Connect with us
Pakote Ahi

Justisa & Krime

Supremu Tribunál Justisa Mantein Hasai Família Uma-kain Hitu iha Becusse

Published

on

Hatutan.com, (12 Abríl 2023), Díli-Tribunál Rekursu (TR) ka Supremu Tribunál Justisa nian mantein desizaun hodi hasai família uma-kain hitu (7) ne’ebé okupa rai iha área Becusse Kraik, Suku Becora, Postu Administrativu Kristu Rei, Munisípiu Díli. 

Lee Mós :  Tribunál Haruka Hasai Uma-Kain Hitu iha Becusse, Xanana Bá Defende no Prontu Mate Bá Sira

Desizaun bá kazu rai Becusse Kraik ne’e rasik, delibera, aprovadu ho unanimidade, hosi Konsellu Superior Majistratura Judisial, iha loron 4 fulan-Abríl 023.

Advertisement

Xanana bá fó korajen bá família uma-kain hitu (7) ne’ebé TDD notifika atu hasai obrigatóriu hosi rai balun iha Aldeia Becusse Kraik, Suku Becora, Postu Administrativu Kristu Rei, Munisípiu Díli, 30 fulan-Janeiru 2023. Foto/dok.Hatutan.com

Liuhosi karta komunikadu ne’ebé Hatutan.com asesu, ohin, haktuir katak, iha ámbitu prosesu ezekusaun sentensa ne’ebé hasai ona tuir dalan legál iha Tribunál Primeira Instánsia Díli, ho N° NUC. 1465/14.CVTDID, no hamutuk ho nia apenso sira, no NUC.0250/15.CVTIDD, ne’ebé ema hotu hatene ona ho naran “Prosesu Bekusi”.

To’o mai koñesimentu Konsellu Superior Majistratura Judisial kampaña ida ne’ebé hahú tiha atu hatun valór profesional kontra majistrada judisial, Juíza Zulmira Auxiliadóra Barros da Silva, ne’ebé simu no kaer prosessu ezekusaun bá sentensa, no mós halo obstrusaun totál, ne’ebé fó kedas impaktu mediátiku maka’as, bainhira buka meiu judisial sira hotu ho finalidade atu ezekuta sentensa ne’ebé refere.

Konsellu Superior Majistratura Judisial hanoin katak buat ne’ebé sai problema ne’e, assuntu matéria jurisdisional nian Superior Majistratura Judisial labele halo intervensaun. Maibé, tuir kompeténsia sira ne’ebé lei fó ba Konsellu Superior Majistratura Judisial, maka Konsellu husu bá servisu inspesaun judisial nian hodi hala’o averiguasaun tuir kompeténsia ne’ebé iha kona-bá prosesu disiplinár.

“Hosi averiguasaun ne’ebé refere, servisu inspesaun judisial hola konkluzaun katak la iha konduta, hahalok sira ne’ebé bele fó fatin atu tau responsábilidade disiplinar bá majistrada judisial ne’ebé kaer prosesu ne’e rasik, tanba prosesu ne’é la’o hanesan bai-bain, tuir nia regularidade no kumpri ona norma prosesual sívil sira ne’ebé vigora iha Timor-Leste,” Juiz Sekretáriu bá Konsellu Superior Majistratura Judisial nian, António Gonçalves hateten iha komunikadu ne’e.

Konsellu Superior Majistratura Judisial lamenta tebes kampaña ida ne’ebé hahú tiha ona hasoru majistrada judisial ne’é, no Konsellu ne’e rasik hatudu nia solidariedade tomak bá ema profisionál hotu-hotu funsionáriu públiku sira ne’ebé hola parte iha aktu judisial sira ne’e ho objetivu atu ezekuta de’it sentensa ne’e rasik ne’ebé sai hosi tribunál.

Konsellu Superior Majistratura Judisial rekoñese kna’ar órgaun komunikasaun sosial no ninia dever atu fahe infomasaun bá komunidade tuir dalan ne’ebé loos, objetivu ho liafuan ne’ebé klaru, no haree bá konsekuensia ne’ebé espalla ona bá públiku kona-bá prosesu ne’ebé refere. Maibé, Konselhu Superior Majistratura Judisial, haree bá kompetensia ne’ebé lei fó, hanoin katak presiza tebes no mós urjente atu garante lia-loos no mós atu garante lala’ok justisa nian no tanbá la la’o kontra Konsellu Superior Majistratura Judisial nian nia direitu bá rezerva, Konsellu ho unanimidade tetu hanesan tuir mai;

Advertisement
  1. Iha ámbitu ka kontestu prosesu ne’ebé ema hotu hatene ho naran “Prosesu Bekusi”, la’o asaun deklarativa ho objetivu atu hetan rekoñesimentu bá direitu subjetivu ida bá Autor, no iha asaun ne’e, kona-bá bá direitu propriedade ba rai, tenke halo iha momentu ne’ebé ke adekuadu atu hato’ó prova kona-bá faktu sira ne’ebé nia aprezenta:
  2. Durante tempu ne’ebé prosesu la’o iha julgamentu nia laran, iha Tribunál, sempre fó garantia bá direitu atu defende aan no direitu bá kontraditóriu, no mós direitu atu hato’ó rekursu sira oi-oin ne’ebé lei fó fatin atu halo.
  3. Lejislasaun prosesual ne’ebé vigora hela, halo diferensa entre deklarativa no asaun ezekutiva. Asaun ezekutiva, asaun ida obriga ema atu kumpri direitu ida  antes rekoñese tiha ona, liuhosi setensa ida hosi tribunál.
  4. Tranzitu julgadu ona, no réu sira la entrega rai ne’e inisiativa rasik. Entaun tuir lei, tenke halo asaun koersiva, asaun ida obriga ema atu kumpri ka entrega imóvel ne’e, no karik presiza husu ajuda bá forsa polísia sira bainhira lakohi entrega bá nia na’in.
  5. Iha kontestu ne’e maka ajente judisiáriu sira halo atu hala’o dilijensia sira ne’ebé presiza kona-bá ezekusaun koersiva bá sentensa, katak, atu entrega rai ka imovel ne’é.

Iha kontestu impaktu mediátiku prosesu ne’é nian, tenke tau bá ás, atu ema hotu-hotu hatene, katak Konstituisaun Republika Demokratika Timor-Leste nian maka sai hanesan fonte primeiru bá lejimidade bá juiz sira, atu kaer nia funsaun jurisdisional ho povu nia naran, tuir artigu 118° CRDTL. Nune’é, Tribunal sira tuur hanesan órgaun soberania, no sira independente hosi orgaun sira seluk no nune’é sira iha pozisaun espesial ida ke independente, tuir artigu 119° CRDTL, no hakruk de’it ba Konstituisaun no lei.

Mós tuir mai, Tribunál sira-nia desizaun ema hotu, publika ka priváda, tenke kumpri no desizaun hirak ne’ é, no desizaun tribunál nian prevalese duké desizaun autoridade sira seluk nian.

“Tuir buat hotu ne’ebé hateten ona iha leten, Konsellhu Superior Majistratura judisial, dala-ida tán afirma katak nia lamenta tebes bá buat sira ne’ebé akontese iha ambitu dilijjensia judisial sira ne’ebé hala’o ona ho de’it objetivu atu ezekuta sentensa kona-bá “Prosesu Bekusi”, no Konsellu mós fó nafatin nia solidariedade tomak ba profissional hotu-hotu no funsionáriu públiku sira ne’ebé hola parte, iha aktu judisial sira ne’é ho de’it finalidade atu ezekuta ordém hosi sentensa ne’e rasik,” Hatutan.com, sita iha komunikadu.

Molok ne’e, Tribunál Distritál Díli (TDD)  hasai mandadu bá autoridade polísia hamutuk ho ekipa jestaun merkadu no ofisial justisa, Segunda (30/01/2023), hale’u tuku 10:00 Otl, lori mandadu TDD nian hodi husu atu família uma-kain hitu (7) ne’e tenke hamamuk obrigatóriu rai ne’ebé durante tinan-46 sira okupa tanba TDD aprova reklamasaun Sebastião Lopes, mak iha direitu bá titular rai refere.

Iha ezekusaun bá eviksaun ne’e, uma-kain tolu (3) mak ekipa sira konsege foti sai sasán uma-laran nian ‘soe’ iha liur ka rai-laten. Maibé, la konsege hasai sasán iha uma-haat seluk, tanba hetan intervensaun imediata  hosi  lider karizmátiku Kay Rala Xanana Gusmão.

Jornalista: Rogério Pereira Cárceres

Advertisement

Kontinua Le'e
Advertisement
Hakarak Hato'o Komentariu?

Husik Hela Komentariu

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Justisa & Krime

Absolve “Kalohan” Hosi Pena Efetivu Tinan-Lima La’ós A-favór bá Korrupasaun

Published

on

Hatutan.com, (24 Abríl 2024), Díli—Prezidente Tribunál Rekursu (PTR), Deolindo dos Santos konsidera desizaun Tribunál Rekursu (TR) nian hodi absolve Sekretáriu Jerál Partidu Demokrtátiku (PD), António da Conceição “Kalohan” hosi pena prizaun efetivu tinan-lima, la’ós a-favór bá korrupsaun maibé ne’e fundamentasaun hosi Lei.

(more…)

Kontinua Le'e

Justisa & Krime

Fujitivu Arnolfo Teves Jr Submete Rekursu bá TR

Published

on

Hatutan.com, (24 Abríl 2024), Díli-Fujitivu Arnolfo “Arnie” Alimpit Teves Jr submete ona rekursu bá Tribunál Rekursu (TR) kona-bá prosesu sira liga ho estradisaun ne’ebé Ministériu Públiku sei halo hamutuk ho Tribunál Estadu Filipina.

(more…)

Kontinua Le'e

Justisa & Krime

FONGTIL Preokupa Autoridade Sira Nonook ho Kazu Ró Tranship II no Expo Dubai

Published

on

Hatutan.com, (22 Abríl 2024), Díli– Forum ONG Timor-Leste (FONGTIL) preokupa ho prosesu transparénsia hosi Ministériu Públiku (MP) kona-bá kazu Ró Tranship II ho Expo Dubai ne’ebé FONGTIL submete to’o agora la iha follow-up no MP nonook tiha de’it.

(more…)

Kontinua Le'e

Trending