Connect with us
Pakote Ahi

Nasionál

Governu Sei Kria Kuadru Legál Foun hodi Estabelese ZEEMS bá Territóriu Nasionál

Published

on

Hatutan.com, (25 Setembru 2023), Díli-Konsellu Ministru, Segunda (25/09/2023), hala’o sorumutuk extraordináriu ida iha Palásiu Governu, Díl,  hodi  aprova projetu Proposta Lei alterasaun datoluk ba Lei n. 3/2014, loron 18 fulan-Juñu, ne’ebé kria Rejiaun Administrativa Espesiál Oecusse Ambeno (RAEOA) no estabelese Zona Espesiál Ekonomia Sosiál Merkadu (ZEESM) Oé-Cusse Ambeno no Ataúro.

Lee Mós: Bankada FRETILIN Entrega Mandatu PA-RAEOA/ZEESM bá Governu

Ponte foun ligasaun estrada Rejionál Bitopa- Oebaha, Liga Suku Bobometo ho Usitasae, liga Pante Macassar-Oesilo-Passabe no Nitibe. Foto/Espesiál

Aprova alterasaun datoluk bá Lei númeru 3/2014, loron 18 fulan-Juñu ne’e, ho objetivu atu dudu dezenvolvimentu nasionál, atu estabelese kuadru jurídika ida ne’ebé adekuadu ba Zona Espesiál Ekonomia Sosiál no Merkadu iha territóriu tomak, promove bein-estár populasaun nian no solidariedade nasionál.

“Kona-bá ne’e, propoin atu halakon referénsia hotu iha Zona Espesiál Ekonomia Sosiál Merkadu Oé-Cusse Ambeno no Ataúro, atu nune’e, permite kria kuadru legál foun ida bá Zona espesiál Ekonomia Sosiál Merkadu iha Timor-Leste ne’ebé bele aplika bá área oioin iha territóriu nasionál no la limita ba enklave Oé-Cusse Ambeno no ba Illa Ataúro de’it,” sita komunikadu imperensa hosi Konsellu Ministru ne’ebé Hatutan.com asesu.

Advertisement

Tuir projetu Proposta Lei ne’ebé aprova daudaun ne’e, podér tutela nian kona-bá RAEOA nian eskluzivamente sei ezerse hosi Primeiru-Ministru, envés hosi Governu hotu. Hodi halakon referénsia zona ekonómika sira ne’ebé regula ho lejizlasaun espesiál ne’ebé sei aprova. Podér regulamentu Rejiaun sei halo tuir Konstituisaun no Lei, no halakon konseitu estranjeiru sira no la tuir realidade nasionál.

Aprovasaun bá regulamentu administrativu sira hosi Rejiaun nian depende bá paresér vinkulativu hosi Primeiru-Ministru. Orsamentu Rejiaun nian nu’udár parte integrante ida hosi Orsamentu Jerál Estadu.

Impostu no taxa sira ne’ebé kobra iha Rejiaun ne’e nu’udár reseita rasik. Tuir lejizlasaun ne’ebé sei aprova ne’ebé sei regula ninia afetasaun. Sasán sira hosi domíniu públiku no privádu Estadu nian ne’ebé daudaun ne’e uza hela, sei la entrega bá Rejiaun ne’e. Organizasaun no funsionamentu órgaun rejionál sei regula tuir dekretu-lei.

La’os ne’e de’it, nomeasaun membru sira Autoridade Rejiaun Administrativa Espesiál Oé-Cusse Ambeno nian sei halo hosi Konsellu Ministrus, liuhosi propósta Primeiru-Ministru nian. Autoridade Rejiaun Administrativa Espesiál Oé-Cusse Ambeno sei hatán de’it bá Primeiru-Ministru, hodi garante separasaun podér sira.

Prezidente Autoridade Rejiaun sei hetan impedimentu legál ne’ebé define ona, hanesan ho deputadu sira Parlamentu Nasionál nian. Iha kazu auzénsia ka impedimentu hosi Prezidente Autoridade, nia sei substitui hosi membru ne’ebé hili ona hosi Primeiru-Ministru. Prosesu ezonerasaun Prezidente Autoridade nian sei regula iha artigu foun. Konsellu Konsultivu sei sai hanesan órgaun konsultivu Prezidente Autoridade nian. Sei bele indika reprezentante ida hosi kada munisípiu Oecusse Ambeno bá Konsellu Konsultivu.

Advertisement

Reseita sira rejiaun nian sei investe iha rejiaun nu’udár prioritáriu, no investimentu seluk fora hosi rejiaun presiza autorizasaun hosi Governu. Elimina ona Rejime fiskál independente ne’e, maibé bele estabelese taxa impostu ne’ebé diferente iha rejiaun.

Revoga ona Rejíme espesiál aprovizionamentu, hodi agora aplika Rejime jurídiku aprovizionamentu nasionál. Autoridade sei la iha funsoina regulasaun no fiskalizasaun finanseira, no responsabilidade ne’e iha Banku Sentrál. La iha ona rejime Aduaneiru rasik, maibé lei bele estabelese prosedimentu aduaneiru espesiál ka simplifikadu sira.

Jestaun Fundu Dezenvolvimentu Rezionál sei rehgula hosi dekretu-lei Governu. Rejime funsionárius públikus iha rejiaun ne’e sei aliña ho funsionáriu sira seluk hosi país ne’e, ho exesoins ne’ebé define ona hosi dekretu-lei.

Governu sei regulamenta grau autonómia Rejiaun Administrativa Espesiál Oé-Cusse-Ambeno. Norma sira relasiona ho mandatu Prezidente Autoridade nian, ne’ebé sei aplika ba membrus Autoridade seluk. Mandatu Autoridade no Prezidente nian automatikamente sei sesa bainhira lei foun sira vigóra.

Kontratu sira ne’ebé selebra ona iha Zona Espesiál Ekonomia Sosiál Merkadu Oé-Cusse Ambenu no Ataúro nia naran transfere automatikamente bá Rejiaun.

Advertisement

Jornalista: Rogério Pereira Cárceres

Kontinua Le'e
Advertisement
Hakarak Hato'o Komentariu?

Husik Hela Komentariu

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Nasionál

Pozisaun Igreja Katólika: Natureza Loloos Hosi Matrimónio Maka Mane ho Feto Moris Hamutuk

Published

on

Hatutan.com, (26 Jullu 2024), Díli—Igreja Katólika Timor-Leste liu hosi Conferência Episcopal Timorense (CET), hatuur pozisaun kona-bá tuir roman Sagrada Eskritura katak, mane ho feto moris hamutuk nu’udár natureza loloos hosi Sakramentu Matrimónio.

(more…)

Kontinua Le'e

Nasionál

FMDC-UN WOMEN Entrega Matadalan Reportajen Sensível Jéneru bá CI

Published

on

Hatutan.com, (25 Jullu 2024), Dilí—Fundasaun Médis Development Center (FMDC), UN Women estabelese kooperasaun ho Conselho Imprensa (CI) hodi entrega matadalan reportajen sensível bá jéneru, nune’e bele promove média no eleva kapasidade jornalista sira oinsá bele halo reportajen ho di’ak bá asuntu igualdade jéneru iha Timor-Leste.

(more…)

Kontinua Le'e

Nasionál

Governu Tenke Haforsa Seguransa iha Fronteira Hodi Kombate Movimentu illegál

Published

on

Hatutan.com, (25 Jullu 2024), Díli— Forum Organizasaun Naun Governamentál Timor-Leste (FONGTIL) husu bá Governu liu hosi Ministériu Interiór (MI) atu haforsa seguransa iha fronteira sira rai-maran nian hodi evita sasan illegál sira hanesan sigaru inklui sasan sira seluk ne’ebe kontinua tama mai iha territóriu nasionál.

(more…)

Kontinua Le'e
Advertisement

Trending