Connect with us

Ekonomia

Governu Fundamenta Kompromisu Hatún Taxa Direitu Importasaun bá 2,5%

Published

on

Hatutan.com, (23 Agostu 2023), Díli- Vise-Ministru Finansas Hélder Lopes, hateten IX Governu Konstitusionál iha kompromisu atu hatún taxa Import Duty ka direitu importasaun ne’ebé antes ne’e sa’e ba 5% fila fali bá normál 2,5%.

Lee Mós: Bankada FRETILIN Kestiona Polítika Governu Kona-bá Redusaun bá Reseita Naun-Fiskais

Vise Ministru Finasa, Hélder Lopes (klaran). Foto/Elio dos Santos da Costa

Vise-Ministru Finansas Hélder Lopes bá jornalista sira iha Parlamentu Nasionál, Kuarta (23/08/2023), hateten Governu iha kompromisu boot atu hatún taxa importasaun, uluk iha lei orsamentu jerál estadu tinan 2023 taxa importasaun ne’e sa’e husi 2,5% bá too 5% no iha lei orsamentu Retifikativu tinan ida nian governu hakarak hatún fila fali ba normál, signifika reseita ne’ebé uluk  kolekta ne’e mos la kolekta ona, no ida ne’e hatudu katak impostu ne’ebé atu kolekta husi konsumu seletiva ne’ebé uluk aplika ba too $100 tenke tun ba $50.

“Import duty ka direitu importasaun ne’e husi 5% tun bá 2,5% signifika impostu ba tasa seletiva hotu-hotu tun no implikasaun bá hatún import duty ka direitu importasaun ne’e kuandu ema hatama sasán ho aplikasaun taxa 5%, agora kuandu lei ne’e promulga sasán foun sira ne’ebé tama mai ne’e kona 2,5% signifika efeitu imediatu husi lei hodi hatún impostu ne’e sei lori tempu uitoan tamba sasán sira ne’ebé tama antes lei ne’e promulga sei iha no nia estoke seidauk hotu,” Hélder Lopes argumenta.

Advertisement

Nia afirma bá sasán sira ne’ebé importadór sira hatama antes ho taxa 5% nia folin nafatin tuir taxa importasaun ne’ebé iha no ba sasán foun sira ne’ebé foin tama ne’e nia import duty ka direitu importasaun ne’e kona de’it 2,5%, nune’e sasán folin sei tun automatikamente tuir impostu ne’ebé iha.

Kona-bá folin sasán iha merkadu bainhira lei bá redusaun taxa import duty ka direitu importasaun ne’e tun automatikamente folin sasán sei aplika tuir folin taxa 2,5% ninia mezmu sasán sira estoke ne’ebé tama ho taxa 5% nian sei iha no fa’an karun ema sei la sosa no nia presu bele tun tuir estoke foun ne’ebé tama.

Mekanizmu kontrolu ne’ebé governu iha klaru katak liu husi autoridade aduaneiro sei hala’o nia knaar hodi kontrola no mós autoridade sira seluk hanesan AIFAESA, Ministériu Komérsiu no Indústria mós sei hala’o sira nia knaar hodi kontrolu  liu-liu iha merkadu nasionál.

Ho taxa import duty ka direitu importasaun ne’ebé tun, tuir Hélder Lopes reseita doméstika nian, iha estimasaun bá iha revizaun orsamentu Retifikativu nian, Timor-Leste sei iha aumentu bá estimasaun reseita doméstika hosi millaun $194 sa’e bá millaun $197, ida halo depois de simu dadus husi liña Ministériu sira no mós dadus sira ne’ebé autoridade impostu no autoridade aduaneiro kolekta, hanoin katak estimasaun kolekta iha fim do anu bele sa’e ba millaun $197.

Antes ne’e,  Liu husi Proposta OJE 2023, Governu propoin bá Parlamentu Nasionál hasa’e impostu seletivu konsumu foun ne’ebé inklui: 10% impostu ba karreta ho valór liu $10.000, 20% ba karreta ho valór liu $25.000, 30% ba karreta ho valór liu $50.000, Aumentu iha impostu konsumu ba tabaku no produtu tabaku seluk husi US $50 kada kilograma sa’e ba $100 kada kilograma, Impostu konsumu foun $1.00 kada kilograma ba masi-midar, Introdusaun impostu konsumu foun ho valór $3 kada litru ba bebida asukarada (Fanta, Coca-Cola, Sunkist, Sprite no sst). Ida-ne’e Governu introdus atu proteje sidadaun sira nia saúde públiku.

Advertisement

Aleinde ne’e, Governu mós propoin hasa’e impostu importasaun husi 2,5% ba 5%. Liu husi introdusaun impostu hirak ne’e, Governu halo projesaun katak reseitas doméstika sei sa’e husi millaun $153,7 iha 2022, ba millaun $174,9 iha 2023.

Introdusaun impostu hirak ne’e sai nu’udar instrumentu fiskál ida ne’ebé Governu uza atu hasa’e koleksaun reseita doméstika iha tinan hirak tuir-mai hodi redús dependénsia ba Fundu Mina-rai.

Medida hirak ne’e mós aliña ho Polítika Reforma Fiskál no Jestaun Finansas Públikas ajenda Reforma importante ida ne’ebé inisia ona husi Sestu Governu Konstitusionál iha tinan 2015 no Oitavu Governu Konstitusionál lideradu husi Primeiru-Ministru, Taur Matan Ruak komprometidu atu kontinua implementa.

Jornalista : Vito Salvadór

Advertisement
Continue Reading
Advertisement
Click to comment

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Ekonomia

OJE 2026 Aloka Bá MCAE ho Montante Millaun $8 Resin Aprovadu

Published

on

By

Hatutan.com (14 Nobembru 2025),Díli— Bankada CNRT ho PD  trava propósta tolu husi Bankada opozisaun FRTILIN ho PLP, ne’ebé husu atu  hasai tiha  $985.50.000 husi  Orsamentu Jerál Estadu (OJE) 2026 ne’ebé atribui bá  Ministériu Koordenadór bá Asuntu Ekonómia (MCAE).

(more…)

Continue Reading

Ekonomia

Timor-Leste iha Difikuldade Kompete Kuantidade Produtu iha Merkadu ASEAN

Published

on

By

Hatutan.com, (06 Novembru 2025),Díli— Vise-Ministra bá Asuntu ASEAN, Milena Rangel rekoñese  Timor-Leste  iha difikuldade kona-bá kuantidade produtu lokal atu kompete iha merkadu nasaun sira Estadu membru ASEAN.

(more…)

Continue Reading

Ekonomia

Debate OJE 2026 iha Jeneralidade, Komisaun C Hato’o Rekomendasaun Forte Bá Governu

Published

on

By

Hatutan.com,  (05 Novembru 2025),Díli—Debate  Orsamentu Jerál Estadu (OGE-sigla portugés) 2026 iha faze jeneralidad, Kuarta (05/11/2025),  Komisaun C  Parlamentu Nasionál ba asuntu Finansas Públika  hato’o rekomedasaun forte bá IX Governu Konsititusionál  hodi anota no sai hanesan prioridade.

(more…)

Continue Reading

Trending