Connect with us
Pakote Ahi

Internasionál

Adezaun Timor-Leste bá OMK Fó Implikasaun Kle’an bá Futuru Ekonomia

Published

on

Hatutan.com (25 Fevereiru 2024), Abu Dhabi-Tuir ajenda hosi komisaun organizadora iha eventu altu nivel ligadu ho konferénsia ministerial dala-13 Organizasaun Mundial Komérsiu (OMK) nian, katak, iha Segunda dadeer, 26 fulan-Fevereiru 2024, estadu membru mak daudaun dirije hela organizasaun mundiál  ne’esei simu ofisiálmente Timor-Leste hanesan membru plenu iha OMK.

Lee Mós: Konferénsia Parlamentár iha Abu Dhabi Foku Bá Asuntu Lejislasaun Komérsiu no Investimentu

Prezidente Parlamentu Nasionál, Maria Fernanda Lay. Foto/Rogério Pereira Cárceres

Prezidente Parlamentu Nasionál (PPN), Maria Fernanda Lay, afirma katak, bainhira estadu membru sira ofisializa ona Timor-Leste nia adezaun bá OMK,  pasu ida-ne’e sei fó implikasaun ne’ebé maka’as bá iha futuru ekonómiku país nian.

Afirmasaun ida ne’e PPN Fernanda Lay hato’o durante diskursu enserramentu Meza Redonda kona-ba Pós-Adezaun  Timor-Leste nian bá OMK ho títulu “Timor-Leste nian Adezaun bá OMK: Trasa  Ekonomia  Diversifikada ne’ebé Reziliente, Inkluziva no Sustentável Através hosi  Integrasaun Ekonomia Globál”.;

Advertisement

“Bainhira ita taka tiha diskusaun iha meza arredondo ida-ne’e kona-bá adezaun Timor-Leste nian ba OMK no ninia implikasaun kle’an bá futuru ekonómiku nasaun nian, ha’u hakarak hato’o ha’u-nia apresiasaun maka’as bá partisipante hotu-hotu bá imi-nia kontribuisaun,” PPN Fernanda Lay, hateten iha diskursu, hodi taka sesaun meza redonda ne’e.

Jornalista Hatutan.com, Rogério Pereira Cárceres hosi Abu Dhabi, informa katak, Timor-Leste nia adezaun bá OMK marka milestone (marku miliáriu) importante ida iha ninia viajen bá dezenvolvimentu ekonómiku no integrasaun globál. Ida-ne’e subliña TL nia kompromisu ne’ebé metin atu haburas ekonómia ida-ne’ebé diversifikadu, reziliente, inkluzivu no sustentável liuhosi partisipasaun ativu iha merkadu globál.

“Importante atu subliña katak desizaun Timor-Leste nian atu tama iha OMK afeta hosi ita-nia interese nasionál no rekoñesimentu bá impaktu pozitivu ne’ebé komérsiu internasionál bele iha ba ita-nia nasaun. Ida-ne’e reflete ita-nia kompromisu ne’ebé boot tebes atu kria oportunidade bá kreximentu, prosperidade, no hasa’e padraun moris bá Timor-oan hotu,” Maria Fernanda Lay hateten.

Papél Parlamentu Nasional nian iha faze pos-desesaun nian importante tebes no labele kontrola. Nu’udár órgaun lejizlativu ne’ebé reprezenta interese povu Timor-Leste nian, dedikadu atu asegura implementasaun efetiva bá reforma doméstika sira hodi maximiza benefísiu hosi membru OMK no apoia inisiativa governu nian iha OMK nia laran.

“Ami fó apoiu ativu bá Governu Timor-Leste hodi aliña polítika komérsiu ho padraun OMK nian liuhosi elaborasaun, revizaun, no alterasaun lejizlasaun sira. Apoiu lejizlativu ida-ne’e promove ambiente ekonómiku globál ida, hasa’e kompetitividade no promove dezenvolvimentu sustentável,” nia afirma.

Advertisement

Liuhosi kompromisu ida-ne’e, Parlamentu Nasionál hatudu ninia dedikasaun atu fasilita kreximentu ekonómiku, hadi’a povu Timor-Leste nia moris-di’ak, no realiza vizaun governu nian kona-bá Timor-Leste ida-ne’ebé prósperu no integradu globalmente.

PPN Maria Fernanda Lay, sente kontente atu fahe progresu signifikativu ne’ebé halo ona hodi avansa sira-nia ajenda reforma doméstika tuir sira-nia kompromisu OMK nian.

Maria Fernanda Lay, mós ezije bá maluk membru OMK no parseiru dezenvolvimentu sira atu kontinua apoia sira iha esforsu ida-ne’e. Hamutuk, liuhosi esforsu kolaborativu no asisténsia bá malu, sira hotu bele rezolve dezafiu sira seluk no loke dalan bá futuru ida-ne’ebé naroman no prósperu liu bá Timor-Leste.

“Iha enserramentu, ha’u sei reforsa fali ami-nia kompromisu ne’ebé fahe hamutuk atu uza poténsia komérsiu internasionál nian nu’udár motór bá kreximentu no dezenvolvimentu. Liuhosi serbisu hamutuk iha solidariedade no parseria, ita bele rezolve dezafiu sira iha futuru no aproveita oportunidade sira ne’ebé ita iha. Obrigadu dala-ida tán bá ita-boot sira-nia partisipasaun no dedikasaun bá kauza progresu ekonómiku iha Timor-Leste,” Maria Fernanda Lay tenik. ***

Advertisement
Kontinua Le'e
Advertisement
Hakarak Hato'o Komentariu?

Husik Hela Komentariu

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Internasionál

Ramos-Horta bá Portugál-EUA, Partisipa Aniversáriu Revolução dos Cravos

Published

on

Hatutan.com, (22 Abríl 2024), DíliPrezidente Repúblika (PR), José Ramos-Horta hamutuk ho delegasaun semo bá Portugál hodi partisipa aniversáriu Revolução dos Cravos bá dala-L (50).

(more…)

Kontinua Le'e

Internasionál

Xanana Konvida Sylvia Earle Atu Fahe Esperiénsia bá TL Kona-bá Kuidadu Tasi

Published

on

Hatutan.com, (20 Abríl 2024), Díli— Primeiru-Ministru (PM), Kay Rala Xanana Gusmão konvida Péritu American Marine Biologist and Oceanographer, Sylvia Earle atu hala’o vizita mai Timor-Leste (TL) hodi fahe esperiénsia kona-bá diviorsidade tasi nian.

(more…)

Kontinua Le'e

Internasionál

PM Xanana ho PM Dominica Roosevelt Skerrit Diskute Kooperasaun Rai-Rua

Published

on

Hatutan.com, (20 Abríl 2024), Díli—Primeiru-Ministru (PM), Kay Rala Xanana Gusmão akompaña hosi Embaixadór Timor-Leste iha Brusselas, Jorge Trindade de Camões no ekipa Gabinete Fronteira Marrítima no Terrestre hala’o enkontru ho Primeiru-Ministru (PM) Commonwealth of Dominica, Roosevelt Skerrit hodi deskute kooperasaun bilaterál entre rai rua nian ne’ebé sei estabelese iha tempu besik.

(more…)

Kontinua Le'e
Advertisement

Trending