Connect with us

Justisa & Krime

Ajente Públiku 6.319 Deklara Rikusoin bá CAC

Published

on

Hatutan.com, (15 Fevereiru 2023), Díli—Comissão Anti Corrupção (CAC) rejista ona ajente públiku 6.319 hosi instituisaun Estadu 99 mak deklara ona rikusoin.

Dadus ida-ne’e hato’o hosi Komissáriu CAC, Sérgio Hornai bainhira relata kona-bá progresu no atinjimentu serbisu durante mandatu tinan-haat (4), hahú hosi 21 janeiru 2019 to’o 21 janeiru 2023.

Lee Mós: Lei MPCC Obriga Ajente Públiku Deklara Rikusoin

Advertisement

Iha 21 janeiru 2019, ninia diskursu bainhira simu posse iha Parlamentu Nasionál (PN), re-ajenda bá iha Lei Korrupsaun ninian, hamutuk ho sosiedade, média, sosiedade Sivíl, intelektuais no ativista sira ne’ebé hala’o serbisu maka’as bá kombate krime erradikasaun krime korrupsaun nian.

CAC hamutuk ho entidade sira-ne’e inklui polítiku sira konsege hamosu Lei ida kona-bá Lei Medida sira bá Prevene no Kombate Korrupsaun, kuaze dékada ida sira paradu, no labele halo.

Maibé, Sérgio Hornai iha nia terseiru mandatu nu’udár Komissáriu ne’e ho tulun estrutura tomak CAC nian ho entidade sira nakait halo sira bele prodús Lei númeru 07/2020, ne’ebé entrada iha vigór iha 22 Fevereiru 2021.

“Iha progressu lubuk ida, Ita halo hela serbisu maka’as liu-liu bá iha deklarasaun rendimentus béns interreses ne’ebé to’o agora ita rejista, halo arollamentu purvolta instituisaun Estadu 99. Iha deklarantes 6.319 sira tenke deklara bá iha CAC,” Sérgio Hornai hateten iha kna’ar fatin Faról, Kuarta (15/02/2023).

Oras-ne’e CAC halo hela serbisu, halo mós kooperasaun institusionalmente ho serbisu TIC Timor (Teknolójia Informasaun no Komunikasaun) ne’ebé tutela iha gabinéte Primeiru Ministru, CAC konsege estabelese plataforma online ida atu bele rejísta deklarasaun rendimentu sira béns interesse bá iha deklarante sira.

Advertisement

“Serbisu sira sei la’o hela, ita hein katak, Komissáriu ne’ebé atu mai iha kapasidade natoon, atu bele fó kontinuidade bá iha deklarasaun rendimentus béns interesses ne’e rasik. Tanba hosi artigu ida bá atigu seluk, liu-liu hosi artigu 27 to’o iha 58, Lei ida ne’e, presiza iha serbisu estraordinária, serbisu ida ne’ebé mak ho eskluzividade atu bele haree sasan sira ne’e, hodi bele bá oin,” Sérgio Hornai hateten.

Alende halo inspesaun, monitorizasaun sira ne’ebé sai hanesan serbisu rutina CAC ninian, halo mós serbisu investigasaun, delegasaun bá kompeténsia, halo averiguasaun, halo auto-partisipasaun, halo buska sira, halo revista, hirak ne’e tenke halo, razaun tanba órgaun polisiál kriminial ninia kompeténsia.

Hosi sorin seluk, iha serbisu própriu ne’ebé dezignadu mai CAC atu bele halo, konforme planu estratéjiku CAC ninian iha 2021 to’o 2025. Primeiru, atu hametin sistema dezmantelamentu bá iha krime korrupsaun sira, ne’ebé la’o hela.

Segundu, atu hametin CAC ninia rede sira kooperasaun atu bele hametin medida sira prevensaun no kombate korrupsaun ninian.

Terseiru, hametin kooperasaun sira, kuartu maka, CAC bele halo serbisu maka’as hodi bele hametin sira-nninia jestaun ida ne’ebé mak metin, dezenvolvimentu institusionál atu bele iha konfiansa hosi komunidade.

Advertisement

Komunidade la’ós rai-laran de’it, maibé komunidade internasionál akompaña hela, oinsá Timor-Leste bele hametin ninia vizaun boot, liu-liu CAC ninia vizaun boot ida maka hametin Estadu direitu demokrátiku no buka esforsu sira atu bele halo rezeisaun bá korrupsaun.

“Ida ne’e mak sai hanesaan vizaun boot iha ha’u nia mandatu ho puderasaun bá iha hanoin sira mai hosi primeiru mandatu, segundu mandatu, halo artikulasaun no hamosu planu estratéjiku CAC ida ne’ebé atu hatuur prinsípiu estratéjiku sira, orienta pelu-menus iha mandatu ha’u nian to’o 2025. Husu karik, ita mai hosi ne’ebé, ita agora iha ne’ebé, ita atu bá ne’ebé,” subliña.

Lei numeru 7/2020, 26 agostu kona-bá Medida Prevensaun no Kombate Korrupsaun (MPCC), tama ona iha vigór, iha 22 fevereiru 2021.

Lei MPCC prevee iha kapitulu II Regime de Declaraçao de Rendimentos, Bens e Interesses hosi artigu 27 to’o artigu 58.

Jornalista: Rogério Pereira Cárceres

Advertisement

Continue Reading
Advertisement
Click to comment

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Justisa & Krime

Sabádu, Juis Titulár Hatun Despaixu Julgamentu Interogatóriu Dahuluk Ba Arguidu Reitór UNTL Cs no Haruka Sira Fila Ba Uma

Published

on

By

Hatutan.com, (16 Janeiru 2026), Díli-Juiz titulár,  Argentino Nunes, haruka arguidu Reitór Universidade Nasionál Timor-Lorosa’e (UNTL) ho inisiál JM, vise-reitór ho dirijente na’in-haat seluk tan, fila ba uma hodi hein despaixu julgamentu interogatóriu dahluk  iha Sábadu aban (17/01/2026).

(more…)

Continue Reading

Justisa & Krime

PTR Afonso Carmona Respeita Dezisaun Tribunál Hasai Mandadu Buska no Detensaun Ba Reitór UNTL Cs

Published

on

By

Hatutan.com, (16 Janeiru 2026), Díli– Prezidente Tribunál Rekursu (PTR), Afonso Carmona hateten, nia parte la fó koméntariu  no respeita ba dezisaun Tribunál  Judisiál Primeira Instánsia Díli (TJPID) nian ne’ebé  hasai mandadu buska, apreensaun no detensaun ba   Reitór Universidade Nasionál Timor-Lorosa’e (UNTL) ho inisiál  JM  hamutuk ho nia vise-reitór no kargu xefia na’in-haat tan.

(more…)

Continue Reading

Justisa & Krime

Tribunál Hala’o Julgamentu Interogatóriu Dahuluk Ba Reitór UNTL ho Direjente Na’in-Haat no Na’in-ida Halo Hela Tratamentu iha HNGV

Published

on

By

Hatutan.com, (15 Janeiru 2026), Díli-Tribunál Judisiál Primeira Instánsia Díli (TJPID), Kinta (15/01/2026),  realiza julgamentu  interogatóriu dahuluk ba arguidu ho inisiál JM inklui diregente na’in-haat seluk husi Universidade Nasionál Timor-Lorosa’e (UNTL).

(more…)

Continue Reading
Advertisement

Trending