Connect with us
Pakote Ahi

Nasionál

Jornalista Labele Sai Atan ba Velosidade

Published

on

Hatutan.com, (03 Maiu 2022), Díli—Prezidente Konsellu Imprénsa (KI) Timor-Leste, Virgílio da Silva Guterres, apela ba Jornalista sira atu labele sai atan ba velosidade, iha publikasaun notisia sira ne’ebé bele sai ameasa boot ba Jurnalizmu.

Prezidente Konsellu Imprénsa (KI) Timor-Leste, Virgílio da Silva Guterres. Foto/Hatutan.com.

Virgílio da Silva Guterres husu ne’e, tanba tuir nia haree katak velosidade nu’udár ameasa boot ida ba jornalista sira ne’ebé ho ansi ka hakarak hato’o informasaun ne’ebé lalais ba sosiedade, maibé la halo investigasaun ne’ebé kle’an no aprezenta faktu ruma ba públiku atu bele komprende kona-bá akontesimentu ida.

Lee Mós: Loron Mundiál Liberdade Imprensa, MAPKOMS Husu Jornalista Adapta ho Teknolojia

Kestaun ne’e sai preokupasaun boot Konsellu Imprensa nian tanba prezensa média dijitál iha tempu ohin loron hahú mosu kompetisaun maka’as entre média no jornalista sira atu ho lalais hato’o informasaun ba públiku, kona-bá eventu ka akontesimentu ruma.

Advertisement

“Iha 1960 itál, iha filme ida ko’alia kona-bá era de velosidade. Tempu velosidade, iha ne’ebé ita ema sai eskravu ba velosidade, atan ba velosidade. Ita hakarak to’o uluk, molok ida seluk to’o. Nune’e mós jornalizmu agora. Plataforma online dijitál sira, hada’u-malu lais hakarak to’o, segundus, sira mak sai uluk, mosu uluk ba ita nia públiku. Maibé, ninia ameasa mak ne’e, tanba hakarak lais liu to’o iha fatin, la lori buat ida, nein faktus, nen verifikasaun, nein konfirmasaun. Gosip mak sai, rumoris mak sai,” Virgilio da Silva Guterres hateten durante intervensaun iha semináriu komemorasaun loron mundiál liberdade imprensa iha Salaun Delta Nova, Tersa (03/05/2022).

Virgílio Guterres fó ezemplu katak, ema barak dala-ruma lori motór ka kareta hakarak halai maka’as maibé sira la haree buat ida. Sé halai neneik bele haree buat barak. Tanba ne’e, ba jornalizmu ida agora sei sai opsaun.

“Neneik, ita to’o iha ita nia públiku maibé ita to’o lori diferensa, lori faktus, lori dadus, lori investigasaun. Entaun, ida ne’e mak sai hanesan ameasa boot jornalizmu ninian iha tempu agora. Velosidade ne’e ilustrasaun prátiku ida,” nia dehan.

Iha mós fatór seluk ne’ebé lori ameasa ba jornalista sira, ida maka sira ninia situasaun reál. Dala-ruma ezijénsia sira kona-bá servisu ninian ka kompromísiu ida ne’ebé mak sira tenke halo, maka’as liu, ka laiha balansu ho remunerasaun ne’ebé mak jornalista sira simu.

“Buat ne’ebé mak sai mós preukupasaun KI ninian, tanba iha lamentasaun hosi jornalista sira. Servisu iha tempu feriadu, servisu iha tempu ne’ebé mak fora de oras servisu ninian, maibé laiha regalias ruma ba sira,” Prezidente CI rekoñese.

Advertisement

Situasaun real ida ne’e, la’os de’it akontese iha Timor maibé mós iha fatin barak, nasaun hotu-hotu iha mundu enfrenta problema hanesan.

“Entaun, asuntu sira ne’e, alende sira ne’ebé mak dala-ruma sei dook hosi ita nia kapasidade atu halo advokasia, atu kombate hanesan dijitalizasaun, tanba ita atu kombate, buat importante ida ne’ebé mak ita tenke halo agora maka, literásia dijitál. Katak, ita ida-idak, ita nia sosiedade tenke hatene uza ninia ekipamentu komunikasaun, android ka, tablet ka komputadór, hatene uza no hatene maneza, hatene kontrola. Sein ida ne’e, ita nia ambisaun atu luta ba buat sira ohin, ameasa hosi era dijitalizasaun ninian ne’e tinan-tinan ita sei ko’alia hela de’it, maibe ita labele konkretiza,” Virgilio Guterres fó hanoin.

Presiza Kria Kurríkulu ba Formasaun Jornalista

Parte KI enkoraza nafatin responsável sira sentru formasaun hotu-hotu katak, iha tempu badak KI sei konvida reprezentante hosi sentru formasaun sira jornalizmu nian, atu tuur hamutuk hodi bele diskute kona-bá oinsá kria kurríkulu formasaun ba jornalista sira.

Planu ba kriasaun kurríkulu ka sílabu sira ne’e, KI hakarak foka kona-bá kapasidade intelektuál jornalista ninian. Téknika atu kaer kámera, atu halo kobertura, atu halo entrevita, kuaze maioria domina.

Advertisement

“Mas, buat importante ida ne’ebé mak ita falta maka kapasidade jornalista nian atu interpreta faktus. Tanba jornalizmu la’ós de’it aprezenta faktus, maibé kapasidade jornalista ne’e atu interpreta faktus. Ida ne’e presiza mós, depende ba ema nia formasaun,” nia subliña.

Jornalista: Rogério Pereira Cárceres

Kontinua Le'e
Advertisement
Hakarak Hato'o Komentariu?

Husik Hela Komentariu

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Nasionál

Deskonfia, Intervensaun Podér Polítika iha Redasaun RTTL,E.P

Published

on

Hatutan.com, (03 Maiu 2024), Díli—Timor-Leste orgullu tanba kada tinan índise liberdade imprensa di’ak liu no di’ak bá beibeik hosi tinan ida mai tinan seluk.

(more…)

Kontinua Le'e

Nasionál

Kobransa Ilegál iha DMCSR ho SEFOPE

Published

on

Hatutan.com, (02 Maiu 2024), Díli – Diresaun Munisipál Konservatóriu Servisu Rejistu Notariadu (DMCSRN, sigla portugés) Díli  uza ona meius oioin atu antesipa kobransa ilegál iha prosesu tara dokumentu sira.

(more…)

Kontinua Le'e

Nasionál

Hasa’e Saláriu Mínimu bá $150.00

Published

on

Hatutan.com, (01 Maiu 2024), Díli-Tabela salárial ne’ebé dadaun ne’e Governu determina ho mínimu $115.00, kada fulan, KSTL konsidera injustisa sosiál ida hasoru traballadór sira iha rai-laran. Tanba ne’e, husu Governu atu hasa’e saláriu mínimu bá $150.00.

(more…)

Kontinua Le'e
Advertisement

Trending