Connect with us
Pakote Ahi

Justisa & Krime

Konsellu Ministru Aprova Dekretu Lei Informasaun Kadastrál Prediál

Published

on

Hatutan.com, (08 Juñu 2022), Díli— Ministru Justisa, Tiago Amaral Sarmento aprezenta ona “Proposta dekretu-Lei Informasaun Kadastral Predial” iha Konsellu Ministru (KM) hodi husu aprovasaun.

Reuniaun Konsellu Ministru (KM). Foto/Média MOP.

Liu hosi deliberasaun Konsellu Ministru, governu aprova ona dekretu Lei ne’e, nune’e bele fó biban Ministériu Justisa hodi bele hahú halo implementasaun ba lei rai númeru 13/2017 no prosesu distribuisaun “sertidaun titlu nain ba rai” ba sidadaun sira ne’ebé, sira nia parselas rai rejistradu ona no laiha disputa ruma.

Lee Mós: Tinan 20 Ukun-Án, Seidauk Iha Lei Própriu Bá Atribuisaun Sertifikadu Rai

“Dekretu lei ida-ne’e atu regula kona-ba, ezekusaun, konservasaun, atualizasaun no asesu bá informasaun kadastral nian,” Hatutan.com sita komunikadu.

Advertisement

Informasaun hosi kadastru ne’e kona-bá diskrisaun no kompozisaun fíziku kada prédiu, indikasaun naran nomós identidade titulár hosi propriedade refere.

𝐓𝐢𝐩𝐮 𝐛𝐚 𝐥𝐞𝐯𝐚𝐧𝐭𝐚𝐦𝐞𝐧𝐭u 𝐤𝐚𝐝𝐚𝐬𝐭𝐫𝐚𝐥 𝐢𝐡𝐚 tolu:

  1. Levantamentu kadastral sistemátiku katak prosesu levantamentu ida ne’ebé planeadu, iha área ne’ebé defini antes ona, la’o tuir tempu planeadu no gratuitu.
  2. Levantamentu kadastral Esporádiku, katak levantamentu ida ne’ebé Estadu halo bazeia bá pedidu hosi interessante sira. Bá levantamentu esporádiku sei kobra ou selu emolumentus.
  3. Levantamentu kadastral Diferidu, katak levantamentu ida halo tanba dadus hosi levantamentu ida uluk hatudu katak sei iha problema ka disputa ruma.

Ho aprovasaun Dekretu Lei ida ne’e, hanesan pasu importante ida bá implementa lei rai no.13/2017. Tamba ho diploma kadastru nian, maka sei iha informasoens kona-bá imóvel ida.

Nune’e bele atribui direitu ba ema ida nu’udár na’in ba imóvel refere, depois mak lori bá rejistu iha predial, atu nune’e iha serteza legál.

Tuir lei ida ne’e mós, fó kompetênsia bá Ministériu Justisa, liu hosi Diresaun Jerál Terras no Propriedades atu halo servisu kadastral nian.

Ho aprovasaun dekretu-lei ne’e, tempu badak Governu sei submete ba Prezidensia Repúblika, hodi hetan promulgasaun hosi Prezidente Repúblika no Ministru Justisa  Tiago Amaral Sarmento espera katak laiha objesaun hosi Prezidente Repúblika José Manuel Ramos Horta.

Advertisement

Jornalista: Vito Salvadór

Justisa & Krime

Dezde 2021, CAC Submete Ona Kazu Ró Peska ESTV Atauro bá MP

Published

on

Hatutan.com, (26 Setembru 2023), Díli-Komisaun Anti Korrupsaun (CAC, sigla portugés) hala’o tiha ona prosesu investigasaun kriminál bá ró  ne’ebé Ministériu Edukasaun, Juventude no Desportu (MEJD) sosa bá estudante sira iha Eskola Téknika Vokasionál (ESTV) Peska Atauro. Iha prosesu ida-ne’e, CAC konklui ona nia investigasaun no nia rezultadu hotu submete ona bá Ministériu Públiku (MP) iha kedan  loron 08 fulan-Outubru 2021.

(more…)

Kontinua Le'e

Justisa & Krime

Jornalista Labele Tauk ho Denúnsia Kalunioza

Published

on

Hatutan.com, (22 Setembru 2023), Díli- Defensór Públiku Sérgio Quintas, husu komunidade mídia no jornalista sira labele tauk ho Kódigu Penál (KP) artigu 285 Denúnsia Kalunioza tanba jornalista iha lei komunikasaun sosiál ne’ebé regulariza servisu profisionál jornalista nian.

(more…)

Kontinua Le'e

Justisa & Krime

Prinsípiu Proporsionalidade bá Liberdade Imprensa-Espresaun Liga ho Direitu ba Onra no Privasidade

Published

on

Hatutan.com, (22 Setembru 2023), Díli—Adjuntu Provedór Direitus Umanus no Justisa (PDHJ), bá asuntu Boa Governasaun, Rigoberto Monteiro konsidera prinsípiu proporsionalidade bá liberdade imprensa no liberdade espresaun ne’e liga direta ho direitu bá ondra no privasidade.

(more…)

Kontinua Le'e

Trending