Connect with us
Pakote Ahi

Polítika

Estadu Presija Hadi’a Lei Atribuisaun Subsídiu ba Veteranu

Published

on

Hatutan.com, (26 Novembru 2021), Baucau—Francisca Ximenes, nu’udár oan kiak ida hosi veteranu saudozu “Sadia Moruk”, husu ba Estadu Timor-Leste, atu hadi’a ‘lalais’ lei kona-bá atribuisaun subsídiu ne’ebé Governu atribui ba veteranu-sira.

Ambiente diálogu ho Prezidente Repúblika (PR), Francisco Guterres ‘Lú Olo’, ho veteranu-sira iha salaun Centro Convenção Munisípiu Baucau, Sesta (26/11/21). Foto/Média PR.

Francisca Ximenes husu ne’e durante diálogu ho Prezidente Repúblika (PR), Francisco Guterres ‘Lú Olo’, ho veteran-sira iha salaun Centro Convenção Munisípiu Baucau, Sesta (26/11/21).

Notísia iha Relasaun:Xefe Estadu Sei Fó Indultu ba Prizioneiru Na’in 11

Oan kiak ne’e konta katak, iha tempu funu, nia aman saudozu “Sadia Moruk”, hamutuk ho nia komandante zona sira hanesan Virgílio Smith no kamarada António, konsege hari’i mós sesaun hitu iha Postu Fatumea, antes saudozu hakotu-iis.

Advertisement

Hafoin TL hetan tiha vitória ba ukun-rasik aan, Estadu iha ona hanoin no planu atu bele valoriza luta na’in FALINTIL sira nian durante funu iha ai-laran to’o independénsia.

Nune’e, feto-faluk ho oan ki’ak sira mós ba duni hodi tratamentu ba dokumentu veteranu saudozu “Sadia Moruk” nian, atu bele hetan netik subsídiu ruma hosi Governu, maibé la’o tama no sai ba to’o edifísiu sira, liu-liu komisaun omenajen rasik, dehan lei la fó dalan.  

Ambiente diálogu ho Prezidente Repúblika (PR), Francisco Guterres ‘Lú Olo’, ho veteranu-sira iha salaun Centro Convenção Munisípiu Baucau, Sesta (26/11/21). Foto/Média PR.

“Ha’u husu ba Prezidente Repúblika atu halo alterasaun ba lei ida ne’ebé mak hanesan ami nia aman ne’ebé mate ona, bainhira ami ninia inan mak trata ninia dokumentu sira ne’e. Ama mós mate ona, entaun ami ba iha kantor ida dehan, lei la fó dalan. Entaun osan ida-ne’e husik hela ami nia oan sira sai abandona,” Oan kiak hosi saudozu “Sadia Moruk”, Francisca Ximenes, hateten.

Tuir oan ki’ak ne’e katak, bainhira lei ne’e ema mak halo, tanba saida mak labele muda, nune’e bele fasilita oan sira trata mós dokumentu ba sira nia aman nian, tanba uluk mós luta to’o fakar rán ba TL nia ukun-aan. 

Iha diálogu nakloke ne’e, Francisca husu direta ba PR “Lú Olo” atu bele, fó netik apoiu ruma ba oan ki’ak sira, ka saudozu nia bei-oan sira hodi asesu ba edukasaun ne’ebé di’ak, hahú hosi pre-primária ba to’o iha universidade.

Durante ne’e mós, sira akompaña liuhosi média fó sai katak, deputadu no deputada sira halo servisu durante tinan lima de’it, maibé bainhira mandatu remata, sira sei nafatin simu saláriu ida kona-bá pensaun vitalísia.

Advertisement

Nune’e nia preokupa tanba saida mak matebian sira ne’ebé fakar rán ba rai ida-ne’e, labele hetan direitu ruma hosi Estadu ida ne’e.

Oan kiak ne’e mós, husu ba Estadu atu hari’i monumentu ida iha saudozu ninia mate fatin, iha Postu Administrativu Fatumea, Munisípiu Kovalima.

Ambiente diálogu ho Prezidente Repúblika (PR), Francisco Guterres ‘Lú Olo’, ho veteranu-sira iha salaun Centro Convenção Munisípiu Baucau, Sesta (26/11/21). Foto/Média PR.

Hatán ba preukupasaun ne’e, Prezidente Repúblika (PR), Francisco Guterres “Lú Olo”, hateten Estadu TL kria ona lei hodi rekoñese mós veteranu sira nia diretu.

“Agora, seráke, lei sira ne’e mak la vale duni ka, ou ema la implementa lei ida ne’e didi’ak. Ne’e presija tenke haree, tenke halo distinsaun entre buat rua. Lei loos hela, maibe implementasaun mak la sufisiente karik, ou keta la to’o ba veteranus sira,” PR Lú Olo, hateten.

Xefe Estadu afirma, veteranu sira iha direitu atu bele hetan rekoñesimentu no valorizasaun tuir lei ne’ebé mak iha, liu-liu rekoñese hosi ema nia isin-lolon ne’e rasik, no liuhosi partisipasaun iha luta ida nian.

“Valoriza nia ho sentidu ida katak, saida mak nia lori, hosi ninia hanoin rasik, ninia komportamentu, hosi ninia prinsípiu ne’ebé iha, tenke valoriza ida ne’e duni hodi bele fó nafatin kondisaun atu bele moris,” Lú Olo, afirma tán.

Advertisement

Iha dekretu lei kona-bá estatutu veteranu nian hateten, ema sira ne’ebé partisipa iha luta durante tinan 15 to’o 24, konsidera hanesan veteranu, no merese simu valorizasaun hosi Estadu ho grau luta 15-19.

Grau valorizasaun ida ne’e, sei laiha interrupsaun ruma, tanba ida-ne’e asaun ida kontinua, ka bele iha frente armada, klandestina, no diplomátika hodi kompleta malu.  Maibe, sira seluk ne’ebé menus hosi tinan 15, bele karik konsidera hanesan ema eis kombatente.

“Familia sira ne’ebé maka mate, sé maka bele hetan susesaun ba iha sira nia direitu. Lei hateten katak sira nia família mak iha direitu atu bele hetan. Lei ida-ne’e, iha estatutu veteranu sira nian hateten katak, nia bele ho nia oan, ou entaun, nia inan ka nia aman,” Xefe Estadu esplika.

Bainhira haree fali ba iha kódigu sivíl ne’ebé ko’alia kona-bá direitu ba susesaun nian, bele tau ninia desendentes. Katak saudozu nia kaben ho oan iha direitu atu bele hetan.

“Ezemplu, nia oan laiha, entaun nia asendentes. Ida ne’e mak iha direitu atu bele hetan ninia direitu. Sé ida ne’e laiha, prontu, ne’e ninia maun-alin sira mak iha direitu,” Lú Olo, esplika.

Advertisement

Kona-bá, proposta atu hari’i monumentu saudozu “Sadia Moruk” nian, PR “Lú Olo” dehan, presija hetan rekoñesimentu hosi Estadu. Maibé, la taka dalan ba família atu halo rasik saudozu nia estátua.

Jornalista: Rogério Cárceres

Kontinua Le'e
Advertisement
Hakarak Hato'o Komentariu?

Husik Hela Komentariu

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Polítika

PN-MNEK Diskute Lei Protokolu Estadu

Published

on

Hatutan.com, (18 Abríl 2024), Díli—Parlamentu Nasionál (PN), liuhosi Komisaun B ne’ebé trata asuntu Negósiu Estrajeiru Defeza no Seguransa halo audiénsia ho Ministeriru Negósiu Estranjeiru no Kooperasaun (MNEK), hodi halo diskusaun bá Projetu Lei Númeuru 7/VI (1°) Protokulu Estadu.

(more…)

Kontinua Le'e

Polítika

Xefe Estadu Kontente Tribunál Rekursu Absolve “Kalohan” Hosi Pena Efetivu Tinan Lima

Published

on

Hatutan.com, (18 Abríl 2024), Díli—Prezidente Repúblika (PR), José Ramos-Horta kontente no parabeniza Tribunál Rekursu (TR) ne’ebé liberta António da Conceição “Kalohan” hosi pena prizaun efetivu tinan lima ne’ebé fó hosi Tribunál Judisiál Primeira Instánsia Díli (TJPID).

(more…)

Kontinua Le'e

Polítika

Ramos-Horta Kondena Membru PCIC Husu Osan, Laiha Baze Legál bá Fuzitivu Teves Hetan Azilu Polítiku iha TL

Published

on

Hatutan.com, (18 Abríl 2024), Díli—Prezidente Repúblika (PR), José Ramos-Horta kondena aktu membru Polísia Cientifica Investigação Criminal (PCIC) ne’ebé husu osan bá fuzitivu Arnolf Teves Jr nia oan mane tanba ida-ne’e hamonu dignidade instituisaun no perigozu.

(more…)

Kontinua Le'e
Advertisement

Trending