMS, inklui Ministru Asuntu Parlamentar no Komunikasaun Sosiál, Francisco Martins da Costa Pereira Jerónimo iha Palásiu Governu, Segunda (17/10/2022).

“Governu sempre prontu atu koopera ho instituisaun judisiál sira hotu, no ninia órgaun sira hotu,” Portavós Oitavu Governu, Fidelis Manuel Leite Magalhães, hateten hafoin reuniaun ordináriu konsellu ministru iha Palásiu Governu, Díli, kuarta (19/10/2022).

Advertisement
Monta Publisidade

Ministru Fidelis Magalhães afirma Governu nia prontidaun no kooperasaun ida ne’e, la’ós foin halo, iha pasadu mós, dala-ruma, iha pedidu sira bá informasaun, dokumentu sira, Governu sempre fó.

“Governu hakarak atu iha ita-nia rai, ita iha órgaun sira justisa nian, ne’ebé maka forte no kapável duni. Iha duni matenek, iha duni kbiit, iha duni hatene, no koñesimentu bá sira nia atuasaun sira,” Fidelis Magalhães hateten.

Maske iha konteúdu mandadu TDD nian ne’e konstitui MAPKOMS nu’udár suspeitu, maibé, Portavós Governu ne’e, hakarak atu konfirma katak, laiha membru Governu nian ida, maka konstituidu hanesan arguidu   ka akuzadu bá prátika krime ruma.

“Ne’e pontu primeiru, iha atuasaun hirak ne’ebé ohin ita-boot refere bá ne’e, laiha membru  governu ida maka konstituidu hanesan arguido ka  akuzadu bá prátika iha kualkér krime,” nia tenik.

Ministru Fidelis Magalhães dehan, Governu mós hakarak atu re-inteira Governu nia konfiansa bá podér  judisiál sira, no espera katak, atuasaun sira bá órgaun sira ne’e nian, sempre halo tuir rekizitu  sira bá independénsia no legalidade. Katak órgaun sira, bainhira implementa sira nia kna’ar, halo duni ho forma independente, no legál, katak, tuir duni lei sira loloos.

Advertisement
Monta Publisidade

Depois, iha reuniaun ordináriu KM ohin ne’e, governu mós destaka katak, iha importánsia bá funsionamentu rejime konstitusionál Timor-Leste , atu nune’e, órgaun soberania sira hotu bele la’o ho di’ak.

Lee Mós : Kazu Instalasaun Set-Top Box RTTL,E.P, CAC Halo Buska no Apreensaun iha Gabinete MAPKOMS, FFTL ho Rezidénsia Likisá

Ministru Prezidénsia Konsellu Ministru (MPCM, sigla portugés), Fidelis Manuel Leite Magalhães. Foto/Elio dos Santos da Costa

Governu destaka importánsia hosi rejime konstitusionál bá imunidade sira bá titulár sira, órgaun soberania nian, no atu nune’e, bele iha normál funsionamentu bá instituisaun sira, no liu-liu iha prosesu konsolidasaun iha TL ne’ebé nu’udár Estadu direitu demokrátiku.

“Governu espresa dala-ida tán, Governu ninia disponibilidade para atu kolabora ho órgaun sira podér judisiál nian, para iha futuru mai, kolaborasaun ne’e sei bele di’ak liután, no karik hosi parte judisiál nian presiza informasaun sira, bele hato’o mai Governu. O que sertu, Governu re-intera katak, atu mákina Estadu ne’e funsiona ho loloos, órgaun de soberania sira bele funsiona ho loloos, ida-idak sei halo tuir ninia kna’ar, halo tuir de’it lei sira, no halo tuir ho loloos, ho kompetente bá lei sira ninian implementasaun,” Fidelis hateten.

Nune’e, mós atu fó hanoin bá importánsia hosi rejime konstitusionál bá imunidade membru sira órgaun soberania nian, ne’ebé mak hanesan mekanizmu ida, ne’ebé mak importante hodi garante katak, órgaun sira soberania nian, ida-idak bele halo ninia kna’ar ho loloos, ho protesaun ne’ebé nesesáriu, no ho dignidade ne’ebé nia merese.

Hatán kona-bá mandadu buska no apreensaun hasoru MAPKOMS ne’e, parte governu rasik, antes ne’e, simu informasaun ruma ka lae, Fidelis dehan, la presiza Governu atu hatene, maibé importante maka konteúdu mandadu ne’ebé TDD haruka ne’e tenke iha konteúdu ne’ebé loloos.

Advertisement
Monta Publisidade

“Hanesan ne’e, informasaun, la informasaun ne’e, la importante. Importante maka interpretasaun loloos hodi mandadu ne’e. Agora, uainhira iha tribunál, uainhira juis ida, hakerek bá mandadu, hakerek ona, no emite ona mandadu ida, hodi bele halo buska,” Ministru Fidelis Magalhães haktuir.

Ezekusaun Buska no apreensaun ne’e, hodi bele rekolla informasaun sira, dadus sira ne’ebé relevante, no bele bá fatin ida hodi foti informasaun sira, no buat ne’ebé loos,  maka mandadu ne’e dehan saida. Mandadu ne’e dehan bá fatin ida ne’ebé, hodi halo saida, no permite atu halo saida-saida.

“Ida ne’e mak mandadu dehan. Ne’ebé, la importante, para atu iha komunikasaun prevee sira, o que importante maka, interpretasaun loloos, bá mandadu ne’ebé tribunál hato’o,” portavós governu ne’e afirma tán.

Tuir Fidelis, tribunál administra justisa, lori povu nia naran, ne’e elementu impotente ida iha TL nia órgaun konstitusionál. Agora, uainhira tribunál ida fó mandadu ida, sei hatún fali bá iha ministériu públiku, no hatún bá iha órgaun sira polisiál nian atu ezekuta.

“Buat ne’ebé mak mais importante maka, atuasaun sira ne’e, halo tuir duni buat ne’ebé maka mandadu dehan no garante katak, laiha ema ida maka hakarak atu impede ezekusaun hosi mandadu ne’ebé maka tribunál hato’o. Ne’ebé, fila-fali bá ita boot sira, saida mak importante liu maka, interpretasaun ne’ebé mak loloos, hosi mandadu ne’ebé maka mai hosi tribunál. Ida ne’e mak importante liu iha prosesu hotu justisa nian,” Ministru Fidelis Magalhães afirma tan.

Advertisement
Monta Publisidade

Jornalista: Rogério Pereira Cárceres

 

 

Advertisement
Monta Publisidade

Justisa & Krime

Tribunál Absolve José Reis, Bartolomeu ho João Baptista hosi Kríme Fraúde Fiskál

Published

on

Hatutan.com, (31 Maiu 2023), Díli– Tribunál Judisial Primeira Instánsia Díli (TJPID), Kuarta (31/5/2023), absolve ona arguidu na’in-tolu; José Maria dos Reis, Barolomeu Sequeira ho João Baptista Fernandes Alves, hosi kríme Fraúde Fiskál.

(more…)

Kontinua Le'e

Justisa & Krime

Tribunál Aplika Prizaun Preventiva Bá Sidadaun Indonézia Ne’ebé Atu Vota Iha Darulete

Published

on

Hatutan.com, (24 Maiu 2023), Díli—Tribunál Judisiál Primeira Instánsia Díli (TJPID), liuhosi Juiz Álvaro Maria Freitas, iha kuarta 24 maiu tuku 11:30 dadeer Otl, hasai ona despaixu ikus, hodi aplika medida koasaun Prizaun Preventiva bá arguidu ho inisiál VAG hosi Repúblika Indonézia, maibé tenta atu vota iha sentru votasaun EBF Darulete, Postu Administrativu Liquiça-Vila, Domingu (24/05/2023).

(more…)

Kontinua Le'e

Justisa & Krime

Julgamentu Bá Sidadaun Indonézia Ne’ebé Atu Vota Iha Darulete, Defeza Husu Aprezentasaun Periódika

Published

on

Hatutan.com, (23 Maiu 2023), Díli—Tribunál Judisiál Primeira Instánsia Díli (TJPID), iha 23 maiu hahú prosesu primeiru interrogatóriu judisial bá sidadaun VAG ne’ebé deskonfia hosi Repúblika Indonézia (RI), ne’ebé atu vota iha sentru votasaun Eskola Bázika Fillial (EBF), Suku Darulete, Postu Administrativu Likisá Villa, iha ambitu Eleisaun Parlamentár, Domingu (21/05/2023).

(more…)

Kontinua Le'e

Trending