Connect with us

Justisa & Krime

Ministériu Justisa Prioritiza Reforma Judisiál

Published

on

Hatutan.com, (10 Maiu 2022), Díli—VIII Governu Konstitusionál liu hosi Ministériu Justisa (MJ)  iha komitmentu bo’ot ho polítika foun hodi fó prioridade liu ba Reforma Judisiál.

Ministru Justisa, Tiago Amaral Sarmento. Foto/MJ.

Prosesu Reforma judisiál hahú ona iha tinan 2019, hodi atinji ona objetivu estratéjiku hodi prodús ona normas importante no kuadru legál ne’ebé partense ba MJ nian, hodi estabelese sistema Judisiál ne’ebé forti atu asegura ema hotu-hotu nia direitu ka asesu ba Justisa ho lalais no fásil.

Lee Mós: Empreza Estranjeiru Aproveita no Arrenda Tutan Rai ho Uma Estadu

“Pilares importante tolu ne’ebé bele alkansa sistema Judisiál ninia mákina mak hanesan Majistradu ka Juiz sira, Ministériu Públika ka Prokuradór sira no Tribunál ne’ebé konklui mós Defensór Públiku ho Advogado sira,” Ministru Justisa Tiago Amaral Sarmento, hateten ba Jornalista sira iha knaar fatin Kolmera, Tersa (10/05).

Advertisement

Tuir nia haree katak, pilár tolu ne’e seidauk bele funsiona ho di’ak bainhira laiha rekursu no normas ne’ebé eziste la sufisiente.

Tanba ne’e, MJ estabelese ona normas kona-bá oinsa prepara fatin formasaun adekuada atu forma autór Judisiál liu hosi Sentru Formasaun Juridika.

Iha tinan 2020 MJ aprezenta ona dekretu lei nu 10/2020 25 de Marsu ba Konselu Ministru kona-bá rejime foun ba atividade iha sentru formasaun Juridika atu aprova.

Tanba rejime ne’e mak sai hanesan mata-dalan hodi hatuur regras kona-bá prepara ema Timor-oan hodi tuir formasaun hodi sai Juiz, Prokuradór, Defensór, Advogado no Investigadór, nune’e bele korresponde ba kuantidade rekursu umanu iha setór Judisiál.

Iha tinan 2002 to’o 2022, TL iha Juízes Timor oan hamutuk na’in 35 ne’ebé atende Kazu Krime ho kazu sivíl iha Tribunál Distritál Dili, Baucau, Suai no Oecusse inklui iha Tribunál Rekursu, maibé seidauk sufisiente tanba kada loron Kazu sivíl ho Kazu Krime aumenta ba beibeik.

Advertisement

Jornalista: Carmelita Isaac

Continue Reading
Advertisement
Click to comment

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Justisa & Krime

JSMP Husu PCIC-MP Labele Nonok ho Kazu Fujitivu Kulumban Mali

Published

on

By

Hatutan.com, (12 Marsu 2026), Díli– Judicial System Monitoring Programme (JSMP- sigla Inglês) husu ba Polísia Sientífiku Ivestigasaun Kriminál (PCIC- sigla-portugés) ho Ministériu Públiku (MP) atu labele nonok ho prosesu investigasaun bá kazu fujitivu Kalumban Mali alias Leonardo Benigno Tilman ne’ebé halai husi Justisa Indonézia mai subar tinan barak ona iha Timor-Leste no deskonfia falsifika dokumentu hodi  hetan nasionalidade Timoroan.

(more…)

Continue Reading

Justisa & Krime

PNTL Submete Ona Ba Minitériu Públiku Kazu Ofisiál Polísia Militár Na’in-Rua Baku Lesuk ZFS

Published

on

By

Hatutan.com, (05 Marsu 2026), Díli-Polísia Nasionál Timor-Leste (PNTL) liuhusi Diresaun Servisu Investigasaun Kriminál (DSIK) submete ona ba Minitériu Públiku (MP) kazu ofisiál FALINTIL-Forsa Defeza Timor-Leste (F-FDTL) husi unidade Polísia Militár (PM) na’in-rua ho naran inisiál WLC no A ne’ebé baku lesuk vítima ZFS.

(more…)

Continue Reading

Justisa & Krime

Deskonfia Fujitivu Kalumban Mali “Hamutuk” Hela ho PR Ramos-Horta iha Atividade Sosiál Sira

Published

on

By

Hatutan.com, (27 Fevereiru 2026), Díli–Fujitivu Kalumban Mali ne’ebé deskonfia falsifika dokumentu hodi hetan nasionalidade Timor ho naran Leonardo Benigno Tilman, hola parte ativu iha atividade sosiál ka atividade karitativu Prezidente Repúblika, José Ramos-Horta nian.

(more…)

Continue Reading
Advertisement

Trending