Connect with us
Pakote Ahi

Justisa & Krime

CAC Apresia ho Empreza Telkomcel Ne’ebé Hakarak Hatene Kona-bá Lei MPCC

Published

on

Hatutan.com (15 Juñu 2022), Díli—Empreza Telekomunikasaun Indonézia Telekomcel ho inisiativa konvida Comissão Anti-Corrupção (CAC) liu hosi Diresaun Prevensaun no Sensibilizasaun (DPS) lidera hosi Komisáriu Adjuntu Luis de Oliveira Sampaio, akompaña hosi Xefe Unidade Inspesaun no Monitorizasaun Antonino Alves, ba hala’o sensibilizasaun Lei Nú. 7/2020-Medida Prevensaun no Kombate Korrupsaun (MPCC-Sigla Portuges) ba responsável empreza Telkomcel ho nia tékniku sira iha edifisiu sentrál Telekomcel, Timor-Plaza, Dili, Kuarta (15/06/2022).

Empreza Telekomunikasaun Indonézia Telekomcel ho inisiativa konvida Comissão Anti-Corrupção (CAC) liu hosi Diresaun Prevensaun no Sensibilizasaun (DPS) lidera hosi Komisáriu Adjuntu Luis de Oliveira Sampaio, akompaña hosi Xefe Unidade Inspesaun no Monitorizasaun Antonino Alves, ba hala’o sensibilizasaun Lei Nú. 7/2020-Medida Prevensaun no Kombate Korrupsaun (MPCC-Sigla Portuges) ba responsável empreza Telkomcel ho nia tékniku sira iha edifisiu sentrál Telekomcel, Timor-Plaza, Dili, Kuarta (15/06/2022). Foto/CAC.

Inisiativa hosi empreza internasionál ne’ebé hala’o servisu nu’udar operadór telekomunikasaun iha Timor-Leste ne’e hato’o sira nia pedidu kona-ba sosializasaun lei nú 7/2020-MPCC mai CAC tanba presiza atu buka intende provizaun balun ne’ebé ko’alia mós kona-bá krime iha setór privadu iha lei refere atu nune’e sira mós bele prevene-an la monu ba krime korrupsaun.

Lee Mós: Lei MPCC Obriga Ajente Públiku Deklara Rikusoin

Telkomcel foti Inisiativa husu ekipa CAC sosializa lei MPCC ne’e atu bele loke liu tan sira nia orizonte no mellora sira nia pensamentu no koñesimentu di’ak ba enkuadramentu jurídku foun ida ne’e atu sira mós bele kontribui ba luta koletiva hasoru inimigu komum krime korrupsaun iha Timor-Leste.

Advertisement

Komisariu Adjuntu Sampaio hato’o apresiasaun boot ba empreza Telkomcel ne’ebé hatudu sira nia vontade boot atu buka hatene krime sira korrupsaun nian iha enkuadramentu legál sira Timor-Leste nian hodi hasa’e sira nia koñesimentu prevene krime korrupsaun.

“Ida ne’e onra boot ba CAC hodi bele foti opportunidade partilla saida mak CAC halo durante ne’e ba prevene no kombate krime korrupsaun iha Timor-Leste. Ami apresia tebes! Inisiativa ida ne’e foin mak halo hosi Telkomcel. Iha instituisaun barak, ami mak tenke konvida sira hodi halo sosializasaun ba lei ida ne’e nian,” Hatutan.com sita apresiasaun Adjuntu Sampaio, iha komunikadu.

Komisáriu Adjuntu iha nia introdusaun Lei MPCC ba responsavel operador Telkomcell iha Timor-Leste ho nia tékniku sira katak, Lei Nú. 7/2020 fó importánsia boot liu ba elementu boot rua hodi prevene no kombate krime korrupsaun. Elementu ida mak “Deklarasaun Rendimentu, Bens no Interese (DRBI)” ne’ebé aplika ba ajénte públiku sira Estadu nian nu’udar rejime estratéjiku hodi prevene krime korrupsaun iha setór públiku.

Ida seluk maka “Estratejia Nasionál Anti-Korrupsaun (ENAK)”, iha ne’ebé elementu ida ne’e sei involve mós setór privadu sira iha loron ruma hodi fó sira nia hanoin no tau idea hodi formula dokumentu ofisiál Estadu nian ida integradu kona-ba estratéjia Estadu nian ba prevene no kombate krime korrupsaun jeralmente iha Timor-Leste.

Komisáriu Adjuntu Sampaio esplika espesifikamente kona-bá elementu Estratéjia Nasionál Anti-Korrupsaun ne’e elabora rekere mós partisipasaun hosi setór privadu sira. Maibé ida ne’e sei depende mós ba rekursu CAC ninian. Aban bainrua atu hetan dokumentus ofisiál Estadu nian ida, parte hotu-hotu sei involve iha laran hodi halo diskusaun.

Advertisement

“Ezemplu empreza Telkomsel nian haree karik iha rísku korrupsaun nian ne’e iha ne’ebé? Entaun ita hotu-hotu dezenvolve mekanizmu estratéziku Estadu nian ba kombate krime korrupsaun”, Adjuntu Sampaio Esplika.

Iha oportunidade ida ne’e fokus esplika ba partisipante sira kona-ba Lei MPCC ne’ebé kriminaliza mós ajente sira servisu iha setór privadu hanesan iha seksaun II hosi krime sira korrupsaun nian ne’ebé prátika tiha ona bainhira ezerse knar privada. Iha artigu 88 ko’alia kona-ba setór privadu, artigu 90-korrupsaun pásiva ba sé mak ezerse knaar sira iha setór privadu, artigu 90-korrupsaun ativa ba sé mak ezerse knaar sira iha setór privadu, artigu 91- pekulatu iha setór privadu, no iha artigu 96-krime fraude konstrusaun.

Oportunidade sensibilizasaun ohin, partisipante sira hamutuk na’in 37 no balun partisipa virtualmente. Partisipante sira mós entuziasmu hato’o sira nia pergunta sira inklui fó sira nia perspetiva tékniku ba prevene no kombate krime korrupsaun dizitalizadamente.

Responsavel Másimu Empreza Telekomcel nian iha nia lia ikus hato’o apresiasaun boot ba Comissão Anti-Corrupção nia disponibilidade, tanba bele responde pedidu empreza Telekomcel nian ba partilla ona lei MPCC.

Ho koñesimentu ne’ebé hetan iha sesaun kompartilla ne’e, sei sai buka’e ida hodi partisipa hamutuk mós ho Estadu Timor-Leste ba prevene no kombate korrupsaun.

Advertisement

Jornalista: Carmelita Isaac

Kontinua Le'e
Advertisement
Hakarak Hato'o Komentariu?

Husik Hela Komentariu

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Justisa & Krime

PDHJ Kondena Pesoál Servisu Sekreta Tiru Joven iha Salele

Published

on

Hatutan.com, (03 Maiu 2024), Díli–Provedoria  Direitus Umanus no Justisa (PDHJ) kondena aktu ‘brutalizmu’ husi pesoál membru Servisu Sekreta ne’ebé lori pistola tiru kanek joven ida no halo agresaun fíziku bá maluk defisiénsia iha área Salele, Postu Administrativu Tilomar, Munisípiu Covalima, Kuarta kalan (01/05/2024).

(more…)

Kontinua Le'e

Justisa & Krime

PGR La Tama To’o Desizaun Atu Estradita Fujitivu Arnolfo Tevez Jr

Published

on

Hatutan.com, (30 Abríl 2024), Díli – Prokuradoria Jerál Repúblika (PGR, sigla portugés) sei la tama to’o prosesu administrativu no desizaun polítika kona-bá kestaun estradita ka la estradita fujitivu Arnolfo Teves Jr.

(more…)

Kontinua Le'e

Justisa & Krime

Absolve “Kalohan” Hosi Pena Efetivu Tinan-Lima La’ós A-favór bá Korrupasaun

Published

on

Hatutan.com, (24 Abríl 2024), Díli—Prezidente Tribunál Rekursu (PTR), Deolindo dos Santos konsidera desizaun Tribunál Rekursu (TR) nian hodi absolve Sekretáriu Jerál Partidu Demokrtátiku (PD), António da Conceição “Kalohan” hosi pena prizaun efetivu tinan-lima, la’ós a-favór bá korrupsaun maibé ne’e fundamentasaun hosi Lei.

(more…)

Kontinua Le'e
Advertisement

Trending